www.militaar.net

Mina tahaks tõesti teada, kuidas tuuleenergiaga tagatakse Eesti varustuskindlus nii, et vajalik kogus energiat oleks kogu aeg saadaval mõistliku hinnaga.
Paluks mõnel tuule propageerijal see mulle lihtsalt seletada - palju tuulikuid, kuidas varundus jne.
Ning mida teha üle jääva energiaga suurte tuulte ajal. Jutt, et müüme naabritele, ei päde kuna naabrid plnivad samasuguseid suuri tuuleparke ning neil hakkab olema elektrit üle samal ajal. Vesinikku salvestamist ka ei usu, sest minu arust on jama kui vesiniku tootmise masinad töötavad ainult siis kui elektrit on üle. Masinad peavad tootma kogu aeg, mitte ainult siis kui tuult on.

Ja et asi lihtsam oleks võib ju aluseks võtta Eesti eelmise aasta tuulikute toodangu andmed ja see skaleerida kogu Eesti vajaduste peale:
Paigaldatud võimsusi - 320 MW
Aastane toodang - 683'826 MWh
Keskmine tunnitoodang - 78,1 MWh
Maksimaalne tunnitoodang - 296,6 MWh
Minimaalne tunnitoodang - 1,8 MWh
Keskmisest tunnitoodangust oli tootmine väiksem 5548-l tunnil aastas (toodangu maht kokku 210201 MWh)
Keskmisest tunnitoodangust oli tootmine suurem 3212-l tunnil aastas (toodangu maht kokku 473625 MWh)
Mediaan tunnitoodang - 56,5 MWh
Toodang kuude kaupa:
Jaanuar - 96'340 MWh
Veebruar - 92'459 MWh
Märts - 63069 MWh
Aprill - 63'709 MWh
Mai - 48'904 MWh
Juuni - 31'403 MWh
Juuli - 30'707 MWH
August - 35'123 MWh
September - 35'628 MWh
Oktoober - 73'543 MWh
November - 49'859 MWh
Detsember - 63'081 MWh

Ootan lahendusi.

Vaba turumajanduse tingimustes lahendamatu probleem. Ei leidu investoritest idioote, kes ehitaksid ja hoiaks käigus igaks juhuks elektrijaama, mis müüks hädakorral elektrit ja veel soodsalt.

Lasin silmadega üle Elering Live ja : Tarbime 2x rohkem kui toodame ja meie tuulepargid toodavad 1/100 tarbitavast elektrist , MWh hind näitab ka kasvu , olles 2x kallim kui soomes .
Tuulest ja päikesest sõltuv energiapoliitika tähendab et Me sõltume välisühendustest , vaja on Oma ja pidevalt toimivat elektritootmist .

gooligan kirjutas: ↑19 Jaan, 2023 17:40 Soomlased käivad Eleringis Estlink 3 üle läbirääkimisi pidamas -
https://twitter.com/Mikko_Heikkila/stat ... 7882113029

2030+ paiku hoidkem oma piip ja prillid - meil kas on endil selleks ajaks välja arendatud soodne (rohe)energia (loe meretuulepargid) või ujutavad soomlased meie turu ise sellega üle. Neil on täna kõva hoog sees ja 6000 (!) tuulikut püstitamisel/planeerimisel. Kui me täna mökutama jääme, siis hiljem turule uusi võimsusi ei pruugi mahtuda.
Estlink 3 on planeeritud 700-1000MW võimsusega. Kolm Estlinki kataks üksi ära Eesti tiputarbimise (1500MW).

