Juhtum 2
Kannatajast karistusaluseks.
Majaelanikke terroriseeris (ja seda sõna otseses mõttes) üks skisofreeniliste luulude all kannataja, kes elas samas majas.
Pöördusime omaste poole. Null tulemust.
Pöördusime KOV sotsosakonna poole. Null tulemust.
Pöördusime perearstide poole. Null tulemust.
Pöördusime psühhiaatri poole. Null tulemust.
Pöördusime konsultatsiooniks ühe kohtuniku poole uurimaks võimalusi :
* määrata kodanikule piiratud teovõime
* määrata kodanik sundravile pädevasse meditsiiniasutusse
* määrata kodanikule eestkostja
* määrata kodanikule sotsiaalhoolekanne
* piirata kodaniku vaba ja piirideta skisofreenilist tegevust
Vastus: Kohus ei saa aidata. Siis saab vbl midagi teha, kui probleemse kodaniku omaksed ise kohtu poole pöörduvad.
Samal ajal skiso terror jätkus ja rahvas pommitas küsimustega, et kas midagi on lõppude-lõpuks ka ette võetud, et see olukord lõpetada, või ei ole....
Mina rääkisin inimestele, et kogu aeg tegeleme asjaga ja pöördume küll siia küll sinna.... et see räägib seda ja too räägib toda...
Kuna aga miskit ei muutunud, siis minu juttu hakati lõpuks (mitu aastat kestis kah juba) suhtuma umbusuga.
Lõpuks pöördusime politsei poole avaldusega midagi ette võtta ja saime kirjaliku vastuse.
Seal oli siis kirjas, et politsei teab probleemist ja tegeleb....., ning probleem on, et kodanik ei ole ise nõus pöörduma arsti poole.... omaksed ei ole nõus pöörduma arsti poole..... KOV sotsiaaltöötaja on andnud nõusoleku aidata.... jne.
Ma siis võtsin kätte ja trükkisin selle vastuskirja paberile, ning panin igasse trepikotta teadetetahvlile, et inimesed näeksid - asjaga tegeletakse ja on teatud probleemid lahenduste leidmisel.
Kaks päeva hiljem helistati politseist, et kui ma kohe seda kirja maha ei võta, siis määratakse mulle karistus ja trahv...
Tõesti, sellel kirjal on märge:
Asutusesiseseks kasutamiseks.
Juurdepääsupiirangu alus AvTS § 35 lg 1 p 12
Lõpptähtpäev: 20.06.2088
§ 35. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused
12) teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust;
Vot tak.
Et siis meie hoopiski kahjustasime kodanik skiso eraelu puutumatust, mitte tema, kui käis iga päev ukselt uksele ja/või helistas kõikide telefonid umbe, või siis kui käis mööda erinevaid linna ametiasutusi ja ettevõtteid, esines ühistu juhatajana/riigikontrolli töötajana/järelvalveinspektorina/kohtutöötajana...., ning levitas valesid ja alusetut laimu...
(näiteks püüdis trepikojas või tänaval inimese kinni ja kui see temaga vestelda ei soovinud ning kurele saatis, siis uuris välja selle kodaniku sugulaste andmed, telefonid ja töökohad - oli selles äraütlemata osav!, ning läks ja teatas seal töökohas nt, et "teie alluv tegeleb majanduskuritegevusega"... või "teie töötaja/tütar/poeg jne on politsei poolt tagaotsitav" ... "teie töötaja korteris on tasuline litsimaja ja asjaga tegeleb prokuratuur...." jne)
Et siis meil kipub kuidagi sedaviisi välja kukkuma, et need kes vajaksid kaitset lükatakse vihma käest räästa alla ja need kelle õigusi ning tegevust tuleks piirata, neid kaitstakse kõikmõeldaval viisil.... mis IMHO ei ole ühestki otsast normaalne asjade käik
*
Nende noortejõukude teemal veel...
Kui seal on noorukid vanuses 14-15-16-17, siis tuleks vaadata algpunkti tagasi, et mis toimus meil noorte kasvatuses 14-15-16-17 aastat tagasi.
