HOIATUSEKS harrastussapööridele - ohud ja õnnetused

[propatria]

... Kui avada pakutav link 45 mm soomustläbistava mürsu kohta ei loe välja, et seal mingi ohtlik komponent oleks.

Nimetatud 45-mm alakaliibriline laskemoon on meil suhteliselt haruldane.
Mõni aeg tagasi leiti seda Väike-Emajõe põhjast.

Läbi mitmete isikute jõudis minuni järelpärimine selle kohta, mida see mürsk sisaldab.
Olin hetkel kõhkleval seisukohal, et ega trasseri taga pole mitte sütik ja lõhkelaeng...
Seni kuni ma eseme läbilõiget kirjandusest uurisin, oli omanik jõudnud selle kruustangide vahele keerata ja ketaslõikuriga piku pooleks lõiganud.
Kaebas seejuures, et südamik on tõesti pagana kõvast materjalist ja tal kulunud päris mitu lõikeketast...

NB! Mitte mingil juhul sellist asja järgi teha!

ProPatria

[Q]

Kui kirjasõna uskuda siis oli ju tegemist vähemalt karastatud terasega. Kõvasulami (tungsten carbide) kasutamine oli aga uudiseks. Tundub tankitõrjes kõva sõna olevat olnud! Ketaslõikuriga mürsu kallale minemine!!! Jumala loomaaed on rikkalik. Ehk on ka teisi suitsiidivõimalusi.

[mortus]

ma mainiks omalt poolt ka miskit ohtliku moona kohta. nimelt paljudel asjhuvistel haiglane huvi tuhnida ja otsida igasugu maha pudenenud nänni eesmärgiga saada sealt lõhkeainet. Seejuures pidavat väga head olema näiteks saksa miinipilduja miinid, kus osade arvates puhas trotüül sees on...aga teatavasti kasutati ka pikriinhapet, mis niiskeks saades moodustab metalliga reageerides väga plahvatusohtlikke ühendeid, midagi paukelavhõbeda laadset. Seega teoreetiliselt piisab vaid labidalöögist et mõni lõhkekeha kärgatama panna. ja julgen väita et ka korpuse avades ei pruugita arusaada kumma ainega tegu. vaid kogenud maitsemeel eristab trotüüli ja pikriini, kuna seismisel muutuvad suht ühtevärvi nad ja kui siis mõni poolearuline hakkab omast arust trotüüli välja sulatama ja tegu pikriiniga ongi pahandust kui palju. Pikriini on kasutatud minuteada sakasa miinipildujamiinides ja ka näiteks panzefaustis. et kõik lõhkeaine näljased et paluks sellisest tegevusest hoiduda..ja üldse ärge toksige ega näppige kõike mis leiate.

[EOD]

Oli küsimus soomustläbistavate kohta. 85 mm põhjasütikuga mürsu ohtlikkus seisneb tema sütikus. Nimelt on löökur pidevalt vedru surve all. Märgi tabamisel vabaneb löökur ja torkab kapslit, kuid on võimalus, et löökur ei vabane täielikult või kiilub kinni. Nüüd väikseimast põrutusest võib aga vabaneda ja poolelijäänu lõpuni viia.
Elavhõbedasoolasid kasutati kindlasti 76 mm alakaliibrilistel mürskudes (sama kujuga, kui tuudud lingil). Usaldusväärsetest allikatest pärinevaid andmeid mul pole, kuid tõenäoliselt ka 45 ja 57 mm mürskudes. Lõhkelaeng neil mürskudel puudub, sabas on vaid trasser. Elavhõbedasoolad ümbritsevad volframsüdamikku ja on mõeldud määrdeks. Nimelt löögil tekkiva rõhu ja kuumuse mõjul eraldub metalliline elavhõbe, mis toimib määrdena ja soodustab soomusest läbi löömist. Lisaefekt on, et tanki meeskond, keda südamik või soomusest kahtilöödud killud ei tabanud, saab elavhõbedamürgituse. Leidjale muutub selline mürsk ohtlikuks lahtimonteerimisel või -lõikamisel.

[propatria]

...või soomusest kahtilöödud killud ei tabanud, saab elavhõbedamürgituse.

Sellisel kujul saadav mürgitus on vaid teoreetiline ja isegi realiseerumisel ei mõju pärssivalt inimeste elutegevusele.

Tegu saab olema kroonilist laadi mürgitusega, millise toime võib avalduda alles kuude või aastate (aastakümnete) möödumisel...

Metallilist elavhõbedat on aastatuhandete jooksul kuni tänapäevani välja kasutatud pidevalt humaanmeditsiinis ja mujal.