Meil võib neid estlinke ka 6 olla, aga kui voolu sinna kusagilt tulemas pole, siis täiesti kasutu värk. Tegelikult on meil kaks võimalust kas koheselt hakata tuumajaama ehitama või jätkata põlevkivi jaamadega. Tuul ja päike on liiga ebastabiilsed ning sellega tupiktee. Kui me jätkame oma energeetikas praegust "roheenergeetika" suunda, siis põlevkivijaamad on ja jäävad kõige tähtsamaks elektritootmist stabiliseerivaks vahendiks. Igasugused planeeritavad energiasalvestusjaamad saavad olema kas väga energiamahukad või täiesti eksperimentaalsed. Igal juhul üle mõistuse kallid. Ainuke tõsiselt võetav alternatiiv põlevkivijaamadele oleks gaasijaamad, aga neid arvestades praegusi arenguid gaasiturul maailmas seoses Ukraina sündmustega, mina ei pooldaks. Seda enam kui vaadata valitsuse ja riigifirma Eleringi vastu töötamist Alexela veeldatud maagaasi terminaali projektile. Sisuliselt meil puuduks võimalus ise gaasi vastu võtta ja jääksime sõltuvaks Soome või Leedu terminaalist. Kusjuures mingil suvalisel ajahetkel võivad mõlemad riigid otsustada, et neil läheb seda gaasi endal vaja ja riigist välja seda ei lase. Leedu poolelt lisandub veel Läti samasuguse käitumise oht.

Lisaks; Mõned päevad tagasi olid lehtedes uudised kuidas inimesed Universaalteenusest loobuda tahavad kuna Börsielekter jälle odavam. Kahtlustan, et Börsielektri hinnad on alla tulnud just tänu Universaalteenusele. EE saab oma põlevkivijaamades toodetud elektri eest piisavalt raha, et neid käigus hoida ja seetõttu on tänu hetkel turule lisandunud tuuleelektrile elektri ülejääk!

ma olen siin vähemalt 5-6x postitanud, kustkohast see vool nendesse Estlinkidesse tuleb. Soomlased eeldavad, et juba sügisest alates on neil tekkimas pidev võimsuse ülejääk.

teeline35 kirjutas: ↑21 Jaan, 2023 18:25 Tegelikult on meil kaks võimalust kas koheselt hakata tuumajaama ehitama või jätkata põlevkivi jaamadega. Tuul ja päike on liiga ebastabiilsed ning sellega tupiktee.

Jällegi ma ei mõista selle väite resoluutsust. Soomlased teevad mõlemat - nad kasutavad odavat tuuleenergiat sel ajal, kui seda saadaval on ja balansseerivad tuulevaikseid hetki oma tuumajaamadega. Ehk soomlased on juba lähiajal muutumas netoeksportijateks ja seetõttu on ka nemad eluliselt huvitatud suure mahutavusega ülekandeliinidest, mis võimaldaks neil äri teha ja kasumit teenida.
Eriti turul, kus nui-neljaks üritatakse neandertaallaste kombel luua eelajaloolisi võimsusi, mis on suvalisel hetkel Soomes toodetavast 2-5x kallimad. See oleks neile unistuste konkurentsisituatsioon.

Just kõrge hinna tõttu jääb mulle täiesti hämaraks miks peaks just nimelt põlevkivienergeetikat arendama. Seda avatud turu tingimustes. Eriti peale Estlink3' ja Harmony Linki valmimist. Kui edaspidigi nii resoluutseid väiteid esitada, siis tasuks just see hinna aspekt läbi käia - kas ja kui palju leidub meil isamaalisi inimesi, kes nõus 180-200 euri MW/h elektri eest maksma vaid seetõttu, et see on Eestis toodetud saastav põlevkivienergia. Ja ülejäänud naabrid maksavad 30-75EURi roheenergia eest. Jah loomulikult ei pea olemasolevaid jaamu lammutama hakkama, kuid kohe kui esimesed merepargid valmivad, on meie põlevkivijaamadele turgu maksimaalselt vaid kahekohaline arv päevi aastas (kui sedagi).
Universaalelektrihind (s.o põlevkivienergia) ongi siin heaks indikaatoriks, mida jälgida. Veel enne suurarenduste valmimist hakkab see ajale jalgu jääma, EE on enamus põlevkivikatlad juba seisanud jne.

