www.militaar.net

Ei ole üheksakorruselistel majadel mingit keldrit. Ainus lootus on sealsetel elanikel mõnes maa-aluses garaažis varjuda või maale evakueeruda kui aega jätkub.

Rootsi suurem andmehoidla ja serveripark asub rajatises nimega Pionen, Stockholmi ligidal, 30 meetri sügavusel graniidi sees.
Ehitati see rajatis 1943, mil Rootsis ei teatud tuumapommist suurt midagi.
https://en.wikipedia.org/wiki/Pionen

Loomulikult ei kolinud need serverid sinna 1979, vaid ikka üsna hiljaaegu.
Tõenäoliselt asub seal ka koopia Eesti rikkusest (SEB ja Swedi pangaandmete varukoopiad).
Kus on meie taoline objekt? Pealtnägija sellest mõni aeg tagasi ka rääkis.

Kui vaadata Helsingi kaarti, siis linn asub neeme peal ja muu maaga yhendab loetud arv sildasid, lisaks on kohe korval satelliitlinnad Espoo ja Vantaa, praktiliselt kogu Kehä 3 ehk Ringtee 3 sisemus on tihedasti asustatud ja evakueerimist vajaks viiendik soomlastest ehk 1 miljon inimest. Kriisi korral on see toesti ebareaalne, eriti kui ettehoiatus tuleb koos esimese tuumaseene puhkemisega. Keegi matemaatiline geenius voiks välja arvutada, kui kaua kestaks Helsingi 600 tuhande elaniku evakueerimine näiteks 150 km kaugusele olemasolevate teedega ideaalsetes tingimustes, ehk iga autos on 4 inimest ja koik soidavad lubatud kiirusega. Praegu on Helsingisse viivad teed tipptundidel tööpäevadel hommikul ja ohtul stabiilselt umbes nendest inimestest, kes sinna tööle pendeldavad, ma oletan, et kriisi korral oleks moistlik seljakotiga jalgsi minena hakata ummikutes passimise asemel.

Lemet kirjutas:Oot, kes see siin nüüd Teises maailmasõjas elamisest kilama hakkaski? Seltsimees Yks võiks nüüd oma avarapilgulisust demonstreerida seletustes, mil kombel täpsemalt erineb näiteks Süürias vene õhurünnakutes tapetud tsiviilide surm (3000+ inimest)Teises maailmasõjas samasugustes rünnakutes otsa saanute hukkumisest. Milles ikkagi see vahe täpsemalt seisneb? Ühtlasi võiks ära seletada selle fenomeni, miks näiteks naaberriigid Soome ja Rootsi samuti ikka veel Teises maailmasõjas elavad ja miks meie millegipärast näikse samuti oma uuemates trendides neist eeskuju hakkavat võtvat.

Nagu privas teada anti, ei madaldu isand Yks sedasorti lihtsatele küsimustele vastust andma. Või ei küüni. Või ei jää pornosaitide külastamise kõrvalt(milliste väisamist mainit kodanik ka teistele tungivalt reklaamib) lihtsalt aega... Nii et asi päevakorrast sedapuhku maas...

Kapten Trumm kirjutas:Kus on meie taoline objekt? Pealtnägija sellest mõni aeg tagasi ka rääkis

Eesti kriitiliste andmebaaside koopiad asuvad osalt meie välissaatkondades ja meile sõbralikes riikides. Rohkem sellest avalikult ei räägita.

See viimane on (üpris oluline) osa julgeoleku meetmetest ja seetõttu peaks olema ka arusaadav, miks sellest avalikult ei räägita. See osa on saanud viimase 10 aasta jooksul piisavalt tähelepanu.

