www.militaar.net

tommy kirjutas:

Martin Peeter kirjutas:Täismahus invasiooni tagasilöömiseks aga kindlasti pole 2 kompaniid pluss praegused liitlaste õhujõud liitlaste usutav heidutus. Negatiivne sõnum on siiski ka - et Eestisse ei paigutata jõudusid, mis oleksid adekvaatsed täismahus invasiooni tagasilöömiseks.

Mis on sinu jaoks täismahus invasioon.??
Ja milliste jõududega tuleks sel juhul arvestada.???

Täismahus invasioon = konventsionaalne rünnak aka otsene sissetung..

Ründajate jõud = minimaalselt kaks diviisi (üks mõlemile operatiivsuunale) + ühtteist veel..

Oli see tõesti nii keeruline, et pidi extra küsimise postitama - või mis selle küsimuse mõte siis üldse oli

Mind nt need konstruktsioonid, mille idee on meelitada siia üks või teine liitlaste üksus nii öelda venelastele "söödaks" - väga just ei veena.
Samuti konstruktsioon, kuidas ühe või teise liigutusega justkui julgeolekut "sisse ostetakse" - väheveenev.
Üldiselt mingi kogus USA sõjaväelasi Gruusias ei seganud küll venelasi 2008 täiemõõdulist sõda alustamast (noh, see räägitud risk, et saab jänki pihta ja president saadab kohe USA relvajõud peale). Samuti ka teadmine Gruusia ja USA väga sõbralikest liitlassuhetest. Heidutus on ikka funktsioon vastasele tekitatatavatest kaotustest.

tommy kirjutas: Mis on sinu jaoks täismahus invasioon.??
Ja milliste jõududega tuleks sel juhul arvestada.???

Ksf Borja muidugi vastas, aga ma näeks sellisel juhul pigem globaalsemalt.
Halvemal juhul Balti riikide vastu ja Poola suuna kindlustamiseks kogu Lääne sõjaväeringkond.

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%97%D0 ... %B8%D1%8F)


Adekvaatne oleks igas kolmes Balti riigis platsdarmi säilitamiseks eelpostisioneerida siia vähemalt brigaadi jagu relvastust, suurendada õhukaitsevõimekust ja kaitset merelt. Liitlaste brigaadi toel oleks siis Tallinna-Ämari- Paldiski piirkonda võimalik hoida paar kuud kindlasti.

Adekvaatne oleks igas kolmes Balti riigis platsdarmi säilitamiseks eelpostisioneerida siia vähemalt brigaadi jagu relvastust, suurendada õhukaitsevõimekust ja kaitset merelt. Liitlaste brigaadi toel oleks siis Tallinna-Ämari- Paldiski piirkonda võimalik hoida paar kuud kindlasti.

Kokkuvõtvalt ehitada asi üles mastaabis, nagu see on Soomes seni olnud.
Ehk siis venelast peatab ainult konkreetne oht pasunasse saada.
Mitte punased või sinised või misiganes värvi "jooned".

hillart kirjutas:Just nimelt kasarmuid. Kuid mitte reservväelastele, vaid neile seni kaitseväkke võtmata poistele-tüdrukutele, milliste ajateenistusse võtmisest keeldumise üks argument on seni olnud kasarmukohtade puudus. KÕIK senised ümberstruktueerimised ja uute kasarmukohtade juurdeehitamised viimase 15 aasta jooksul pole seni praktiliselt kasarmukohtade üldarvule mitte midagi juurde andnud (v.a. mõned erandid). Pigem vastupidi. Pinnad on uueks saanud ja euronormidele vastavaks muutunud, aga kitsikus ikka samaks jäänud või isegi hullemaks läinud.

Kas 424,5 miljoni eurosest aastasest kaitse-eelarvest ei leia siis tõesti piisavalt vahendeid mõne uue eurokasarmu ehituseks? Viru pataljoni näitel maksab 240 kohalise kasarmu ehitus 3.3 miljonit eurot. Lähiaastatel on Tapale kavas ehitada päris mitu uut kasarmut.