See intervjuu tasub kindlasti mõttega läbi lugeda -
https://www.err.ee/1608857906/enefit-gr ... ama-ei-saa
Loomulikult on Kärmase puhul tegu ühe turuosalisega, kellel omad huvid mängus, kuid siiski. Ka tema toob välja, et energiat saab toota ka gaasist, biogaasist, seda salvestada (Paldiskis on üks selline lahendus sisuliselt juba rajamisel) jne. Oma olemuselt on gaasijaamad kõige sobilikumad roheenergia toetamiseks - neid on odav ja kiire ehitada, neid saab väga kiirelt käivitada ning nad saastavad suhteliselt vähem kui põlevkivi või biomassi põletamine. Nende reservis hoidmiseks ei ole vaja hoida palgal tervet armeed kaevandajaid, energeetikuid jne., neid inimesi saaks rakendada kuskil tootvamal tööl.

Meie hinnapiirkonnas teevad hinda kogu Baltikum ja Soome. Kaudselt Norra, Lõuna-Rootsi ja Poola. Kui meil parasjagu tuul ei puhu, siis kuskil ikka puhub või saame kasutada Norra/Läti hüdroenergiat või Soome tuumaenergiat või Läti-Leedu gaasienergiat jne. Avatud turu tingimustes ja piisavate ülekandevõimsuste juures ei pea meil endal kogu aeg olema 24/7 100% energiat kohapeal saadaval. Kui on kehvemad loodustingimused, siis selleks ajaks tõuseb hind börsil, tarbimist kohendatakse jne (nii nagu paljuski praegu tehti kuni "universaalelektri" tulekuni). Samamoodi kõigub ka nafta jt toodete maailmaturuhind - kui pakkumist palju, tuleb hind alla, kui kuskil mõni kataklüsm läheb hind üles, sest tootmine väheneb ja tarbimine peab sellega kohanema.

----
Ja teistpidi põrmustatakse siin meie majandusministri hirmutamine, kuidas praegu oleks justkui kuni 9h katkestused tolereeritud ja ainus pääsetee on uus põlevkivijaam. See on tavaline valimiseelne hirmutamine.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120131386 ... jan-jarvan

Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan (Isamaa) kirjutab oma EPL-i arvamusartiklis Eleringi 2022. aasta varustuskindluse analüüsist, väites: „Eleringi analüüs kinnitas, et elektrisüsteemi kokkukukkumise ehk täieliku pimeduse tõenäosus on õnneks väike. Vajaliku tähelepanuta jäi aga Eleringi seisukoht, et terve Eesti võib olla 9 tundi ilma elektrita ning see oleks analüüsi koostajate hinnangul odavam kui juhitavate tootmisvõimsuste rajamine. Nimetatud 9 tundi on välja arvestatud varustuskindluse norm ehk täiesti emotsioonivaba number.“

...

Faktikontrollile andis kommentaari Elering, seletades varustuskindluse normi nii: „varustuskindluse 9-tunnine norm ei tähenda mitte 9-tunnist elektrikatkestust, vaid seda, et turupõhiselt (järgmise päeva turg, päevasisene turg) ei kata tootmine mingis ulatuses tarbimist. Reaalses elus ei tähenda selline olukord ühelegi tarbijale elektrikatkestust, rääkimata kogu süsteemi kustumisest. Sel juhul käivitavad süsteemihaldurid reservvõimsused, kattes nendega tavapärasel elektriturul puudujääva elektritoodangu.“


Seega olukorras, kus varustuskindluse norm ei ole tagatud, rakendatakse strateegilised reservid, mitte ei teki elektrikatkestus. Strateegiliseks reserviks nimetatakse seda tootmisvõimsust, kus etteantud tingimustel hangitakse piiratud ajaks elektri tootmisvõimsust (või tarbimise alla koormamise võimekust). See tootmisvõimsus on tavaolukorras eraldatud ülejäänud elektriturult. Tulenevalt sellest, et võimsus ei osale elektriturul, ei oma strateegiline reserv mõju elektrituru hindadele.