Aastatel siis 2001-2004
1999. aastal toimus Eesti Noorsootöö Foorum, mille 150 delegaati tõdesid vajadust ühtsete arengusuundade väljatöötamise järele. Selleks moodustati laiapõhjaline töögrupp, mille töö tulemusena valmisidki “Eesti noorsootöö kontseptsioon” ja “Eesti noorsootöö arengukava aastaiks 2001-2004”....
...Haridusministeeriumi noortepoliitika nõuniku Anu Paidre tehtud küsitlusest (Tallinna Tehnikaülikool: “Noorsootöö mudel Eesti avaliku halduse organisatsioonis”) selgus hoopis, et noorsootööspetsialistidel üle Eesti on üsna erinevad arusaamad mitte ainult sellest, kuidas noortetööd sõnastada ja mida see peaks käsitlema, vaid ka sellest, millised tegevused on selle juures esmatähtsad.
Nii peavad 16,7% maavalitsuste noorsootöötajaid tööd erinevate noorsootöö asutustega mitteoluliseks ja 24,4% omavalitsuste spetsialistidest peavad seda väheoluliseks....
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/noorso ... d=50806322
Noorsootöö kontseptsioon, 2001
1.2. Noorsootöö põhimõtted
1. Noorsootööga luuakse noortele tingimused arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemekoolituse õppekava ja tööaega.
...
6. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel.
...
10. Noorsootöö sihtrühma moodustavad 7–26aastased noored.
2.1. Erinoorsootöö
Erinoorsootöö on noorsootöö valdkond, mis loob riskioludes elava(te) ja/või sotsiaalselt hälbiva käitumisega noor(t)e kasvamis- ja arengueeldused, aktiivistades noor(t)e võimeid ja oskusi ning suurendades motivatsiooni.
4. Erinoorsootöö sihtrühma moodustavad noored, kelle osalusvõimalused ühiskonnaelus on piiratud eelkõige majandusliku ja/või sotsiaalse aspekti tõttu.
https://www.entk.ee/sites/default/files ... tsioon.doc
Seega 2001-2004 sündinud said "noorsootöö kõlbulikuks" 7 aasta vanusena aastatel 2008-2011 kuni tänane päev.
Milest siis hakati toona rääkima?
Peep Pahv: kool kasvatab karistamatuid
30. jaanuar 2013
Eile levis internetis video, kus koolipoisid mõnitasid tunni ajal meesõpetajat – küll käidi teda togimas, võeti ära pastakas, kriit ja lõpuks alandati teda verbaalselt. Loost ei jäänud kahtlust – noormehed ei tunnetanud oma tegevuses mingeid piire, nende mõtteid juhtis karistamatuse tunne....
...Koolipoisina polnud ma ka kaugeltki paipoiss, ja polnud harvad juhud, kui pidin tunni ajal veetma teatud aja klassi ukse taga. Mäletan, kui olin viinud õpetaja sellise piirini, et ta võttis mul kratist kinni ja sõna otseses mõttes viskas mind ukse taha. Üldteada oli mõne õpetaja komme sõnakuulmatule joonlauaga vastu näppe nähvata või teda tutistada. Tavaliselt oli sellisel karistamisel ka oma mõju ning mingiks ajaks rahu majas. Tagantjärele pole mul õpetaja suhtes küll ühtegi pretensiooni.
Tänapäeva koolis aga enam selliseid asju ei kohta ja laiajad saavad vaid hoogu juurde. Neil pole põhjust midagi karta, äärmisel juhul järgneb vaid suuline noomimine ja lapsevanemale teatamine. Paraku tuleneb selline käitumine paljustki kodudest, kus moodi on läinud vabakasvatus ning lapsed võivad teha, mida heaks arvavad.
Tuttav kooliõpetaja on korduvalt murelikult rääkinud, et õpetajal pole lubatud isegi kaklevaid õpilasi lahutada. Sest kui sa lähed vahele, võib seda tõlgendada õpilasele käe külge panemisena, ja see on ju keelatud ning lõpuks oled veel ise juhtunus süüdi. ....
https://arvamus.postimees.ee/1120688/pe ... istamatuid
SA Domus Dorpatensis ́e ja TÜ eetikakeskuse projektis „Kuidas jõuda vägivallavaba koolini?” osalenute ühisavaldus.
