www.militaar.net

Kannan alandlikult ette, et selles nimekirjas puuduvad ka lootsilaevad/kaatrid.
See "päästetöödepaat" sellises koguses on ilmselt see pisuke sõudepaadi laadne asi, mida pinnaltpäästega tegelevad komandod vahel slepis veavad.

Kapten Trumm kirjutas:Ma ei toonud seda Hamina näidet juhuslikult.
See ongi ere näide, kuidas alust downsize'des on võimalik siiski hädavajalikud võimekused, mis suurema ja ägedama aluse ehitamisel kaovadki neisse "odavasse terasesse ja tasuta õhku". Kuna me pole sama rikkad kui soomlased ja meie rannikuprofiil pole nii soodne, siis tuleks seda kontseptsiooni edasi arendada.

Hea küll. Võtsin allikaks selle: https://newwars.wordpress.com/warship-costs/. Ma tõesti ei tea, kui usaldusväärne on see allikas ja millise metoodika järgi on ta oma numbriteni jõudnud (on suur vahe, kas hinna sees on ainult kere, kere koos sensorite, relvade ja laskemoonaga või on kogu projekti hind, mis sisaldab ka disaini, meeskonna väljaõpet jpm laevade vahel ära jagatud, ammugi on kõik hinnad ajas väga muutuvad). Ülalnimetatud Hamina klassi puhul võiks näiteks küsida, kas pärast käimasolevat ja eeldatavalt 170 miljonit eurot maksma minevat võimearendust on üldse tegemist sama laevaga või kuidas seda kulu maksumuse juures arvestada.
Igatahes pakutakse ühe Hamina klassi laeva hinnaks 101 miljonit $.
Cyclon klass on 84 tonni raskem, aga 70 miljonit $ odavam.
Rotoiti klass on 90 tonni raskem, aga 76 miljonit $ odavam.
Skjold klass on ainult 24 tonni raskem, aga 32,5 miljonit $ kallim.
Knud Rasmussen klass on Haminast pea 7 korda suurem, aga kaks korda odavam.
Järeldus: laeva tükihind ei sõltu tema suurusest.

Rõhutan veelkord, et võimearendust ei saa alustada hinnavõrdlusest (eriti kui hinnad on „ujuvad“ ja pole selge, kui palju on riik valmis kulutama). Enne on vaja teada, millised võimelüngad vajavad täitmist või millised on ambitsioonid ja millised on võimalused nende täitmiseks/rahuldamiseks. Kui see on selge, on aeg vaadata hindu ja oma rahakotti ning vajadusel ambitsioone kärpida või isegi ohata, et ei tule välja. Kõige „soodsam“ lahendus on mitte midagi teha.

Mis downsizimisse puutub, siis näiteks Hamina klassi puhul ongi piirid vastas, muuhulgas asendatakse senine 57 mm kahur 40 mm kahuriga, et kaalu kärpida. Siit ka vihje, mis Pohjanmaa klass on Hamina klassist pea 16 korda ehk 3650 tonni raskem. Muud põhjused on siin: https://www.defmin.fi/files/3819/Squadr ... roject.pdf. Muuhulgas on kirjeldatud, kuidas käib võimearendus.

Täiendan oma eelmist postitust autoregistri andmetega.
Riigiasutuste käes olevad veesõidukid seisuga 31.12.2018. Värskemat ei leidnud. https://www.mnt.ee/sites/default/files/ ... 311218.xls

Alla 12 meetrine laev
Hõljuk – 3
Kalapaat – 3
Mootorpaat – 3
Päästetööde paat – 14
Tööpaat – 75
Jett – 6

Väikelaevad
Mootorpaat- 159
Purjejaht – 10
Sõudepaat – 99
Tööpaat – 3

Kõik kokku 375, sh sõudepaatide kategoorias 99. Nii et väide õige, riigil on tõesti sadu paate. Seega Ott Laanemetsa info peab paika ja mul pole enam põhjust kahelda riigiasutuste käes olevate paatide arvus.
Miks erinevad registrid erineva tulemuse annavad - ju neil on siis erinev otstarve. Jäin algselt ja alusetult uskuma vaid ühte registrit. Vabandan oma kehva kodutöö pärast.

