Nõus. Praegused poliitikud ja ka enamus trükimeediast ajab joont kus on ainult Üks Tõde ("poliitkorrektne Hea Inimene") ja vastuargumendid aetakse kõik ühte patta rassismi, vihakõne ja kurat teab millega veel. Ma usun et enamusel neist on ka OMA, ametlikult väljahüütavast erinev arvamus, aga poliitiline elukas peab olema korraga nagu kameeleon ja paabulind. Muutma oma tõekspidamisi vastavalt keskkonnale ja kekutama võimalikult palju et teda tähele pandaks. Nii siis üritavad meie paabulinnud ja kameeleonid hüpata üle üksteise varjude, kes karjub kõvemini.(Meenutame: süütamine Vaos - kes kutsus seda massimõrvaks, kes milleks)Kapten Trumm kirjutas:See ju täna toimub, minuarust.Monopoliseeriksin "hea inimese" kuvandi ja tembeldaksin eriarvamuse "vihakõneks" ja "vihkamiseks" ehk "halvaks inimeseks"? Tulemus on sama.
Nestori avakõne eile oli üks näide.
Hea inimene = see, kes parteikontorist nimetatakse ja ajab poliitkorrektset juttu, kõik ülejäänu on "vihakõne".
Ükskõik, kui õigus tal on või ei ole.
Sügisel ilmselt asutakse ka samme, et vihakõne eest ka betoonile saaks saata (ametnikud kilkasid juba ammu, et vihakõnega tuleb karmilt käituda).
Väike kokkusattumus- ilmselt samad tegelased rääkisid peale tulistamisi siin relvade bännimisest.
Kõik see pole midagi uut, selline mõtteviis (kes pole meie poolt, on meie vastu) oli siin kuni 80ndate lõpuni.
Üllatusena märkad, et mitmed tegelasedki on samaks jäänud.
Ka on karvane tunne et vähemalt kirjutavale meediale (näiteks Postimees) antakse hulgitellimusi poliitilise eliidi soovidele vastavate lugude vorpimise eest. Kas mäletate, analoogne lauspropaganda läks kirjutavas meedias lahti kooseluseaduse läbi surumise katsete ajal. Pea iga päev ilmus midagi "positiivset" homoseksuaalsete kohta. Praegune pagulaspropaganda on ületanud igasugused hea maitse piirid, "autorid" laskuvad sageli juba labasesse demagoogiasse.
Küsin nüüd, et mille poolest erineb meie kallis demokraatia Nõukogude Liidust kui:
1)teatud teemadel eriarvamuse avaldaja tembeldatakse viivitamatult natsiks, rassistiks jne. Nõukaajal olid rahvavaenlane, klassivaenlane, kodanlane jne. Aga sisuliselt võib tõmmata paralleele. Sinu arvamus erines ametlikust ideoloogiast ja sulle ei olnud lubatud teisiti mõelda.
2)teatud teemadel eriarvamuse avaldaja represseeritakse poliitilise eliidi käsul. Meenutame seda kaitseliitlast kes nimetas pagulasi mugavusprussakateks. Ja siis meie kallis peaminister teatas et Kaitseliit peaks mehe vallandama. Sõltumata sellest kas kaitseliitlasele sobis selline käitumine või mitte, peaminister peaks oma moka sellise keissi puhul kinni hoidma ja laskma mehe tööandjal temaga tegeleda.
3) võimalike "probleemsete" ja "ebamugavate" teemade diskussioonivõimalusi nullitakse meedias eos. Kommenteerimisvõimalused suletakse. Ma leian et see on õigustatud ainult siis kui tegu on liikluses või olmeõnnetustes hukkunutega. Lihtsalt et säästa leinajaid. Alati leidub idioote kel puudub sündsustunne ja kukuvad veel mõnitama. Kui tegu on tervet ühiskonda puudutava probleemiga nagu migrandid seda on, siis peaks võimalus diskuteerimiseks jääma, isegi kui see meenutab pasatormi. Isegi pasatormist või teha järeldusi.
4)asjaolusid mis võiks pealesurutavale propagandale vastu töötada, neid meedia ei kajastagi. Näide: Meedia leierdas vastikuseni seda uppunud 3 aastast poissi ja kuidas reporter mingile migrandile jala taha pani. Ma ei näinud kuskil Eesti meedias seda kuidas migrandid Budapesti raudteejaamas politseinikke mõnitasid, toodud toitu ja vett laiali loopisid või kive pildusid. Või kuidas ajakirjanikud seda uppunud poisikest rannas igatepidi eelnevalt ümber sättisid et saaks mõjuvamaid pilte. Või miks "põgenikud" on sageli paremini riides kui me ise käime ja varustatud uusima elektroonikaga. Miks üle 70% neist on noored, täisjõus mehed. Millised on teise-kolmanda generatsiooni migrantide õpitulemused koolides, tööhõive jne. Vaikus. Käib ainult üks emotsioonidel mängimine, härdad pildid, emotsioone täis lood - ühesõnaga analoogne Vene meediale.
Igatahes mina olen kaotanud usu Eesti tulevikku neid tendentse jälgides ja neist järeldusi tehes.