Kui vaadata Helsingi kaarti, siis linn asub neeme peal ja muu maaga yhendab loetud arv sildasid, lisaks on kohe korval satelliitlinnad Espoo ja Vantaa, praktiliselt kogu Kehä 3 ehk Ringtee 3 sisemus on tihedasti asustatud ja evakueerimist vajaks viiendik soomlastest ehk 1 miljon inimest. Kriisi korral on see toesti ebareaalne, eriti kui ettehoiatus tuleb koos esimese tuumaseene puhkemisega. Keegi matemaatiline geenius voiks välja arvutada, kui kaua kestaks Helsingi 600 tuhande elaniku evakueerimine näiteks 150 km kaugusele olemasolevate teedega ideaalsetes tingimustes, ehk iga autos on 4 inimest ja koik soidavad lubatud kiirusega. Praegu on Helsingisse viivad teed tipptundidel tööpäevadel hommikul ja ohtul stabiilselt umbes nendest inimestest, kes sinna tööle pendeldavad, ma oletan, et kriisi korral oleks moistlik seljakotiga jalgsi minena hakata ummikutes passimise asemel.

Mina pidin eelmine reede minema kella 17 paiku kesklinna abikaasale järele (tavaliselt tuleb ise bussiga koju).
Oi oi oi...(ma eriti kesklinnas ei käi kah).....
Kesse rääkis evakueerumisest?
Täiesti tavalise sügisilmaga, ei sadanud ega midagi, ilma ühegi avariita tee peal, ilma ühegi teeremondita kulus mul Enda tänava viadukti juurest Draamateatri juurde sõitmiseks natuke üle tunni aja. Seda siis ilma segavate nähtusteta, ilma paanikata.
Aga ummikus sain tutvuda Tallinna varjendite nimekirjaga 90ndate alguses ning rahulolevalt tõdeda, et jutud nomenklatuursest tsiviilkaitsest selles materjalis kinnitust ei leia.

kriisi korral oleks moistlik seljakotiga jalgsi minena hakata ummikutes passimise asemel.

Umbes taolist asja soovitatakse ka USA-s, ainult paremaks peetakse seljakott seljas jalgratta või soolomootorrattaga, pääseb igalt poolt läbi ja kui vaba vesi ees, siis liigub ka kiiresti. Seda tasub silmas pidada perspektiivis, et su selja taga võivad inimtekkelised vaatemängud toimuda.

Ma arvan Trumm, et Moskvas, ja seda kogu oma "hiilgava" tsiviilkaitsega, on täiesti tavalise sooja suveilmaga sama pika distantsi läbimiseks (12-18 tundi ööpäevas) vaja ajaliselt varuda 2-3 tundi. Ilma ühegi avariita ja 10 realiste maanteedega. Kui me aga räägime NY'st ja täpsemalt Manhattani saarest, siis on asi teatud juhtudel veelgi hullem. Siis kui sillad ja tunnelid kinni pannakse.

Muideks, mul on mõned nõukogude ajast pärit (teaduslikud)kirjatükid, milles kinnitatakse nõukogude kodanike võrdõiguslikkust ja sõnavabadust. Lugedes neid materjale julgen rahulolevalt tõdeda, et jutud nõukogude korra ebademokraatlikusest selles materjalis kinnitust ei leia.

Kuigi ma ei saa aru, kuidas kogu see arutelu hetkel käib antud teema alla? On juba ammu selge, et foorumil eksisteerivad kaks selgelt eristuvat vastaspoolt.
Ühed leiavad, et vaatamata eksisteerivatele mälestustele ja (kohati teaduslikule) kirjandusele, ei teeninud NSVL tsiviilkaitse neid eesmärke, millest kõlavalt räägiti ja millesse kohati paljud kaasaegsed entusiastid ja spetsialistid isegi uskusid. Teised leiavad, et nimekirjad ja sõna paberil on piisav tõend, et "nii oligi".

Ja siis on veel kolmandad, kes teevad oma valiku, selle põhjal kas üks või teine kaasfoorumlane sümpatiseerib või kas tema jutt on piisavalt loogiline. Neljandada on ka. Neid jätab kogu see temaatika külmaks.

Tõmbaks juba joone alla sellele kohati usule taanduvale küsimusele ja tegeleks aruteluga teemasse!

Kui ma viitasin mingile nimekirjale, siis on see kohe "pakasuhha", kui ei toeta corvuse kõhutuult?

