www.militaar.net

Pealkiri ERR lehelt : Seitse Euroopa Liidu (EL) riiki hoiatasid Brüsselit, et Euroopa Komisjon ei teeks energiakriisile reageerimise raames EL-i elektriturul liiga kiireid ja järske muudatusi.

See EE on hetkel maksuameti osakond .

Mis värk selle universaalelektriga hetkel on? Praktiliselt kogu aeg on börsielekter odavam. Doteerime EE-d? Minu arust oleks pidanud lihtsalt hinnapiiri tekitama - et kui elekter kallim kui 20 senti kWh siis riik kompenseerib 80% vms... Hetkel nagu universaali kasutajad saavad karistatud.

Mulle muidugi istub, et nn universaalpakett on vaat et kehvem, kui turg pakub. Aga see ei näita mu meelest, et universaalelekter on kasutu - vastupidi, selle mõte oli tavatarbijale kindluse andmine, kui turg on turbulentne, välistest teguritest ning poliitiliselt manipuleeritav. See fixhind, millest on lihtne loobuda, aitas ja aitab suure volatiilsuse vastu. Universaalteenuse hinna kooskõlastamisel tegi oma arvutused põlevkivienergiale konkurentsiamet, see ei ole partei poliitbüroo. KAs on asjatundjaid küll. Kui tootmissisendite hind on langenud, saab ka too teenus ümber hinnatud. Ise tiksun univeraalelektriga vast märtsi lõpuni välja, siis vaatan.

Pealkiri on artiklil kollakas, aga mõte selles, et täisvõimsusel peaks Olkiluoto 3 tööd alustama 29 märtsil, mitte 24. nagu varem teatati.


https://majandus.postimees.ee/7712313/s ... alle-edasi

Üks vahva intervjuu - Hannes Rumm ja Heiti Hääl. Tasuline, ja lõiku välja rebida pole nagu õige.
Üks mõte jäi taustaks kumama. HH on igasugu suleliste ja karvaste, Vene kütuseäri partnerite, et mitte öelda kaageebiitidega suutnud kokkuleppeid saada, kuid peaministri eksmehega ei suju kohe mitte. Riigifirmaga vaenamine heidab varju ka Alexelale, on lihtne tõdemus. Saage kokkuleppele oma käppade ja asjadega!
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... rot-rohkem

Runkel kirjutas: ↑15 Veebr, 2023 1:42 Tasuline, ja lõiku välja rebida pole nagu õige.

Arvestades seda, kui palju Delfi siit foorumist leitud asju kasutab, ega see just eriline patt ei oleks .

Arvestades, et selline riik suutis esmakordselt õli/ gaasi eksportida:
https://www.err.ee/1608885392/iisrael-e ... oos-naftat
tuleb ka meil oma vanadelt õliotsimisprojektidelt tolm pühkida maha...
https://www.muis.ee/museaalview/192478

Siiamaani on oletus, et meil võiks kusagil Ruhnu läheduses u. 1,5 km sügavusel naftat olla. Ainult et keegi pole võtnud vaevaks väga põhjalikult asja uurida. Õigemini, uuriti küll, aga satuti kusagil 800 m peal hoopis mineraalvee peale ja sealt edasi olnud väga kõva ja raskesti läbipuuritav kivimikiht.

Heiti Hääl kirjutas EPLis:

..
Võrdlesime Alexelas kogu Eesti elektri- ja gaasitarbimist 2021. ja 2022. aastal. Sel perioodil ei ole Eesti energeetikas muutunud mitte midagi, uusi tootmisvõimsusi pole lisandunud. Me lihtsalt ootame, et midagi juhtuks, et turg korrastuks. Aga selle aastaga on Eesti majandus – eraisikud ja ettevõtted kokku – maksnud energia eest 1,2 miljardit eurot rohkem kui aasta varem!

Selle raha eest oleks võinud ehitada vähemalt 500 megavatti elektrit tootvaid tuulikuid ja sama suure tootlikkusega pump-hüdrosalvesti, et katta tuulevaikset aega. Siis oleksime varustuskindlusega seal, kus olema peaksime. Ei ole vaja oodata, vaid plaan kokku panna ja ära teha. Sellega on kiire. Kui me midagi ei tee, siis iseenesest midagi paremaks ei lähe.
..

Raske on vastu vaielda, riigina on meil arenguruumi...

Kui pikalt see "pumpsalvesti" 500 MW välja annab? Kas 500 MW lahendab Eesti energiatarbimise või on rohkem vaja? Miks see HH siis ei ehtanud kui nii kõva visionäär on?

