www.militaar.net

Kotov teab midagi-ja-kuskilt, kuid sellest jääb väheks, et mitte öelda puudulikuks.

Minu enda kaks näidet -
a) Mul eluaeg kolesterooli näitajad korras, pigem isegi sinna madalamasse poolde, kuid kurinahk, ikka oskas kaks veresoont täitsa umbe ajada...
Arsti kommentaar oli, et selline asi on geneetiline ja mitte eriti harv.
b) valgeliblede arv üle normi nii kaua kui mäletan. Organism toodab rohkem mingil põhjusel. Samas seisab kõrgendatud näit läbi aastate suht stabiilne. Mingit põhjust keeegi ei leia ning võib oletada ka personaalset "defekti". Koroona seisukohast võiks lugeda heaks, sest kehas rohkem "võitlejaid", kuid veri ise nagu kissell...

Ma ei ole arstiteadlane ja selle tõttu ei kinnita ise ega soovita ka Kotovil kindlalt väita, et geneetika ei mõjuta.

PS. Karelini koormust ei tea, pole koos trenni teinud. Ise olen läbinud mitu Ironman-i, pikemaid ja lühemaid jooksudistantse, maastikurattaga läbinud näiteks 4x Haanja100.

mart2 kirjutas:Arsti kommentaar oli, et selline asi on geneetiline ja mitte eriti harv.

Hea/halva kolesterooli vahekorra teema?

Kriku kirjutas:

mart2 kirjutas:Arsti kommentaar oli, et selline asi on geneetiline ja mitte eriti harv.

Hea/halva kolesterooli vahekorra teema?

Ei.
Tegemist olevat sellega, et kolesterool kleepub/nakkub ülikergesti veresoonte seinte külge.

See ongi ju sama asi, HDL/LDL suhe? LDL liigne osakaal on tõepoolest suurel määral geneetiline.

Mitte lihtsalt LDL, vaid oksüdeerunud LDL. https://www.intechopen.com/books/hyperc ... osclerosis
LDL ise on äärmiselt oluline komponent rakukestade ehitamiseks, hormoonide sünteesiks jne. Üks variant oksüdeerunud LDL-i kontrolli alla saamiseks on veresuhkru alandamine. "Intermittent fasting" ja süsivesikute piiramine aitab. Lisaks soovitaks palju linoolhapet sisaldavad õlid välja visata. See oksüdeerub juba lahtises pudelis. Sama juhtub seda transportiva külomikroniga, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3467319/

Nii suurt kogust kergelt oksüdeeruvat õli ei ole inimesed kunagi varem tarbinud ja tulemused on paistma hakanud.

Jah, muidugi on LDL mingis koguses vajalik. Ma rääkisin suhtest.

Siinpuhul pole isegi suhe eriline probleem, pilt võib geenide tõttu erineda. Pigem tuleks vaadata oksüdeerunud LDL-i taset, veresuhkru taset ja triglütseriidide taset.

Kusjuures, teatud vanuses võiks südame kompuutertomograafia vabalt saadaval olla et neid probleeme varem avastada.

Kas oksüdeerunud LDL tase ei ole seotud üldisega?

Ei, see sõltub ikka kõvasti sellest, mida inimene sööb, kui tihti sööb jne. Üsna keeruline teema, aga suur osa on kõrgel veresuhkru tasemel ja linoolhappe hulgal söögis. Taimeõlid ei ole kõik tervislikud. Rohkem linoolhapet sisaldavad õlid on kahjuks odavamad, kui tervislikumad õlid.

Siin on sisalduse tabel. Rapsiõli on siis canola oil

Name % LA† ref.
Salicornia oil 75%
Safflower oil 74.62%
Evening Primrose oil 65-80% [21]
Melon seed oil 70%
Poppyseed oil 70%
Grape seed oil 69.6%
Sunflower oil 65.7%
Prickly Pear seed oil 62.3%
Barbary Fig seed oil 65%
Hemp oil 54.3% [22]
Corn oil 59%
Wheat germ oil 55%
Cottonseed oil 54%
Soybean oil 51%
Walnut oil 51%
Sesame oil 45%
Rice bran oil 39%
Argan oil 37%
Pistachio oil 32.7%
Peanut oil 32% [23]
Peach oil 29% [24]
Almonds 24%
Canola oil 21%
Chicken fat 18-23% [25]
Egg yolk 16%
Linseed oil (flax) 15%
Lard 10%
Olive oil 10% (3.5 - 21%) [26][27]
Palm oil 10%
Durio graveolens 4.95% [28]
Cocoa butter 3%
Macadamia oil 2%
Butter 2%
Coconut oil 2%

Kusjuures, madalam linoolhappe sisaldus on spetsiaalselt söögiks aretatud rapsiõlil. Soovitaks pigem oliiviõli poole vaadata, kui või ei sobi.