Eelpositsioneeritud varustusel pole erilist mõtet sest see hävitatakse lihtsalt Iskanderitega sissetungi algetapis ära või langeb tervena vastasele sõjasaagiks. Kes oleks nõus millegi sarnasega riskima? Seega peaks olema eelnevalt mingisugune raketikilp, Patriot kompleksid, radarid, raketid, miljardid eurod, kes maksab?

Maismaal peaks Eesti ise endi vägedega toime tulema. NATO abi oleks reaalsem merelt katmisel või õhuruumi puhtana hoidmisel. Jalaväelaste elusid nad vaevalt Eesti nimel eriti valmis ohverdama on. Esimeses etapis oleks peamine puhtalt erivägede toel sellise Blitzkriegi tüüpi Krimmi laadse kukutusrünnaku ära hoidmine. Üksused tuleb algetapis korralikult ära varustada, soomustada, mehhaniseerida nii esimene kui teine jalaväebrigaad, vähemalt soomustransportööride ja raskekuulipildujategagi kui esialgu rohkemaks raha ei jätku.

Martin Peeter kirjutas:Adekvaatne oleks igas kolmes Balti riigis platsdarmi säilitamiseks eelpostisioneerida siia vähemalt brigaadi jagu relvastust, suurendada õhukaitsevõimekust ja kaitset merelt.

Adekvaatne..???
Kui me nii suvaliselt määrame vastase olemust, kas siis juba poleks adekvaatne kaks, kolm, kümme brigaadi...??

Adekvaatne advekvaatseks, kuid kuidas oleks reaalsusega.??
Kui me hetkel maadleme kompanii(ja selle varustusega) paigutamisega, siis millest me räägime??
Kui me soovime, et "las jänkid paigutavad siia terve brigaadi", kas siis soovijad annavad endale aru, mida see tegelikult tähendab.

Teine teema on see "las jänkid annavad ja maksavad"....(no nad niigi annavad ja maksavad. Aga meil on ju rohkem vaja)
Nii tore idee iseenesest.
Mulle meeldiks ka, kui keegi teine meie arveid maksma hakkab.
Küsimus on vaid, kuidas selle idee headus "maksjateni" viia.
Et ka nemad sellest vaimustusse satuksid.
Keegi võiks selle tõesti ära teha. Näiteks selle idee tulised toetajad..??

Liitlaste brigaadi toel oleks siis Tallinna-Ämari- Paldiski piirkonda võimalik hoida paar kuud kindlasti.

Mina näiteks arvan, et võimaliku konflikti korral puudub NATOl(ennekõike siiski jänkidel) üldse vajadus suuremahuliselt maavägedega sekkuda. Erinevad väiksemad üksused(tulejuhid, SOCOM jms.) küll.
Maa peal peaksime me ennekõike ise hakkama saama. Kui maapeal midagi veel abiks on, seda parem.
NATOlt ootaks ennekõike õhujõude, täppisrelvi, luuret, elektroonilist sõjapidamist jms...

Kui idanaaber tuleb mõlemalt operatiivsuunalt ühe diviisiga nagu Borja pakkus, siis tänases seisus küll ilma "suuremahulise maavägedega sekkumiseta" välja ei vea.
Võib-olla väga rämeda õhust pommitamise toel ainult (mis eeldab eelnevalt venelaste õhutõrje ja lennuväe likvideerimist piirkonnas ehk totaalse õhuülekaalu kehtestamist).

aest kirjutas:Küsimus - minu arust - ei ole mitte selles, kui suur on kaitsekulutuste protsent SKP-st, vaid hoopis ses et kuis seda kasutatakse.

Jah, kui ikka mingeid printereid ja kallist kontori mööblit ostetakse siis on % üsna kasutu. Peaks olema eraldi mitmekordne kontroll selle raha kasutuse üle, sest eks neid simme on veel.

PaganHorde kirjutas:Jah, kui ikka mingeid printereid ja kallist kontori mööblit ostetakse siis on % üsna kasutu.