Ühed leiavad, et vaatamata eksisteerivatele mälestustele ja (kohati teaduslikule) kirjandusele, ei teeninud NSVL tsiviilkaitse neid eesmärke, millest kõlavalt räägiti ja millesse kohati paljud kaasaegsed entusiastid ja spetsialistid isegi uskusid. Teised leiavad, et nimekirjad ja sõna paberil on piisav tõend, et "nii oligi".

Kõnealune varjendite nimekiri on koostatud 1995. a, kui nõuka tsiviilkaitse enam midagi ilustada ei saanud. Seal leiduvad andmed langevad üsna samasse auku Mati Õuna andmetega 1990. a kohta. Kõige moodsamad ja paremad varjendid asusid tootmisettevõtete juures ja olid mõeldud ikka seal töötavale tööliskonnale. Näiteks Voltas oli neid lausa 3 tk. Analoogselt Soomega olid need üldiselt kahese kasutusega (õppeklass, ladu vms). See, et julgesti 90% rajatistest oli 1995 (st 4-5 aastat ilma kontrolli ja hoolduseta) kasutatavad (tuletõrje- ja päästeameti hinnangul, räägib lihtsalt sellest, et üsna tõenäoliselt olid need ka 1990 seisuga täies lahingukorras. Probleemsed olid justnimelt need "nomenklatuursed" varjendid, mis asusid valdavalt kesklinnas ja vanalinnas, mille nõrk (1930ndate jaoks ehitatud) konstruktsioon ja aegunud sisseseade muutsid need tegelikult statistikaks paberil. Ja ega tegelikult nt uusehitus Rannavärava kõrval väga palju parem polnud (see kah nomenklatuurne).

Teiseks näitavad sellised "nimekirjad" (kus enamus oli veel korras), et pole mõtet hakata ajama tüüpset joru "nõuka võim lammutas kõik enne laialiminekut". Sellist jama levitavad tavaliselt need, kellel on tollaste varadega (varastasid sealt) midagi varjata (analoogne jama on see müütiline ja läbiv "nõuka armee lammutas ja lõhkus kõik ja seepärast me alustasime 1991 tühjast kohast". Ise me oleme lasknud selle pardaki tekkida ja asjad laiali tassida- olgem ausad. Tsiviilkaitse varad ja infra tuli 1991 Eesti Vabariigile üle praktiliselt kasutatava ja korrasolevana, enamus mis siin oli, ka siia jäi (niivõrd kuivõrd üks vene asi töötas). Mis sai sellest Jõhvis olnud tsiviilkaitse polgust ja nende varadest, ei tea (kas mitte samas kohas praegu Viru pataljon ei asu).

Ei Trumm, kui sa toetud mingile nimekirjale või kirjutisele, siis kaob sul kohe põhi alt. Teistesõnadega, puudub sul kohati igasugune allikakriitiline meel. Võtame ette sinu viidatud "Tallinna linna varjendite andmed seisuga 15.05.1995", vaatame varjendite aadresse ja asukohti, ja ma julgen provokatiivselt väita, et "varjendite arv AD 2016" on Tallinnas palju suurem, kui viia läbi mõned täiendused. Ja nende täienduste kontekstis aastal 2016 on meie arusaamad näiteks kuivproduktide ja konservide ladustamise kohapealt juba midagi muud kui aastal 1995, mil paljudele näis selline käitumine kui raiskamine ja luksus. Seega on täna kiusatus kasvõi neile samadele varustajajate esindajatele just ladustatud varudest oma kohustuslikku "kümnist" võtta palju väiksem.
1995.aasta arusaam riigist ja sellest, et mõisa köit ongi kohustuslik varastada või et operatiivametis ongi normaalne juuatäis peaga olla 2016 aastal siiski mitte enam igapäevane nähtus...