ProPatria

[Q]

Vastused on päris põhjalikud. Vabandan ühe võhikliku küsimuse pärast! Kas 85 mm tankitõrjemürsu tööpõhimõte on siis selline, et sihtmärgi tabamisel rakendub põhjasütiku abil uus tõukelaeng, et purustada masina soomus lõplikult?
Lisaks tahtsin tähelepanu juhtida mürskudele, mis on pärast sõda põhjustanud palju õnnetusi. Ma arvan, et neid võib liigitada viitsütikuga mürskudeks. Selliste mürskude sütikutel peaks olema reguleerimisvõimalus, mingi skaala, võtmeavad. Vajalik oli see näiteks õhutõrjes, et mürsud lõhkeksid vastase lennukitega ühel kõrgusel. Ise olen näinud arv. vene lennukite pardakahuritele mõeldud sarnast laskemoona. Kaliiber kuskil 20mm, ümarad võtmeavad sütikul ja mürsu taga väike, ümar, läbipaistvast materjalist aknake (Saksa välimääraja "Kriegsflugzeuge 1942" andmetel olid 20 mm pardakahurid il-2l, jak-1l,lagg-3l). Sellise sütikusüsteemiga lahingumoona kontsentratsioon võib olla suurem just lennuväljade ja endiste õhutõrje patareide läheduses

[-=Mortyr=-]

......

[uusmario]

[alari]

Loe selle mehe(poisi) varasemaid postitusi, saab kohe selgeks, et temaga pole kõik korras.

[propatria]

... me leidsime kyll vennaga 2 120mm vene miinipilduja miini. ...ja lõhkeaine väljasulatamine olex osutunud väga tülikaks

Ammoniidi väljasulatamine on tõepoolest väga tülikas.

ProPatria

[Ogre]

-=Mortyr=- kurat võtaks kus lennuk on mida sa lubasid lahkel kõigile näidata ja pildid foorumisse üles panna?

[speedsta]

neid ei anna 2ra vedada..seda enam et meil oli aind yks koolikott

Loe ja imesta inimeste lollust. Ei tea kuhu tea seda koolikotiga oleksite tahtnud transportida? Koju või hoopis kooli teistele vaatamiseks?
Parem jäta metsa ja helista sinna kuhu tarvis, Eesti meeste keskmine eluiga isegi väga lühike.

Ostke oma perre veel üks koolikott ja sinna sisse emakeele õpikud ja ÕS

[oleeg]

Speedsta! No sa oled ikka väga leebe!

Teen etepaneku kuulutada =Mortyr= eriti ohtlikuks kaaskodanikuks isegi virtuaalkeskkonnas .

[Marissa]

Teen etepaneku kuulutada =Mortyr= eriti ohtlikuks kaaskodanikuks isegi virtuaalkeskkonnas .

Lõhkemoon ja koolikotti? Ning sellega siis ringi rändama? Mees kas Sul mõistust ka peas ikka on? Oled Sa siis iseendaga nii sõjajalal tassid reaalset surma kaasas või on Sinust saanud enesetapjate klubi president? Oleegil õigus!

[EOD]

Veel kord elavhõbeda juurde tagasi. Metalliline elavhõbe vedelal kujul tõesti eriti ohtlik ei ole kui ta just lennuki põrandale ei satu.
Ohtlikud on elavhõbeda aurud. Üks viis vaskplekki kullakihiga katta on selline: kuld lahustatakse elavhõbedas, hõõrutakse vaskplekk selle sulamiga kokku ja aurutatakse süte kohal elavhõbe välja. Kuld jääb plekile. Vot sellise tehnoloogia abil Moskva kiriku kuplite plekki katnud töölistest suur osa suri ja ülejäänutel vähemalt naiste juurde rohkem asja polnud.
Mürsuga soomuse tabamisel tekkiv temperatuur on samuti piisav elavhõbeda aurustamiseks.

Soomustläbistava, põhjasütikuga mürsu tööpõhimõte on selline, et soomusest lööb mürsk inertsiga läbi ja plahvatab soomusmasina sees. Seetõttu on ka laeng suhteliselt väike, et kinnises ruumis pole palju vaja.
Juhul kui mürsul pole piisavalt energiat soomusest läbi löömiseks, jääb veel võimalus, et soomuse siseküljelt lüüakse lahti killud, mis kahjustavad masina sisemust. Seda efekti võib proovida õhupüssiga kaugelt klaasitükki tulistades.
Siin oli ka üks tanki T-34 hinnatuse põhjus. Nimelt oli N. Liidus piisavalt niklit, mis muudab soomuse sitkeks, Saksamaal aga oli terav niklipuudus. Seetõttu oli saksa soomus rabedam. Niklit tõid sakslased okupeeritud Norrast ja koguni Ameerikast vedasid allveelaevadega nikkelmünte Saksamaale, kuid ikka ei jätkunud.