Some kirjutas: ↑13 Veebr, 2023 16:28 Mis värk selle universaalelektriga hetkel on? Praktiliselt kogu aeg on börsielekter odavam. Doteerime EE-d? Minu arust oleks pidanud lihtsalt hinnapiiri tekitama - et kui elekter kallim kui 20 senti kWh siis riik kompenseerib 80% vms... Hetkel nagu universaali kasutajad saavad karistatud.

Universaalelektri hind ongi see, mis see tootmine Narvas maksab.
Mõni kloun lubab siiani valimistel, et tema teeb 3 sendise.

Madis Reivik kirjutas: ↑15 Veebr, 2023 10:22 Heiti Hääl kirjutas EPLis:

Võrdlesime Alexelas kogu Eesti elektri- ja gaasitarbimist 2021. ja 2022. aastal. Sel perioodil ei ole Eesti energeetikas muutunud mitte midagi, uusi tootmisvõimsusi pole lisandunud. Me lihtsalt ootame, et midagi juhtuks, et turg korrastuks. Aga selle aastaga on Eesti majandus – eraisikud ja ettevõtted kokku – maksnud energia eest 1,2 miljardit eurot rohkem kui aasta varem!

Selle raha eest oleks võinud ehitada vähemalt 500 megavatti elektrit tootvaid tuulikuid ja sama suure tootlikkusega pump-hüdrosalvesti, et katta tuulevaikset aega. Siis oleksime varustuskindlusega seal, kus olema peaksime. Ei ole vaja oodata, vaid plaan kokku panna ja ära teha. Sellega on kiire. Kui me midagi ei tee, siis iseenesest midagi paremaks ei lähe.
Raske on vastu vaielda, riigina on meil arenguruumi...

Eks siin on ka omagu loosungeid. Nende suurte tuuleparkide teel on seni seisnud ikka NIMBY'd ja sellest toituvad KOV-id, mitte "riik". Ja riik ei saa siin ka tehniliselt lasta era-arendajatel laiutada, sest see kompromiteerib meil juba võrgu töökindlust (seepärast EE neid suuri tuuleparke omandabki).

wolfgang kirjutas: ↑15 Veebr, 2023 10:46 Kui pikalt see "pumpsalvesti" 500 MW välja annab? Kas 500 MW lahendab Eesti energiatarbimise või on rohkem vaja? Miks see HH siis ei ehtanud kui nii kõva visionäär on?

500MW salvesti on sama loll väljend, nagu 5MW tuuleturbiin. Salvestamise puhul, nagu ka energia tootmise puhul, on MW teisejärguline. Oluline on tootlikkus energiaühikutes ehk siis salvesti puhul selle maht MWh.

Mingis energeetika teemalises debatis oli päris piinlik hetk, kus riigi poolt projekti vedama pandud tädi ajas süstemaatiliselt võimsuse ja energia ühikud segamini. Ehk siis sügaval asja juures on inimesi, kes ei jaga ööd ega mütsi sellest, mida nad juhivad.

wolfgang kirjutas: ↑15 Veebr, 2023 10:46 Kui pikalt see "pumpsalvesti" 500 MWh välja annab? Kas 500 MWh lahendab Eesti energiatarbimise või on rohkem vaja? Miks see HH siis ei ehtanud kui nii kõva visionäär on?

Kui sellest "august" 500MWh energiat on tunni aja jooksul välja võetud, siis see "auk" on tühi.
Selleks, et sellest "august" järgmine kord (3 tunni pärast) oleks midagi välja võtta, peab olema vahepeal (2 tunni jooksul) kuskil saadaval 500MWh üleligset energiat, mida saab sinna hoiule panna.

Kui vaba energiat "auku" salvestamiseks ei ole, siis sellest salvestist ei ole ka mingitki kasu elektrivõrgule endale.
(Oluline erinevus on, et kas on "kasu elektrimüüjale" või "kasu tarbijale", sest need kasud on omavahel vastuolus ja "kasu riigile" läheb maksude näol nagunii riigikasasse.
Mida kõrgem on elektri hind, seda rohkem täitub riigikassa ja seda kõrgemale tõuseb SKP.)

Ehk salvestite kasutegur on 0 (null), kui puudub tootmisvõimsus (üleliigse) salvestatava energia tootmiseks, tühjendamise kordade vahel.

Täpselt sama on ka sünkroonkompensaatoriga, et kui ühe võrgulanguse kompenseerimiseks on sellest energia väljavõetud, siis enne kui järgmine kord saab energiat välje võtta, peab energiat sellesse sisse panema ja selleks peab elektritootmine sissepanekuks, ületama tarbimist.

Igasuguse kauba hoiustamine maksab midagi ja täpselt samamoodi maksab iga toodetud kWh salvestamine ning mida väiksem on salvestatava kauba kogus, seda kõrgemale tõuseb hoiustamise hind ühiku kohta.