See 9h on tuumväide, mille ümber Järvan propageerib ka uue põlevkivijaama rajamist.

PS! Ja ma ei saa ikkagi aru, milles see tuule- ja päikeseenergia tupiktee seisneb? Kui me 300+ päeva aastas saame nautida odavat ja puhast energiat, siis sellises tupikus ma tahaksingi elada.

PS! Ja ma ei saa ikkagi aru, milles see tuule- ja päikeseenergia tupiktee seisneb? Kui me 300+ päeva aastas saame nautida odavat ja puhast energiat, siis sellises tupikus ma tahaksingi elada.

Taevas appi, kas sa teiste poste ei loegi, vaid kirjutad ise oma lõpliku tõe monolooge?
Seda on siin vähemalt 5 korda seletatud, milles see tupiktee on.

Selleks, et seda "odavat ja puhast" 300+ päeva aastas nautida, peab installeeritud võimsus olema kordades suurem kui tarbitav, et oleks võimalik katta olukordi, kus kogu regioonis on püsiv kõrgrõhkkond, päike küll paistab, aga tuult kaks nädalat ei puhu. Ostame börsilt? Juhuu, samal ajal ostavad ju ka teised, ei ole ju nii, et meil on tuulevaikus ja Soomes puhub kõva tormituul.

Et installitud võimsusi oleks vajalikust rohkem, eeldab investorite idiootsust, milleks paigaldada võimsusi, millest tuleva elektriga pole midagi teha, kui tootmiseks tingimused on? Anda niisama börsil ära?

Olete mõelnud, miks EE on asunud ostma ära era-arendajate tuuleparke? Ja neid ise ägedalt ehitab? Miks? Aga seepärast, et nende tuuleparkide tekitatav segadus elektrivõrgus on juba praegu piisavalt suur ja neid omandab EE seepärast, et oleks võimalik kontrollida võrgus toimuvat ja vajadusel tõmmata tuulikude võimsust maha või need seisma panna. Erapargiga seda teha ei saa, oled liitumise andnud, siis võta vastu kogu see jamps, mis sealt võrku tuleb, on seda vaja või mitte.

Tuule - ja päikesenergia ei saa Eesti energiatarbest andma rohkem kui kolmandiku. Ülejäänu peab tulema mujalt, kontrollitavast allikast. Rohevaimustuses elavatel poliitikutel oleks ülim aeg "seda" juba otsima hakata.

Paldiski energiasalv aga on vaid 1/4 sellest, mis meil vaja on. Isegi kui kunagi valmis saab.

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Jaan, 2023 11:43 Selleks, et seda "odavat ja puhast" 300+ päeva aastas nautida, peab installeeritud võimsus olema kordades suurem kui tarbitav, et oleks võimalik katta olukordi, kus kogu regioonis on püsiv kõrgrõhkkond, päike küll paistab, aga tuult kaks nädalat ei puhu. Ostame börsilt? Juhuu, samal ajal ostavad ju ka teised, ei ole ju nii, et meil on tuulevaikus ja Soomes puhub kõva tormituul.

Soome on Euroopa suuruselt 4 riik ja suured arendused on ka Botnia lahele planeeritud. Maismaatuulepargid samuti põhiliselt põhja-suunal. Päris kindlasti on seal teised tuuleolud, kui Läänemerel. Klaipedas teised tuuleolut kui Hiiumaal või Riia lahel.

Vaadates täna tuulega toimuvat ei kahtle, et meil (või meie naabritel) saabki kordades rohkem võimsust tulema, kui meie reaalne tarbimine.
Loe näppudel kokku ainuüksi planeeritavate mereparkide võimsused -
https://tuuleenergia.ee/arendusprojektid/

Enamik neist on väga tõsiste arendajate käes, kes nalja tegema ei ole tulnud (kokku ainuüksi meretuuleparkide arenduste planeeritud koguvõimsus on 12900 MW). Lisame siia juurde veel maismaatuulepargid ja päikesepargid ja saamegi kokku vajaliku + suure ekspordipotensiaali.
Kärmase hinnangul võiks 2030a vähemalt 2 merepariki täisvõimsusel töötama.