Ma usun et rõhuv enamus kontoritarbeid jms tuleb mingite avalike hangete kaudu kus peamiseks kriteeriumiks on odavaim hind (parandage kui eksin), ning kahtlen et seal erilist säästmisruumi on.

PaganHorde kirjutas:Peaks olema eraldi mitmekordne kontroll selle raha kasutuse üle, sest eks neid simme on veel.

Just see olekski lahendus! Teeme eraldi uue osakonna (või lausa mitu uut osakonda!) mille ametnikud kontrollivad ülejäänud osakondades töötavate ametnike rahakasutust

Selline see bürokraatia on. Kui sul just töötavat AI pole välja pakkuda mis kontrolliks.

Keegi polegi ju kunagi väitnud, et USA jalaväekompanii (või pataljoni) puhtsõjaline väärtus on kuidagi eriliselt suurem Eesti enda kompanii- või pataljoni omast. Või et puhtsõjaliselt mängiks USA üksus olulisemat rolli, kui Eesti analoog. Küll aga on USA üksuste (ükskõik, mis suurusega) paiknemisel Eesti pinnal – olgu selleks siis pidevalt roteeruvad üksused nagu praegu ja nähtavas tulevikus, või eelpaigutatud varustus, mis on võimalik USA personali poolt 24 tunni jooksul ära mehitada – määratu poliitiline ja strateegiline tähtsus. Mille pärast Eesti (ja „miskipärast“ ka kõik teised NATO piiririigid) neid väikeseid USA üksusi niivõrd oluliseks löövad. Ja mistõttu ka Venemaa näeb nende väikeüksuste paigutamises „NATO agressiivse bloki ohtliku lähenemist püha Venemaa piiridele, mis eskaleerib olukorda jne“, kuigi loomulikult saadakse ka Vene kindralstaabis ja Kremlis aru, et puhtsõjaliselt ja –taktikaliselt ei tähenda need üksused midagi erilist.

Asi on ju selles, et kui Venemaa sooviks mingil põhjusel teostada agressiooni Eesti (või mõne teise NATO liikmest piiririigi vastu), siis:
1. Üritataks seda näidata kui Venemaa sekkumist vene vähemuse kaitsmisesse, mis on puhtalt Venemaa ja kõnealuse riigi omavaheline asi, millesse NATO, Euroopa Liit või USA ei puutu;
2. Üritatakse asi ära teha võimalikult kiiresti, st. enne kui NATO või USA jõuab sekkuda, langetada otsuse sekkumise kasuks ja hakata siia vägesid paigutama.

Sellist olukorda arvestades on Venemaa tõenäoliselt eluliselt huvitatud sellest, et Eesti (ja teiste Balti riikide pinnal) ei paikneks alalisi maa- ja õhuväeüksuseid või ei siiberdaks siin pidevalt NATO ja liitlasriikide mereväe-eskaadrid. Et kui Venemaa üle piiri valgub, siis puuduks vahetu risk sattuda tulekontakti mõne mitte-Eesti üksusega ja kogu asi oleks „purgis“ enne, kui NATO sekkuda jõuaks. St. sellel üle Venemaa ainult rõõmustaks, kui USA jt liitlased ei paigutaks Eesti pinnale mitte oma üksusi ja varustust, vaid annaksid raha Eesti üksustele varustuse ostmiseks – mille kaudu suureneb küll mõningal määral nende üksuste võitlusvõime, kuid mis poliitiliselt ja strateegiliselt oleksid ikka täpselt sama väärtusega, kui pisut kehvemini varustatud Eesti üksused.

Eesti eluline huvi samas olukorras on vastupidine – et Eesti pinnal paikneksid pidevalt liitlasriikide lahingüksused või oleks siis tänu eelpaigutatud varustusele võimalik sellised üksused Eesti pinnale sisuliselt ühe C-17 lennuga (veab kompanii isikkoosseisu ära küll) tekitada, millega suureneb hüppeliselt risk, et üle piiri tunginud Vene üksused sattuvad tulekontakti mitte ainult Eesti, vaid ka USA (või mõne teise liitlase üksusega), mille järel muutuvad poliitilised protsessid Brüsselis ja Washingtonis automaatseks ning mingit taganemisteed enam kellelgi ei oleks.