Tartus, 01. detsember 2003.
Meie soovitused on...
.... kasutusele võtta meetmed karistamatuse tunde kõrvaldamiseks;
.... viia õppeprogrammidesse alates algklassidest sisse väärtus- ja tundekasvatus.
.... muuta kooli rõhuasetust õpetamiselt kasvatamisele;
https://www.eetikakeskus.ut.ee/sites/de ... 955bb7.pdf
Väljaandja: Oisu Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst
Avaldamismärge: KO 2003, 101, 1920
Vastu võetud 19.06.2003 nr 15
Retla Kooli arengukava kinnitamine
RETLA KOOLI SWOT-ANALÜÜS
NÕRGAD KÜLJED:
• Kooli kodukorra mittetäitmine
• Sage tundidest puudumine
• Õpilaste karistamatuse tunne
...
• Koolivägivald
• Õpilaste hiline diagnoosimine
• Õpi- ja käitumisraskustega laste arvu suurenemine
https://www.riigiteataja.ee/akt/608955.txt
Väljaandja: Järvakandi Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst
Avaldamismärge: KO 2001, 80, 1406
Vastu võetud 27.09.2001 nr 16
Järvakandi Gümnaasiumi arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine
4. KOOLI HETKESEIS, ARENGUEELDUSED
...sagedasemad korrarikkumised ajendasid täiendama ja täpsustama kodukorda....
... Üha rohkem ilmneb kaasõpilastega mittearvestamist, õpetajate solvamist
ja jõhkrust ümbritseva suhtes. Samuti leiti, et õpilastes süveneb karistamatuse
tunne. Õpetajad ei pea vahetunnis korda ja sellest tulenevalt on tekkinud
probleeme. Nenditi ka, et õpilastele pole suudetud õpetada õigeid käitumisharjumusi
ja kodukorra täitmist on nõutud kaootiliselt. Leiti, et õpilastel puudub vastutustunne
(võõras vara)....
https://www.riigiteataja.ee/akt/70726.txt
jne
LAURI LUIK: karistamatuse tunne paneb õpilased usaldust kuritarvitama
12.05.2009
Õpetajatelt on võetud hoovad koolis korda pidada. Nende roll ja staatus on aastatega muutunud.
Samuti on õpilaste käitumismaneerid ja eetikanormid viimasel ajal väga palju lõdvenenud, mis on üheks allikaks põhjuseta puudumistele, koolivägivallale ja korrarikkumistele.
Õpilased tunnetavad, et neid ei saa karistada ning seetõttu kuritarvitavad tihtilugu neile pandud usaldust....
...Riigikontrolli 2007. aasta auditist koolikohustuse täitmise ja selle tagamise tulemuslikkuse kohta tuli välja, et kuigi aastate jooksul on hakatud laialdasemalt rakendama erinevaid meetmeid, ei ole koolikohustuse täitmise näitajad (sh katkestamine, puudumised jm) paranenud....
Statistika näitab ohu märke
Kokku kulutas riik ligi 150 miljonit krooni tundide eest, millest õpilased puudusid. Need numbrid on märk sellest, et midagi tuleb ette võtta....
...Koolivägivalla juhtumid on kujunenud ka Eestis väga tõsiseks probleemiks. Tegu ei ole enam ammu pelgalt kurva statistikaga ookeani või lahe tagant, probleemid on meie koolides ja puudutavad meie lapsi. Eesti kohta käiv statistika näitab tõsiseid ohu märke.
2006. aastal Pärnu koolides tehtud uuringust selgus, et 27% poistest ja ligi 16% tüdrukutest olid kogenud koolis vägivalda. Ainuüksi Lõuna-Eestis registreeriti nii 2006. kui 2007. aastal 57 koolivägivalla juhtumit.
Pärnu koolides viidi 2007/2008. õppeaastal nelja õppenädala kestel läbi uurimus, mille jooksul kaardistati 37 juhtumit. Politsei infosüsteemi andmetel registreeriti 2007. aastal kokku 192 koolivägivalla juhtumit, nendest 118 registreeriti kuriteona. Paljud vägivallatsemised on jäänud kindlasti ka avalikkuse eest varju....