Ja jälle, kui meil on 3 Estlinki, Soome lisandumas 6000 uut tuulikut + tuumaenergia, Leedus mereparkide ehitus juba sisuliselt käimas jne, siis piirkonda tuleb tohutus koguses odavat rohelist energiat juurde.
Juba turu tänaste hindade juures on üle poole põlekivivõimsusest turult väljas, kuna tootmishind on liiga kõrge.
Me teame, et põlevkivielektri tootmishind on ca 16-19 senti kw/h (vt https://www.err.ee/1608852476/elektri-u ... t-sundinud), siis analüüsige palju seda meie turule reaalselt mahub täna ja palju seda mahuks peale suurte mereparkide lisandumist. Ja täna on talv. Kevadest alates on pilt veelgi "masendavam". Ja kas me oleksime pikaajaliselt nõus sellist hinda maksma.
https://www.nordpoolgroup.com/en/Market ... view=table

Ma loen siin palju emotsiooni, aga vähe majanduslikke argumente. Ma ei ole baasvõimsuse lisamise vastu, kuid UUE põlevkivivõimuse lisamine on rahapatakatega ahju kütmine. Sellel puudub igasugune tulevik ja majanduslik alus, kuniks tahame olla osa Nordpoolist ja Euroopa Liidust.
Baasvõimsus (s.t tuulevaiksed päevad) peaks katma odavalt idle's hoitavad jaamad (nt gaas, salvestus jms). Põlevkivienergeetika eeldab tuhandete inimeste palgal hoidmist olenemata sellest, kas korstnast toss tõuseb või mitte. Seega selle valmisolekus hoidmine on väga kallis.
Loomulikult jätkame me lähiaastatel põlevkivielektri tarbimist, kuniks merepargid ja ülekandeliinid reaalselt valmis.
18 sendise elektrihinnaga on kogu meie töötlev sektor konkurentsist väljas ning naabrite juures tootmine kordades odavam.

Ka julgeolekuliselt on meie jaoks oluline põlevkivisõltuvusest lahti saamine. Need on ülilihtsad sihtmärgid mugavasti vastase piiri äärde püsti pandud.
Põlevkivi asub Ida-Virus ja teistesse piirkondadesse seda ümber kolida ei saa.

Ma saan aru, et akf gooligani argument tuuleenergia toetuseks on siis kokkuvõttes see, et piisavalt suure pindalaga ühes süsteemis kaubeldava ala puhul (Läänemere riigid? Fennoskandia?) tasanduvad tuuletud päevad piisavalt ära, et ebaühtluse probleem kaoks või hallatavaks muutuks? Kas ma saan õigesti aru?

Kriku kirjutas: ↑22 Jaan, 2023 13:12 Ma saan aru, et akf gooligani argument tuuleenergia toetuseks on siis kokkuvõttes see, et piisavalt suure pindalaga ühes süsteemis kaubeldava ala puhul (Läänemere riigid? Fennoskandia?) tasanduvad tuuletud päevad piisavalt ära, et ebaühtluse probleem kaoks või hallatavaks muutuks? Kas ma saan õigesti aru?