Mis puudutab igasuguseid Gruusia ja Ukraina näiteid, siis võiks minu arvates lõpetada Eestisse kui NATO liikmesriiki puudutavate teemade risustamise sellise hämaga, et ka „Gruusias olid USA sõjaväelased sees ja tihedad suhted USA-ga“, või et „Ukraina puhul puudub lääneriikidel soov ja valmidus sõjaliselt sekkuda ja ilmselt juhtub sama ka Eestiga“. Esiteks ei olnud Gruusias USA alalisi üksuseid, kelle eesmärk oleks olnud Gruusia territoriaalset terviklikkust kaitsta, vaid sõjalised nõunikud, kes aitasid Gruusia armee võitlusvõimet parandada. Teiseks, selleks me, sõbrad, NATO-ga ju liitusimegi, et meiega samamoodi ei juhtuks, nagu NATO-sse mittekuulunud Gruusia ja Ukrainaga. Ja Gruusia ja Ukrainaga juhtuski kõik nii sellepärast, et tegemist polnud NATO liikmesriikidega, kelle ees ei peagi mingeid kohustusi olema.

A4 kirjutas:Keegi polegi ju kunagi väitnud, et USA jalaväekompanii (või pataljoni) puhtsõjaline väärtus on kuidagi eriliselt suurem Eesti enda kompanii- või pataljoni omast. Või et puhtsõjaliselt mängiks USA üksus olulisemat rolli, kui Eesti analoog.

Kuna Eestil ikkagi tanke ja praegu ka rautereid ei ole, aga võimalik on ka oht, et tuleb hakata puhastama "rohelistest mehikestest" mõnda piirkonda või linna, siis 8 tanki ja 2 head kompaniid on selles situatsioonis oluline jõud. Ärme ka alahinda. Olukordi, mida võib ette tulla, on väga erinevaid.

Ma usun, et seni kui USA manööverdab siin Vene-NATO 1997 a. kokkuleppes kokkulepitud raamide piires siis tuleb Moskvast pigem rahulolevat mõminat.

See kohustuslik "adekvaatsete vastumeetmete" retoorika tuleb muidugi ka.

Martin Peeter, Eesti maastik ei soosi tankide kasutamist.

Tea, kas läks õigesse kohta?

New Yorgi ülikooli Venemaa ekspert Mark Galeotti analüüsib oma blogis USA otsust paigutada Balti riikidesse raskerelvastust ja leiab, et sõjaliselt see suurt vahet ei tee, kujutades endast peamiselt sümboolset käiku.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=71713069

Ei tea, lugesin läbi, kuid tundus, et midagi jäi selles arutelus puudu, jutt oli kuidagi ühekülgne. Olles siin lk-l sage külaline, jääb mulje, et deržaaval ei ole nagu eriti käsi-jalgu järele jäänud, et selliselt käimavändatud diskot enam kontrollida peale selle käimalükkamist. Ilma kontrollita aga oleks taoline liigutus sarnane enesetapule?

Mark Galeotti ei rääkinud peamisest .Isegi John Rambo ei suutnud lasta 200 km kaugusele. Selle USA kompaniiga on häda selles et tema ignoreerimiseks pole vaja strateegiat muuta. Selline väikeüksus hõlmab lihtsalt liiga pisikest osa riigi pindalast et teda vaja üldse torkida oleks. Ja ameeriklaste näo päästmiseks võib nende relvade ette ka mõne oma mingil põhjusel tüütuks muutunud rühma sööta. Saavadki pisut Eestit kaitsta. Ja elu lähebki edasi. Liiga fantastiline? Aga miks keegi arvab
et praeguse olukorraga toime tulekuks Moskva teatud kabinettides riukaid välja ei mõelda?