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/lauri- ... d=51168334
Lukas: koolijuht ei pea õpilase käel koni kustutamist kahetsema
13. oktoober 2008
«Enam ei pea koolijuhid korrarikkujate ees koogutama,» teatas eile Kiievis viibinud Lukas ajalehe Sakala vahendusel.
«Ootan kõigilt koolijuhtidelt initsiatiivi, et karistamatuse tunne koolidest kaoks.»
Minister rääkis, et oli juhtunu kohta seisukoha võtnud kohe, kui Viljandi ühendatud kutsekooli direktor Tarmo Loodus talle pärast juhtunut helistas.
«Loodus selgitas mulle juhtunut ja kahetses, et asjalood selliseks kujunesid,» meenutas minister. «Minu meelest pole Loodusel aga kahetsemiseks eriti põhjust.»....
....Viga saanud noormees tegi kohe pärast juhtunut politseile selle kohta avalduse.
https://www.postimees.ee/40432/lukas-ko ... -kahetsema
Ramo Pener: õpetaja kui õigusteta ori «kinnises» asutuses
16. juuni 2017
Õpetaja on üha enam muutumas ühiskonna, õpilaste, lastevanemate, kooli juhtkonna ja kohaliku omavalitsuse jalamatiks, kirjutab pedagoogika magistrant Ramo Pener.
Mind ajendas kirjutama eilses Delfi Rahva Hääle rubriigis ilmunud õpetaja pihtimus. Kahju on õpetajast, kes tunneb end süüdlase ja kurjategijana, kuna ta tegi provokatiivsele, allumatule ja kasvatamatule lapsele «füüsilise märkuse». Mõistan õpetaja kutsumust oma tööle, andumust, pühendumist ja hiiglaslikku panustamist laste arengusse.....
Kool nagu ärimaailm
Õpetaja maine on kordi hullem kui nõukogude aja «viljastavates tingimustes». Õpetaja on üha enam muutumas ühiskonna, õpilaste, lastevanemate, kooli juhtkonna ja kohaliku omavalitsuse jalamatiks.
Haridussüsteemis, õpetajakoolituses, lastevanemate koolituses ei muutu enne mitte midagi, kuniks õigusaktide koostajad ja akadeemiliste loengute pidajad pole päevagi koolis (loe: kinnipidamisasutuses) töötanud või on seal töötanud väga lühikest aega.
Väga sageli kasutatakse õpetajatöö kirjeldamisel ärimaailma terminoloogiat – klient on kuningas, pakkumine peab vastama nõudlusele, konjunktuur, inflatsioon, devalvatsioon, import, eksport, oskustööjõud, kasum, kahjum, jne. Siinkohal aga unustatakse peamine, ehk siis tööleping, mis fikseerib täpselt tööandja ja töötaja õigused, kohustused, vastutuse ning sanktsioonid.....
...Õpilaste ja õpetajate õigustest
Millised õigused on siis õpilasel? Õpetaja mõnitamine, tümitamine, solvamine, naeruvääristamine, agressiivsuse väljaelamine õpetaja peal, õpetaja ähvardamine lastekaitseseadusega, politseiga, rahatrahvidega, koolist «välja söömisega», õpetaja vaimse tervise ruineerimine, vaimne terroriseerimine jne.
Kuigi paberil on kirjas palju distsiplinaarmeetmeid, siis ülemvõimu omav õpilane teab, et tegelikult ei järgne tema destruktiivsele käitumisele midagi sellist, mis võiks vähimalgi määral tema rolli klassi või kooli ainuvalitsejana kuidagi mõjutada, kahjustada või vähendada. Karistamatuse tunne vaid suurendab õpilase jõhkra käitumise õigustamist ning jätkamist.
Vale oleks öelda, et õpetaja käed jäävad siin lühikeseks. Nimetagem asju õigete nimedega – õpetajatel polegi käsi ega jalgu – käed on raudus ja jalad pakus. Sellises olukorras pole imestada, et õpetaja ületab oma võimupiire õpilaste suhtes, astudes õpilase kaitstud võimuterritooriumile, kus «surma- või vigastada saamise oht» on enam kui tõenäoline.
