www.militaar.net

No see kokkuhoid aiavõrgult pole õige asi, on minu arvamus. See K-rauta võrk püsib senikaua, kui esimene metssiga võtab seal vastus oma selga sügada, siis lähed samamoodi lonta-lonta piirile ja vahetad mingi jupi välja. 6 miljonit vs 2 miljonit nt 100 km puhul on suhteliselt väike probleem selle 200-300 millise kogumaksumusega. Lisaks ütleb minu elukogemus, et ka eluiga on erinev - 5 mm tsingitud traat roostetab läbi tükkmaad kauem kui 1 mm tsingitud traat.

Siit tõsteti just ümber üks post, mis refereeris prantslase pisikest imeaparaati, millega too eile paarikümne minutiga üle LaManche lendas - no seda mõttetum tundub praegune piiriväljaehitamise "üübertehniline lahend" ühes oma üüberhinnaga

Õnneks on maakera kumeruse ja radarivaatlust segavate takistuste (nt paks mets) tagant rikkujate väljatulek kingitus radarivaatlusele, st sellist vaba õhuruumi taustal lendavat asja on suhteliselt lihtsam avastada. Antud masin pole ju ideelt uus - tiiblangevarje ja deltaplaane on piiri ületamiseks kasutatud juba NSVL piirivalve kuldajal

Viide ka: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 40&t=43982

Huvitav ka riigipiiri (kontrolljoone) mineerimine oleks lubatud? Tõsi seal on palju keelde jne. https://www.riigiteataja.ee/akt/78135
Aga see oleks odav, lihtne ja tõhus lahendus igal juhul. Peatab nii rohelised mehikesed kui ka rändurite hordid.

Ma paneks kuulipildujapesad (autom. Phalanx nt.) - erinevalt miinidest on need vähemalt näha ja omavad preventiivheidutuslikku efekti.

krizz kirjutas:Huvitav ka riigipiiri (kontrolljoone) mineerimine oleks lubatud?
..
Aga see oleks odav, lihtne ja tõhus lahendus igal juhul..

Walter2 kirjutas:Ma paneks kuulipildujapesad (autom. Phalanx nt.) - erinevalt miinidest on need vähemalt näha ja omavad preventiivheidutuslikku efekti.

Mul veel parem ettepanek.
Selle üübertehnilise piirikavandi üübereelarve eest kaevaks ma Pihkva järvest Läti piirini tankitõrjekraavi ja ühendaks selle Pihkva järve vesikonda ka

Raha jääks ülegi

Ma mõtlesin ka ükskord, et piki piiri ehitatud kanal on palju lihtsamalt kaitstav kui mingid traataiad ja muu jura. Siis mõtisklesin, et mis takistab kanali kaevamist ja internetist leidsin, et 1990-ndate alguses taheti kaevata Eesti-Läti piirile korralik veetõke. Selle peale tõstsid kisa looduskaitsjad, sest ümbruskaudsed sood pidid päevapealt ära kuivama ja muud õudsed asjad juhtuma.
Kuigi nüüd - lihtsalt seisva veega kanal ikka minumeelest kaevusid ei kuivata aga eks padurohelised tea paremini.

Ilus. Aga mis me talvel selle veetõkkega teeksime? Ehk annaks mingi soojustuskaabel sisse surada?

Selline veetõke, mida ei annaks käigult forsseerida, ületab meie võimalused ma ei tea, mitme suurusjärgu võrra...

Talvel võib seal piirivalve jäälõhkuja sõita Nagunii peab keegi patrullima.

Kõrgtehnoloogilise aia hind võtab samuti hinge kinni. Mumeelest on veetõkke rajamiseks kõige lihtsam kaevata üks ca 8-10 laiune kanal. Sellise laiuse viskab tavaline ekskavaator veel hädaga ühe liigutusega valmis ja ei pea hakkama autodega pinnast transportima. Kui kaevab, siis kuhi Eesti poolsele küljele - see jääb päris kõrge ja sinna otsa saab vägagi edukalt tee teha. Et kallas alla ei variseks on esimesena pähetulev variant nn Larsseni sein
https://www.yit.ee/infrateenused/tarist ... lundseinad

Siis jääb kraav ja Eesti poolseks kaldaks 4-meetrine püstloodis terassein. Ei tundu vähemalt käepäraste vahendite abil kohe käigult forsseeritav. Kilomeetri hinda ei julge prognoosida. Võib-olla annaks Trump mingi orientiiri ette, sest temagi kuulus aed pidavat teraskonstruktsioon olema. Ainult kraavikaevamine ei maksa tänapäeval enam suurt midagi.

krizz kirjutas:Ilus. Aga mis me talvel selle veetõkkega teeksime? Ehk annaks mingi soojustuskaabel sisse surada?

Mõelge lihtsamalt - ka talvel on omad plussid
a) esiteks, sõjatehnikaga sellisest kraavijääst nagunii üle ei saa - sisse vajub
b) aga jalamehed las silkavad siis - jäljed jäävad lunde maha, ongi hea talijahti pidada..

Kriku kirjutas:Selline veetõke, mida ei annaks käigult forsseerida, ületab meie võimalused ma ei tea, mitme suurusjärgu võrra...

Ok - "forsseerib käigult" - aga kuhu? Kui kraavi taga on veel mitu kilti soist metsa // teid ka ei ole

Virisege vähem, ühesõnaga..

vanahalb kirjutas:Kõrgtehnoloogilise aia hind võtab samuti hinge kinni. Mumeelest on veetõkke rajamiseks kõige lihtsam kaevata üks ca 8-10 laiune kanal. Sellise laiuse viskab tavaline ekskavaator veel hädaga ühe liigutusega valmis ja ei pea hakkama autodega pinnast transportima. Kui kaevab, siis kuhi Eesti poolsele küljele - see jääb päris kõrge ja sinna otsa saab vägagi edukalt tee teha.

Vot see on juba näide loovast positiivsest mõtlemisest
Eskarp Eestipoolsesse külge - vau, selle peale ma ei mõelnudki

Lai laevatatav kanal Narvast Heinastesse...

Borja kirjutas:

Kriku kirjutas:Selline veetõke, mida ei annaks käigult forsseerida, ületab meie võimalused ma ei tea, mitme suurusjärgu võrra...

Ok - "forsseerib käigult" - aga kuhu? Kui kraavi taga on veel mitu kilti teedeta soist metsa // teid ka ei ole

Aga kui niigi on mitu kilti soist metsa, milleks seda kanalit siis enam vaja?

Borja kirjutas:Eskarp Eestipoolsesse külge - vau, selle peale ma ei mõelnudki

Ootamatu rünnaku teemas on sellest Narva puhul palju juttu olnud.

Kriku kirjutas:Aga kui niigi on mitu kilti soist metsa, milleks seda kanalit siis enam vaja?

Tähistamiseks muidugi - ja kui, siis juba võimalikult efektselt
Ka soine piirivöönd peab ju millestki tähistatust algama - ja mis oleks parem sellisest kraavist.

Tuleta ka meelde, millest see (nüüdseks hüsteerilised mõõtmed omandanud) protsess üldse algas - "tähistust" es olnud