Mul olid (ja on) siiani kõik vere näitajad normvahemiku keskel, välja arvatud lümfotsüüdid.
Kuigi rakuline tasakaal on rikutud, on hemoglobiin hea ja hapnikuga varustamise näitajad üle keskmise.
Mingeid ravimeid kolesterooli pärast võtma ei pea. Lihtsalt nii ongi, et probleem on veresoonte seinte geneetilises omapäras...
Südame kompuutertomograafiat tehakse neile, kel probleemid, minul avastati alles hädaolukorras toruga sorkides. 5 päeva ennem jooksin Tartu Maastikumaratoni pika distantsi.

Juhtub, kuid läheme nüüd edasi/tagasi toidu juurde!

Benjy kirjutas:Siinpuhul pole isegi suhe eriline probleem, pilt võib geenide tõttu erineda. Pigem tuleks vaadata oksüdeerunud LDL-i taset, veresuhkru taset ja triglütseriidide taset.

Ma ei tea, Viigimaa räägib niimoodi:

«Kui hea kolesterooli tase on madal, võib risk olla umbes kaks korda suurem kui teisel inimesel, kelle üldkolesteroolitase on sama, aga hea kolesterooli tase kõrge,» märkis Viigimaa, lisades, et hea kolesterool tasakaalustab halva.

Ent kui halba kolesterooli oskavad arstid ravimite abil üsna edukalt vähendada, siis hea kolesterooli suurendamiseks häid ravimeid veel ei ole.

Transrasvad, mis tõstavad halva ja langetavad samal ajal hea kolesterooli taset, on tema sõnul ravijuhistes uus teema.

«Transrasvhapped on sama ohtlikud südame-veresoonkonna haiguste põhjusena nagu toidus leiduv kolesterool, kuid selle peale inimesed tavaliselt ei mõtle. Eestis ei ole kohustust pakendile märkida, kas toidus on transrasvhappeid. Neid on piimatoodetes – kohupiimas, jogurtites, jäätises – väga palju.»

https://tervis.elu24.ee/2778762/viigima ... olesterool

Hmm, sellele väitele, et transrasvu piimatoodetes väga palju on tahaks viiteid saada. Niipalju kui ma uurinud olen, siis kuskilt seda välja ei tule. Märgitakse, et on "trace amount", ehk väga vähesel määral. Küllastunud rasvhapped kuumtöötlemisel ei oksüdeeru eriti kergelt (küllastunud, ehk vabu vesiniksidemeid ei ole). Pigem on probleemiks ikka need kergesti oksüdeeruvad taimerasvad, eriti mitme vesiniksidemega linoolhape mis kipuvad juba toatemperatuuril oksüdeeruma.

Transrasvu sisaldavad kõik toiduained, kus on taimseid (st vedelaid) õlisid tahkeks aetud.
Erandi moodustab või - kuigi piimarasvad tunduvad loomulikus olekus (piimas) vedelad, siis võis muutub nende kontsentratsioon nii suureks, et toode muutub enamvähem tahkeks. Kuid mitte nt margariin.

Et seda teooriat kontrollida, mine kolista mõne supermarketi jäätiseletis. Julgen arvata, et vähemalt 50% jäätiseid sisaldab oma koostises vaevumärgatavat sõna "taimsed rasvad". Kuna taimsed rasvad on vedelad, siis tahke toote saamiseks neid hüdrogeenitakse ja saadakse nn transrasvad.

Teine selline tore artikkel on kakaovõi, milletaolist toodet saab edukalt teha näiteks palmiõlist. Mitte kookos-, aga just spetsiaalse õlipalmi õlist. Mingis teemas oli lausa graafik Venemaa kakaovõi ja palmiõli impordist - graafikud liikusid lausa pöördvõrdeliselt.

Tegemist on puhta toidutööstuse ratsiga raha nimel inimeste tervise arvelt - näiteks piimarasv (koor) on väärtuslik ja kallis tooraine, taimeõli ei maksa suurt midagi.

Minu näpu vahelt lendab iga jäätis (vahel ikka ostan), mille koostisest leian sõna "taimsed õlid", pikemata sinna külmikusse tagasi. Eriti paistavad minu arust siin silma Balbiino tooted.

Piimarasva minuteada ei hüdrogeenita - kuna rasva kontsentreerimisel muutub toode ise järjest paksemaks. Paraku on aga kvaliteetne piimarasv kallis tooraine ja see võib kajastuda toote omahinnas. Kui ostja on piisavalt loll ja ei oska kallima hinna põhjust taibata ja pole valmis kvaliteedi eest maksma, siis ongi eelis taimerasvaga kemiseerijatel.

Piim, keefir, koor, või - siin transrasvu pole. Pigem tasub seda kahtlustada toodetes, mis on tahked. Margariinid. Jogurtites vaevalt. Kohupiim? Tehnoloogiat ei tea täpselt, ei oska öelda. Üldiselt traditsiooniliselt toodetavates ei ole.

Tegelikult südamearstid ütlevad, et tahad LDL-i alla, siis ära tarbi vedelaid või poolvedelaid loomseid rasvu nagu piimarasv ja searasv.