Link uuringule, mis näitab, et alates 1950 aastast arvutatud tuuleenergia potentsiaal kogu Euroopas kõigub aastast aastasse maksimaalselt 2x. Kuu lõikes tehtud uuringuid ei leidnud, kuid võib arvata, et erinevused kuust kuusse on suuremad. Ehk siis selle suure süsteemi isetasandumise argumendi võib ära unustada.
https://www.google.com/url?sa=t&source= ... H6a4Ko46h1

Siin on prognoos, mida see tähendab elektrivõrgu baaskoormuse jaoks UK näitel:
https://iopscience.iop.org/article/10.1 ... /12/124025

Üldiselt võiks ka lora salvestusest ära lõpetada. Salvestus aitab salvesti omanikul teenida elektri hinna lühiajalise kõikumise pealt ja sellega ka stabiliseerida hinda turul. Salvesti EI TOODA elektrit ja pole olemas salvestustehnoloogiat mis suudab varundada rohkem kui mõne ööpäeva jagu elektrit. Investori jaoks on rentaabel ehitada salvesti, mis suudab teenida turu kõikumise pealt ilma hinda oluliselt mõjutamata. Sellise kriteeriumi sisse jääb Baltikumis max 200MWh suurune salvesti. See suudab küll täita omaniku taskuid ja stabiliseerida hinda, kuid isegi 5 sellist salvestit ei suuda täita tuuleenergia suuremaid auke. Päikeseenergiast ärme hakka üldse rääkimata. Seda talvel sisuliselt ei eksisteeri.

Siin veel ka eestikeelne faktikontroll eelneva jutu kohta:
https://faktikontroll.postimees.ee/7640 ... 1617777843

Kriku kirjutas: ↑22 Jaan, 2023 13:12 Ma saan aru, et akf gooligani argument tuuleenergia toetuseks on siis kokkuvõttes see, et piisavalt suure pindalaga ühes süsteemis kaubeldava ala puhul (Läänemere riigid? Fennoskandia?) tasanduvad tuuletud päevad piisavalt ära, et ebaühtluse probleem kaoks või hallatavaks muutuks? Kas ma saan õigesti aru?

Ma olen täiesti nõus kontseptsiooniga et kusagil ikka tuul puhub, päike paistab, hüdroenergia toimib, lained loksuva (tulevikuteema) aga selle kõige laialijaotamine kasvõi Euroopa mastaabis nõuab oluliselt suuremat pühendumist võrgustiku ülesehitusse, ja seda ei tehta kuude ega aastatega, see kestab aastakümneid. Ja tõenäoliselt on odavam teha uus ja alternatiivne võrk selmet minna taktikaga et ostame Ford T ja iga aasta vahetame midagi välja ja x aasta pärast on Tesla S. Aga ka uue võrgustiku projekteerimisele võib minna 5-10 aastat, seda pärast kokkuleppe saavutamist EL siseselt mis võtab aega 5-10 aastat.... (halvemal juhul)

Ma sain oma tainapeaga sellest arutlusest nüüd aru niimoodi, et üledimensioneeritud tuulikumajandus uputab meid odava energiaga ja selle arvelt kannatame ära need ilma tuule ja päikeseta ajad kus tuleb kasutada gaasijaamade kallimat elektrit. Kui sain õigesti aru, siis kas sellisel juhul tuulikuomanikud on arvestanud, et tuule puhudes on räige ületootmine ja nende toodang ei maksa eriti midagi või on isegi miinusmärgiga?

Kui sain õigesti aru, siis kas sellisel juhul tuulikuomanikud on arvestanud, et tuule puhudes on räige ületootmine ja nende toodang ei maksa eriti midagi või on isegi miinusmärgiga?

Eks nad arvestavad sellega, et riik maksab toetustega selle ületoodangu kinni ja nad on ikka kasumis ja räägivad odavast tuuleenergiast.