Salvesti rajamise majanduslikuks äratasumiseks peab olema kindel, et on olemas kaup mida on võimalik hoiustada ja nähtavasti oodatakse elektrihinna piisavat tõusu, et elektri hoiustamine kindlasti kasumlik oleks.

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Veebr, 2023 11:33

Madis Reivik kirjutas: ↑15 Veebr, 2023 10:22 Heiti Hääl kirjutas EPLis:

Võrdlesime Alexelas kogu Eesti elektri- ja gaasitarbimist 2021. ja 2022. aastal. Sel perioodil ei ole Eesti energeetikas muutunud mitte midagi, uusi tootmisvõimsusi pole lisandunud. Me lihtsalt ootame, et midagi juhtuks, et turg korrastuks. Aga selle aastaga on Eesti majandus – eraisikud ja ettevõtted kokku – maksnud energia eest 1,2 miljardit eurot rohkem kui aasta varem!

Selle raha eest oleks võinud ehitada vähemalt 500 megavatti elektrit tootvaid tuulikuid ja sama suure tootlikkusega pump-hüdrosalvesti, et katta tuulevaikset aega. Siis oleksime varustuskindlusega seal, kus olema peaksime. Ei ole vaja oodata, vaid plaan kokku panna ja ära teha. Sellega on kiire. Kui me midagi ei tee, siis iseenesest midagi paremaks ei lähe.
Raske on vastu vaielda, riigina on meil arenguruumi...

Eks siin on ka omagu loosungeid. Nende suurte tuuleparkide teel on seni seisnud ikka NIMBY'd ja sellest toituvad KOV-id, mitte "riik". Ja riik ei saa siin ka tehniliselt lasta era-arendajatel laiutada, sest see kompromiteerib meil juba võrgu töökindlust (seepärast EE neid suuri tuuleparke omandabki).

see kõlab kõik hästi siiralt, aga harilikult on neil härradel ka oma tagamõtted.
Ta ntx tahab maksumaksjate kraesse kirjutada oma ebaõnnestunud LNG-terminali rajamise kulud. Ja mitte ainult otsesed vaid ikka väikese kazummi ka veel lisaks juurde kirjutada.
Ka ei suuda Eesti tuuleenergeetikud uusi mereparke ilma toetusteta rajada. Soomes tehakse neid turualustel ja odavama keskmise hinna pealt...
Samuti ei vasta tema väide selles uute võimsuste lisandumise osas lihtsalt tõele. Ta unustab ära päikesejaamade buumi -
https://www.elektrilevi.ee/et/uudised/a ... arbimisest. Neil aastatel lisandus meile tuhandeid uusi suuremaid ja väiksemaid päikeseparke.

Terviklikku energiabilanssi vaadates renoveeriti neil aastail ka tuhandeid maju soojapidavamaks ja lisandus kümneid tuhandeid uusi soojuspumpasid, mis peaks eelnevast küttesüsteemist 4-5x efektiivsemad olema.
Ka minu enda energiale tehtavad kulutused on sel aastal hoopis alla läinud just eelnimetatud põhjustel.

Küll oleme tõesti oma planeerimismenetlusviisidega jõudnud tupikusse - me ei suuda mitte ühtegi mõistlikku (ega ka ebamõistlikku) otsust investeeringut ellu viia ja asju valmis ehitada. Vähmalt mitte niikaua, kuni need paiknevad Ida-Virumaalt väljaspool.
Selle koha pealt vaatan küll suure kadedusega soomlaste peale, kelle asjade elluviimise kultuur on hoopis teisel tasemel.

PPS! Kui küsimus oli Energiasalvest, siis tema nimivõimsuseks ongi planeeritud 500MW (ja see nende kodulehel ka esimese arvnäitajana välja toodud), kuid ühe 12h töötsükli maksimaalne salvestusmaht on 6000 MWh. Aastane teoreetiline tootmismaht on kuni 1,2TWh.
Ja ma ei mõista Hääle kriitikat selle projekti suhtes - peaks ta ju igati ajakavas olema ja 2024a ehituseks minema? Või mis tegemata riiklik otsus seda takistab?
Kodulehelt paistab välja muidugi üks huvitav ja ärevakstegev lause -

Näeme, et Paldiski vesisalvesti poolt genereeritud elektrienergia Eesti tarbijatele soodsa hinnaga müügiks on vaja luua mehhanism, mis tagaks Paldiski vesisalvesti finantseerimiseks vajaliku minimaalse müügitulu ja Eesti tarbijatele pikaajalise kindluse soodsa elektrihinna tagamisel.

https://energiasalv.ee/projekt/kasu-kog ... gi-votmes/
LNG-terminaliga saadud valulikud kogemused Alexelaga on riigi teinud kindlasti ekstra ettevaatlikuks. Seekord nõutakse riigigarantiid 20-30x suuremale projektile.