Aga rahateemast ja kokkuhoiust kõige värskem näide kui palju tekib säästu ametite ja funktsioonide ühendamisel sh ka oma osa 91 veesõidukil (aitäh akf nimetu viite eest). Ehk oleks siit õppida ka uute, olgu siis mere- või muu teemaliste, ühendamiste puhul.
Keskkonnaameti ja Keskkonnainspketsiooni kasutuses on kokku ca 21 480 m² kinnisvara üldpinda, 194 maismaasõidukit ning 91 veesõidukit. 2019.aastal oli kinnistute majandamiskulude eelarve kokku 2,1 mln eurot ning sõidukite majandamiskulude eelarve oli 1,2 mln eurot. Lisaks palga-, majandus ja investeeringute kulud. Ühendameti loomisel saavutatav hinnanguline kokkuhoid sõidukite ja kinnisvara majandamiskulude arvelt on 0,1-0,22 mln eurot. Asutuste ühendamisega ei kaasne mingit kokkuhoidu palga- ega muudest majandamiskuludest. Seega paarikümne miljoni pealt tuli säästu esmalt 0,1 mln, mis paraku kulub palkade konkurentsivõime tõstmiseks ja lõpuks tuli veel puudugi.
Analüüsis toodud eesmärgid on eranditult sõnalised ja ei sisalda endas ühtegi selgelt mõõdetavat kriteeriumit. Suurendame, parendame, tõhustame ja efektiivistame. Tagantjärgi pole seega võimalik tulevikus hinnata, et kas sai parem või mitte. Kurb lugu, et numbritest lugu ei peeta.

Keskkonnainspektsiooni ja Mereväe laevastiku ühildamist tahaksin kohe näha.
Seni on taolised reformid lõppenud suure rahulolematusega, rahulolematu pole mitte ainult "alla neelatu", vaid ka inimene tänavalt.

Kriitikat paljuräägitud Politseiameti ja Piirivalveameti liitmise teemal jagub siiani - kaasa arvatud osade funktsioonide kängumine.
Tegelt käesolev teema ongi poolenisti puuduliku merepiirivalve kirumine.

Mina tänast PPAd merel ei kiru.
Nad teevad seda mis neile ette nähtud ja mis nende ressurssidega võimalik on.
Sellega on umbes nii nagu meie meditsiiniga. Maailmas on sellele antud üks selline hinnang: Uskumatult tõhus süsteem, arusaamatu kuidas suudetakse nii väheste ressurssidega toime tulla ja inimesi tõesti ravida. Sellel on ainult üks probleem - patsiendid pole üldse rahul. Mitte ravi tulemustega aga süsteemiga.

Portreepiltide juttu sai siit veidi kärbitud. Käesolev mammutteema on muidugi khm ... lai aga paluks siiski selles püsida ja mitte veelgi laiendada.

Tänan,
E.T.

Kapten Trumm kirjutas:Keskkonnainspektsiooni ja Mereväe laevastiku ühildamist tahaksin kohe näha.
Seni on taolised reformid lõppenud suure rahulolematusega, rahulolematu pole mitte ainult "alla neelatu", vaid ka inimene tänavalt.

Kriitikat paljuräägitud Politseiameti ja Piirivalveameti liitmise teemal jagub siiani - kaasa arvatud osade funktsioonide kängumine.
Tegelt käesolev teema ongi poolenisti puuduliku merepiirivalve kirumine.

Täpsusta.

9 postitust läksid piirivalve teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 36#p629936

Fakt: Tänahommikuse Vikerraadios olnud siseministri intervjuu põhjal võiks arvata, et igasugused ideed PPA ja kaitseväe merekomponendi kokkuliitmise osas on lähiaegadel välistatud. Eeltingimus järgmisteks arenguteks ja struktuurseteks ümberkorraldusteks oleks poliitiline maastiku muutumine.
https://vikerraadio.err.ee/1125250/vike ... li/1090577

Kommentaar: Meie valimissüsteem annab enamasti tulemuseks koalitsioonivalitsuse ja üldiselt on proovitud hoida kahe jõuministeeriumi (kaitse- ja siseministeerium) portfellid eri erakondade käes. Sealt ka erinevad - ja tihtipeale vastandlikud -, huvid. Oma kuningriigist pole nõus vabatahtlikult keegi tükki ära andma, mida ka viidatud intervjuu vaid kinnitab.

Arvamus: Minu tagasihoidliku arusaamise kohaselt puudub siseministeeriumi valdkonnas huvi liitmise vastu nii poliitilisel-, keskastme ametnikkonna kui ka merel seilava koosseisu tasandil.

Täiendav: Intervjuus oli mitmeid väteid mereväe osas, mis ei vasta tõele. Mõni mereväelane ehk toob need välja.

Helme sellest ja ühest varasemast jutust jääb mulje, et asi ei ole siiski otsustatud. Pigem käib oma positsioonide mahamärkimine. Aga rõhutan - see on Helme jutust jäänud mulje.