Sellist aega, mil 1000 km ümber Eesti ei ole tuult, on küll nähtud. See tähendab, et kaablid meid ei aita. Salvestamine ka ei aita. Aitab tootmine, juhitav selline. Kust see tulema peaks?
Üledimensioneeritud mittejuhitav tootmine genereerib turule suures koguses segadust ja volatiilsust. Parkide omanikud muidugi tahavad stabiilsust ja selle peab keegi kinni maksma. See keegi saab suures vaates olla ainult tarbija. Mida rohkem üledimensioneerimist, seda rohkem seda kinnimakstavat võimsust. Jutt sellest, et paneme 10x rohkem vurre varre otsa ei päde üldse. Siis on meil tuuletul ajal lihtsalt 10x rohkem seisvat investeeringut ja tuulisel ajal rohkem turu volatiilsust. Seda ei ole üldse vaja, sest volatiilne turg tekitab vajaduse rohkema riikliku sekkumise järele ning see oleks mitmes mõttes väga vale tee.
Normaalne riigi energiaportfell koosneb tasakaalutatult erinevatest tootmisviisidest ning olude olemasolul salvestusest. Eestis looduslikke olusid efektiivseks salvestuseks paraku ei ole. Nii et tuleb üles ehitada tasakaalus olev tootmisportfell ning see peab sisaldama mõistlikus koguses juhitavat võimsust. Ilma selleta ei saa - isegi kui see mõte ei meeldi.
Nüüd saame edasi mõelda - mis see juhitav tootmine olla võiks? Põlevkivi, gaas, tuumaenergia. Make your pick, gentlemen.., Vesinik? Vara veel. Nii et sealt kolme hulgast peab see lahendus tulema. Ei ole vist keeruline aru saada, et põlevkivi jääb veel jupiks ajaks hädavajaliku osisena meie energiapildi osaks. Kui sellest lahti tahta saada, siis ei ole tuumaenergiale alternatiivi.

Väino kirjutas: ↑22 Jaan, 2023 15:39 Ma sain oma tainapeaga sellest arutlusest nüüd aru niimoodi, et üledimensioneeritud tuulikumajandus uputab meid odava energiaga ja selle arvelt kannatame ära need ilma tuule ja päikeseta ajad kus tuleb kasutada gaasijaamade kallimat elektrit. Kui sain õigesti aru, siis kas sellisel juhul tuulikuomanikud on arvestanud, et tuule puhudes on räige ületootmine ja nende toodang ei maksa eriti midagi või on isegi miinusmärgiga?

Tuugeniomanikud arvestavad "aasta keskmise" hinnaga ja need tunnid, kui toodang on väiksem, on juba plaanidesse sisse kirjutatud.

Ja nendel 60 päeval, kui tuul ei puhu ja peavad olema töös juhitavad elektritootmisvõimsused, mille käigushoidmise kulud ülejäänud 300 päeval jooksul maksab tarbija lõpuks ikkagi kinni.

Tuule/päikese el.energia tootmise "Installeeritud koguvõimsus" võib olla midaiganes.
Oluline on, millal ja palju sealt tegelikult midagi tuleb.

In the context of electricity generation, a measure of a plant's productivity. A plant's capacity factor is equal to the amount of electricity it produces over a specified period divided by the amount of electricity that would have been produced if the plant had been running at its installed capacity during that same period. For example, a one megawatt generator that is operating at full capacity would produce one megawatt-hour (MWh) of electricity every hour or 8760 MWh in a year and would have a capacity factor of 100%. If instead it produced 5000 MWh of electricity for the year, its capacity factor is 57%.

https://content.next.westlaw.com/Glossa ... tPage=true

2020. aastal oli Eestisse installeeritud 310 megavatti tuuleenergia võimsust ning sellest toodeti 830 gigavatt-tundi elektrit.

https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maava ... uleenergia

"Installeeritud" 310MWx8760MWh = 2715600MWh ehk 2715,6GWh aastas (nimivõimsus)
Reaalne tootlikus aastas = 830GWh
830:2715,6x100=30,6%

Taaniel Tina kirjutas:Eesti eelmise aasta tuulikute toodangu andmed....
....
Paigaldatud võimsusi - 320 MW
Aastane toodang - 683'826 MWh
Keskmine tunnitoodang - 78,1 MWh

"Installeeritud" 320x8760=2803200Mwh ehk 2803,2Gwh
683,8:2803200x100=24,4%
või
78,1:320x100=24,4%