Voltat, Dvigateli, Eesti Kalatööstus jpt "töötava tööliskonnaga" alad, mis olid tsiviilkaitseliselt varjenditega kindlustatud ja mis sinu tõlgenduses näitavad nõukogude riigi ja partei hoolitsevust, on paljude teiste arvates märk millestki muust. Aga sa ei saagi "sellest muust" mitte kunagi aru! Sul puudub (nagu veel mõnelgi teisel) soov ja arusaam mõista nõukogude nomenklatuuri kontseptsiooni keerukust ENSV's nagu ka nõukogude armee ja sõjatööstusliku kompleksi võimekuse kui sellise olulisust ja tähendust ENSV's ja NLiidus üldiselt.
Sul puudub igasugune soov mõista siinseid rahvuslikul/ehk natsionalistlikul/ versus nõukogude inimene pinnal tekkinud paradigmasid.

Isegi kui sulle kirjutada välja nimeliselt Töökollektiivide Ühendnõukogusse kuulunud ettevõtted, nende alluvussuhted ja tegevusvaldkonnad (rahu ajal versus erakorralistel aegadel), ei saa sa ikkagi millestki aru! Või lihtsalt ei taha sa aru saada..

Lisaks meeldib sulle omistada kellegile, kes sind läbi näeb ja su kohatist mölapidamatust üritab talitseda, äärmuslikke mõtteid, et sa siis kohe nendega omal targal moel saaksid "võidelda". See on nõukogude stiilis demagoogia.

Millegipärast kipun ma Corvusest enam siiski uskuma Castellumit, Trummi ja omaenda "empiirilist kogemust". Mis toonasel ajal ilmselgelt puberteediraskustega võidelnud nooruki asjatundlikust antud küsimuses väga tõsiselt ei lase võtta..muideks- mina nomenklatuuri ei kuulunud. Aga varjendikoht oli olemas ja toimiv. Töötoast paarisaja meetri kaugusel. Teine samasugune oli kino Kosmose taga. Vähe kesisemas olukorras. Aga oli. Ja loenguid antud teemal oli samuti tüütuseni kuulatud. Midagi ikka kõrvade taha jäi, kui just lootusetu imbetsill ei olnud.

Nagu ma kirjutasin on tegu usuküsimusega. Nii, et Lemet usu keda või mida tahad! Mul poogen.
Aga saime nüüd selle su allergilise reaktsiooni koormaga ka ühele poole, mis avaldub mõnes (sisutühjas) reas, kohe kui üks või teine teatud ksf midagi kirjutab. Aitäh ja kummardus selle eest, loodetavasti hakkas kergem?

Ehk saame nüüd edasi teemasse kirjutada?

Usuküsimus on see sinu jaoks. Paljude teiste jaoks on siiski tegu teadmistega. Ja võrdlusmomendiga toonase ja tänase vahel.

ma julgen provokatiivselt väita, et "varjendite arv AD 2016" on Tallinnas palju suurem, kui viia läbi mõned täiendused

Muidugi saab, loeme SEB ees oleva maa-aluse parkla, mis sest et plekist uksed ja õhuke õõnespaneelist lagi, varjendiks. Lisaks ka uuselamute keldrikorrused, kus täna tuul läbi puhub. Läbi ussi emmi ju saab neid ka varjenditeks pidada. Ikkagi betoon ja natuke maa all.

Et siis tänased osad ehituslahendused loeme "läbi ussi m.. varjenditeks" aga tollased paneelidest ja telliskividest keldritega nimekirjas eksisteerivad "varjendid" (millede ehituskvaliteet, eriti kui hoone ehitas mõni stroipat, on kohati selline nagu ta on) on ikkagi ilma mingite tingimusteta varjendid?
Minu arust on meil ju tänaseks tegelikult 1995.aasta varjendid / miinus lammutatud majad ja seal all olevad varjendid /miinus käestlastud ja taastamisele mitte kuuluvad varjendid / pluss 20 aastat ehitamist (räägime neist hoonetest milliste keldrid on kas samaväärsed kõige viletsamate varjenditega 1995.aasta nimekirjast või veel paremad).

Koolid seisavad täna ikka enamasti püsti (osad nende keldritest on kõik seal nimekirjas kui "varjendid"), kusjuures kujutad ette, torud keldrites ka vett enam läbi ei lase! Lapsi ka vähem per kool tänasese seisuga... Rääkides ainult ühest kategooriast varjenditest 1995.aasta nimekirjast.