www.militaar.net

Peeter kirjutas:..."Me ei taha midagi teha, me tahaks lihtsalt, et seda sümboolikat ei paistaks, et jah me tegeleme mingite aruteludega seaduse asjus, aga sellega läheb loomulikult aega..."

parkija kirjutas:Neid seeliku kandjaid on uskumatult palju , kleebin jupi delfi artiklist : "Erakonnad on üksmeelel seisukohal, et ühtki konkreetset sümbolit, näiteks Georgi linti, ei tohiks keelata".
.

Peeter kirjutas: kas ikka Eesti Kaitseväelased võivad sealkandis nüüd mundritega see aasta käia või tuleb samalaadne "soovitus". Tänasel hetkel juba paljalt sellised ümmargused arutelud ilma konkreetse seisukoha ja vastuseta on jaburad...

maksipoiss kirjutas:

Peeter kirjutas: kas ikka Eesti Kaitseväelased võivad sealkandis nüüd mundritega see aasta käia või tuleb samalaadne "soovitus". Tänasel hetkel juba paljalt sellised ümmargused arutelud ilma konkreetse seisukoha ja vastuseta on jaburad...

https://www.postimees.ee/7488390/kaitsevae-juhataja-herem-ajateenijad-ei-saa-enam-kunagi-soovitust-9-mail-vormikandmist-valtida

VASTUKAJA | Riho Terras: Yana Toomi juttu lisandus ohvrimentaliteet - maailm on süüdi ja meile tehakse liiga

Lugesin huviga oma Euroopa Parlamendi kolleegi Yana Toomi vastust Kaja Põldi artiklile, kus lugupeetav saadik kaebleb rolli üle, millesse Eesti ühiskond ja poliitiline eliit teda suruda püüavad.


Jääb mulje, justkui oleksid ühiskonnas kõrgendatud ootused talle ja tema tegevusele vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste lõimisel. See ei vasta tõele, sest minu kolleegi tegevus Euroopa Parlamendis on tavapäraselt olnud Eesti riigi vastu suunatud ning keskendunud peamiselt meie kodakondsus- ja keelepoliitika materdamisele. Seda vankrit on ta vedanud koos Lätist valitud Tatjana Ždanokaga ja veab edasi, selles pole mingit kahtlust.

Ilmselgelt raputas Venemaa rünnak Ukraina vastu mu kolleegi maailmapilti, kuid sama ilmselgelt loksub see kiiresti tagasi oma tavapärasesse sängi. Sellele on lisandunud ohvrimentaliteet, mida on tunda olnud ka mõne teise venekeelse poliitiku avalikest väljaütlemistest. Tuttav jutt sellest, et kõik teised on meie hädades süüdi ning maailm on ebaõiglane paik, kus meile tehakse liiga. See kõlab kui nõukogudeaegne anekdoot, kus kõigis hädades olid süüdlasteks neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism.

Yana Toomi tegevus Euroopa Parlamendis on olnud väga metoodiline ja järjekindel. Nagu tavaks on saanud, koostatakse parlamendis ikka ja jälle raporteid, kus käsitletakse erinevate vähemuste olukorda ja nende parandamise võimalusi Euroopa Liidus laiemalt. Toomi ja tema lahingpaarilise Ždanoka modus operandi on püüda sinna iga hinna eest lisada kodakondsust mitteomavate ja vene kodanike temaatika. Õnneks olen suutnud koos teiste Baltimaade kolleegidega oma poliitilistes gruppides teha selgitustööd, et raportitest nimetatud parandusettepanekud ja initsiatiivid välja hääletada. See on üsna regulaarne tegevus, umbes nagu okste tagasilõikamine viljapuudel.

Ukrainas käimasoleva sõja ning ärevate aegade taustal on hea, kui me teame selgelt, kes on kes ja miks teeb mida. Yana Toom pole iialgi tunnistanud Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Mulle jäi kunagi silma Toomas Sildami intervjuu Toomiga ERR-i portaalis (ERR uudised, 06.06.2018), kus ajakirjaniku küsimusele „kuidas Eesti oma iseseisvuse kaotas?“ vastas Toom, et maailmasõja tulemusena: „Oli sakslaste poolt okupeeritud, siis tulid Nõukogude väed ja jäid siia.“ Sellele järgnenud Sildami küsimusele „nende puhul te sõna okupatsioon ei kasuta?“ tuli vastus: „Ei, ma ei taha seda teha.“ Sarnaseid seisukohavõtte on Toom põhjendanud sügavalt isikliku teemaga. See on veel eriti silmakirjalik ja küüniline. Eitada reaalsust pelgalt seetõttu, et see on ebameeldiv.

Yana Toomi vastusest Kaja Põldi artiklile võis leida ka äärmiselt kummalise torke minu isiku aadressil. Selle kohaselt olen ma justkui parlamenti valituks osutunud häältega, mis peaksid kuuluma Eesti kodakondsust mitteomavatele Eesti elanikele. Klassikuilt laenates: „Tule taevas appi!“ Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 2 ütleb selgelt: „Euroopa Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest,“ ehk esindatus on Euroopa Liidu kodanike pealt. Kõik muu on arvamus ja eksitav info. See, et osa elanikkonnast ei soovi ses protsessis kodakondsuse mitteomandamisega osaleda, ei ole diskrimineerimine, vaid nende valik.

Eesti sai lisamandaadi Ühendkuningriigi lahkumise järel Euroopa Liidust ning see mandaat jaotati valimiste käigus, mis toimusid seadusega kooskõlas. Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahv 4 lõige 1 sedastab selgelt, et hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Eestis kehtivad Eesti Vabariigi seadused. Sama seaduse alusel valiti Euroopa parlamenti ka Yana Toom ning teised Eesti saadikud.

Borja kirjutas:Kuniks PROPAGANDA paneelis hüaanatoomiteemat pole, sobib ka siia.