Muide, teisel teemal: Kuku raadios väideti, et Vahipataljon läheb Miinisadamast ära ehk kolib uue kasarmu valmimisel Paldiskisse. Merevägi saab seeläbi pinda oma kasutusse juurde. Kas see tähendab, et ka siin läbi jooksnud ehituskavad Miinisadamas on seisma pandud?

http://podcast.kuku.postimees.ee/podcas ... rmuehitus/

Mereväe skandaalid – noh, skandaal on sündmus, mida ajakirjandus skandaaliks teeb. Kaitseväes on alates taasloomisest juhtunud igasugust jama, meediasse on sellest jõudnud õnneks vähe. Tõsi, on ka olnud sisulisi ’skandaale’ nagu ikka ja nagu ka mujal. Eks ta selline mainekujundus ajakirjandustööstuse abil ole. Seevastu merekaitse(tuse) sisu pole kahjuks avalikkuse ja ajakirjanduse huvi eriti pälvinud.

Mereväe laevad mädanevad kai ääres. Miinisadam on väljastpoolt hästi vaadeldav: minge ja vaadake ise, mitu laeva seal keskmiselt kai ääres on või ei ole. Varem on seal laevad sõna otseses mõttes mädanenud küll: mahakantud Frauenlobid ja Lindaud ootasid mingil põhjusel aastaid utiliseerimist. Vb ei saanud ajakirjanik aru, mida nägi, või pole vaatamas käinudki… Pigem on täna probleem vist vastupidine – pole enam aega hoolduseks ja remondiks ning inimesed tahaks mõnikord kodus ka olla. Eks ka selliste väidete kasutamine üks mainekujundus on – lased mingi asja ringlusse, korrutad ja lõpuks kõik usuvadki.

Kogu mainekujunduse taustal meenub üks tabav tsitaat riigilaevastike taasloomise päevilt:

/.../ riigil on tekkimas kaks kaitseväge: üks neist Kaitseministeeriumi ja teine Siseministeeriumi haldusalas. Seejuures teine kavatseb välja arendada kolm väeliiki: maa-, mere- ja õhujõud, esimene on aga mere- ja õhujõudude suhtes /.../ ebamäärasel või isegi eitaval seisukohal.

Sedasi arvas 1992. aastal toonane Veeteede ameti peadirektor Tarmo Ojamets [1]

Strateegilise sõduri kommentaari ja arvamusega saab enam-vähem nõustuda. Küsimus, mitut riigilaevastikku Eestil on vaja, võiks olla rahaline – kui raha vähe, püüame teha vähemaga rohkem, kui raha on palju, siis teeme igaühele oma. Riigilaevastike rohkusel on tegelikult ka sõjaline pool, millest kirjutasin varasemalt (vt 18.06.2020). Milliseid riigilaevastikke Eestil võiks olla, on ohu tajumise küsimus. Kui me arvame, et merel ja merelt mingeid sõjalisi ohte ei lähtu, siis võib tõesti kõik ressursid panna reostustõrjesse ja merepäästesse. Kui me siiski arvame, et asume ka sõjaliselt ohtliku Vene kõrval, on vajadus natuke teistsugune. Muidu seilame dessantrünnakule vastu reostustõrjelaevadega või planeerimegi vastase dessantrünnakul tekitatud reostuse likvideerist. Viimane mõttekäik ei ole muide iroonia vaid enam-vähem seik elust enesest.

Intervjuust läbi käinud Leedu on hea näide. Ma pole näinud näitajaid, et Leedu SAR võime oleks se'st ajast langenud, kui vastutus kaitseväel pandi. Vahetult peale reformi kukkus üks Leedust Rootsi teel olnud lennuk merre ja kaitsevägi ei saanud kriisikommunikatsiooniga hästi hakkama. Vb tuleneb arusaam langenud SAR võimest hoopis halvast mainekujundusest. Leedu tänast seisu vaadates tundub subjektiivselt, et Leedu arvates on sõjalistel ohtudel riigi julgeolekule suurem mõju kui keskkonna- või päästealastel.

Meil võib muidugi teistmoodi olla.

1. Naber, R. 2005. Mereväe algusaastad. – Jälle kakskümmend aastat mereväge. Naber, R., Konso, K. (toim). Tartu: KVÜÕA, lk 27

Tulekahju Wambolal
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=90916691

Täna õhtul kutsuti päästjad Tallinnas Noblessneri sadamasse, kus põles üks vana alus.
Teade tulekahjust tuli kella 19 paiku, tunnike hiljem oli kolle juba lokaliseeritud.
Ühtegi inimest alusel ei viibinud. Tegu on vana militaarlaevaga, mis enam kasutuses pole.
Juhtunu täpsemad põhjused on selgitamisel.

Ott Laanemets kirjutas:...Mereväe laevad mädanevad kai ääres....

See ju üks vana pehkinud miinitraaler, milletaolisi meile Saksamaalt 1990ndatel annetati.

Kapten Trumm kirjutas:See ju üks vana pehkinud miinitraaler, milletaolisi meile Saksamaalt 1990ndatel annetati.

Klapib väga hästi akf Ott Laanemetsa kirjutisega.