Millised õigused on õpetajal – lubada end alandada, mõnitada, süüdistada, ähvardada, vaimselt (erandkorras ka füüsiliselt) terroriseerida. Õpetajal on õigus alluda õpilaste korraldustele olla tunnis vait, jätta tund ära, mitte reageerida sigadustele, nõustuda sellega, et õpilasel on alati nii reaalne kui ka juriidiline õigus ja ehk vahel on õigus tegeleda ka õpetamise-kasvatamisega, kui õpilaste enamus selle heaks kiidab.
Loomulikult on see jutt pisut üle vürtsitatud, aga ise umbes 20 aastat koolmeistri ametit pidanuna väidan, et trend on kahjuks selline.....
https://arvamus.postimees.ee/4148863/ra ... s-asutuses
Rohkem ei viitsi
Paar olulist erinevust möödanikuga torkavad siit igal juhul karjuvalt silma.
Need on karistamatus...karistamatusetunne...õpetajad ei saa midagi teha.... ja koolis lisaks hariduse andmisele
kasvatamise puudumine.
2015 koostatud ja 2016 kehtima hakanud Lastekaitseseaduse seletuskirjas on muuhulgas kirjas
Eesti lapse heaolu toetavale süsteemile on iseloomulik varase märkamise ja õigeaegse
sekkumise puudumine ning keskendumine tagajärgede likvideerimisele, süsteem on
paljuski sanktsioneeriva (lapsi perest eraldava) iseloomuga ning riiklik laste hoolekanne
on eelkõige suunatud tööks lastega, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Varase märkamise ja õigeaegse sekkumise puudumise tulemusena eraldatakse
peredest ja paigutatakse asendushooldusele rohkem lapsi, kui seda kaasaegses
lastega peresid toetavas ühiskonnas tegema peaks. Näiteks 2011. aastal paigutati
asendushooldusele kokku 276 last (perest eraldati aasta jooksul kokku 453 last) ja 2012.
aastal paigutati asendushooldusele kokku 309 last (perest eraldati aasta jooksul kokku
410 last).
Puudub tõhus perede ja vanemluse toetamine. Eestis on kitsaskohaks peredele
mõeldud tugiteenuste ja vanemluse toetamisele suunatud tegevuste ebapiisavus ja seda
eriti esmase ennetuse valdkonnas. Laste ja noorte käitumisprobleemid, sõltuvus- ja
riskikäitumine, koolikohustuse mittetäitmine ja õigusrikkumised on sageli seotud
vanemliku kasvatuspraktika kvaliteediga, mistõttu nende probleemide ennetamiseks on
väga oluline panna suuremat rõhku vanemlike oskuste arendamisele. Eriti lapse varases
eas mõjutab vanemate kasvatuspraktika lapse tulevikku rohkem kui jõukus,
klassikuuluvus, haridus või mis tahes muu tuntud sotsiaalne faktor.
Eri haldustasandite ja valdkondade ülene koostöö on puudulik.
Eestis on välja kujunenud olukord, kus suurem osa lastekaitsealasest vastutusest on koondunud
hoolekandevaldkonda. Hoolekandelised sekkumised on paljuski tagajärgi lahendava,
mitte probleeme ennetava iseloomuga. Töös lastega on oluline, et laste toetamisse
panustavad ühiselt kõik lastega tegelevad valdkonnad (sh tervishoid, haridus,
õiguskaitse ja hoolekanne). Parem valdkondadevaheline koostöö võimaldaks tõhusamalt
rakendada efektiivseid ennetavaid sekkumisi. Samuti on üheks lastekaitse valdkonna
ühtset arengut pidurdavaks teguriks tugeva koordineeriva riikliku lastekaitse
rakendusasutuse puudumine.
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... uskiri.pdf
Küsimus.
Kas võib möödanikuga olla ka selline erinevus, et probleeme märgati (kõik noored olid kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt kusagil noorteorganisatsioonis tegevad, kus oli võimalus kohe märgata) ja nendega tegeleti (oli parem võimalus ja võimekus tegeleda) esmatasandil (nt. lasteaias? koolis? noorsootöös?) rohkem kui praegu ?
