600 miljoni krooni eest 45 lennutundi aastas????
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Jep, nn vana Euroopa riikide mure iseenda naha pärast on suur. Kui vaadata nt Saksamaa plaane, milline armee seal peale "suurpuhastust" olema hakkab, siis lausa kurb on see vaatepilt. Kui 90ndateni oli Saksamaa Euroopas väga oluline sõjajõud, siis "transformeerunud roosa Saksamaa" relvajõud on täpselt nii suured, et piisav iseenese territooriumi kaitseks. Vahepeale on ju tekkinud Ida-Euroopa kahurilihast puhvertsoon.
Üsna selge, et C-17 värk on Euroopa riikide tagant aetav poliitilise maiguga üritus, millele kiirustatakse meile tüüpilise agarusega alla kirjutama - siis saab ju rääkida "rahvusvahelisest koostööst" ja "integratsioonist NATO struktuuridega" (mõlemad suht tühjad sõnakõlksud).
Üsna selge, et C-17 värk on Euroopa riikide tagant aetav poliitilise maiguga üritus, millele kiirustatakse meile tüüpilise agarusega alla kirjutama - siis saab ju rääkida "rahvusvahelisest koostööst" ja "integratsioonist NATO struktuuridega" (mõlemad suht tühjad sõnakõlksud).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Niisiis, esimene transporter on üle antud. Milleks seda meile vaja. Üllatav, aga sellele pole ilmselt vastust ka kaitseministeeriumil. Osakud paistab olevat soetatud "igaks juhuks". Nagu nunnale rinnad (tuntud tõdemine mungast ja sellest teisest organist antud juhul ei päde, sest isegi temal on tegelikult vägemalt iga kahe päeva takka seda organit sihtotstarbeliselt tarvis) Ja kui palju need soomusmasinad meile maksnud oleks, mida meile veel paariks järgnevaks aastaks "märjaks unenäoks" peetakse???
http://www.epl.ee/artikkel/474327
Aga et Päevaleht kipub vanemaid uudiseid päris kähku ära kaotama, siis siinkohal ka uudise täistekst:
http://www.epl.ee/artikkel/474327
Aga et Päevaleht kipub vanemaid uudiseid päris kähku ära kaotama, siis siinkohal ka uudise täistekst:
Lisaks ei päde ka lause "transportida ülegabariidilisi veoseid (nt soomustransportöörid) vahemaandumisteta Afganistani. ". Sai siia foorumisse ka üles pandud väiksemate transpordilennukita kaubaruumi mõõtmed koos PASI välisgabariitidega. Mahtus küll ja jäi veel ruumi ülegi.Eestile on programmis eraldatud 45 lennutundi aastas.
„Esialgu kavatseb Eesti hoida need lennutunnid erakorralisteks lendudeks,“ rääkis üleandmise tseremoonial viibinud kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet, kelle sõnul on üks teoreetiline võimalus lennuki kasutamiseks järgmisel aasta esimesel poolel, mil Eesti osaleb koos leedulastega Balti pataljonis NATO reageerimisjõudude neljateistkümnendas rotatsioonis.
Ta lisas, et lennuki kasutamine võib tulla kõne alla näiteks siis kui Eesti osaleb mõnes EL-i lahinggrupis, mis operatsioonile saadetakse ning teoreetiliselt võiks lennuk kasutusse tulla ka juhul kui on vaja Eesti tsiviilisikuid mõnest kriisikoldest kiiresti evakueerida.
Lennuk võib Kuimeti sõnul saada rakendust ka siis, kui tekib kiire vajadus Afganistani varustust viia või sealt midagi ära tuua.
„Rutiinsed veod saab ära tehtud ka ilmselt koos meie partnerite abiga,“ lisas ta.
45 lennutunni eest aastas on võimalik teha näiteks kuus lendu marsruudil Tallinn-Kabul, samuti võimaldab SAC programmis osalemine transportida ülegabariidilisi veoseid (nt soomustransportöörid) vahemaandumisteta Afganistani.
Kasutamata jäänud lennutunde on Kuimeti sõnul võimalik teiste riikidega vahetada või müüa kolmandatale osapooltele, näiteks Punase Risti laadsetele humanitaarorganisatsioonidele.
Lisaks 676 miljonile kroonile, mida Eesti järgneva 26 aasta jooksul projekti panustab, osalevad programmis ka Eesti kaitseväelased.
Üks Eesti veebel hakkab tegelema personali ja lennuaja, samuti ka pilootide treeningaja üle arve pidamisega. Üks vanemseersant asub tööle lennuki mehaanikuna.
NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi raames hangivad selles osalevad riigid ühiselt kolm Boeing C-17 Globemaster III-tüüpi transpordilennukit, mille haldamise ja hooldamisega hakkab tegelema NATO õhutranspordi haldamise organisatsioon NAMO (NATO Airlift Management Organisation).
Programmiga on liitunud 10 NATO riiki (Bulgaaria, Eesti, Holland, Leedu, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Ungari, USA) ning NATO rahupartnerlusprogrammis osalevad Soome ja Rootsi.
Lennukid hakkavad paiknema Ungaris, Pàpa lennuväebaasis. Programm lõppeb 2035. aastal.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Trummil oli taaskord õigus, järjekordne reaalse sõjalise väljundita poliitpakasuhha maksumaksjate miljonite eest. Siin foorumis oli juba tükk aega tagasi selge, et erilist vajadust selle järgi ei ole. Järjekordne poliitost teema "meie panus NATO kollektiivkaitsesse".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Hm, õigus võib siin teemas olla kellel tahes.
1. NATO'l tekkis seoses laienenud missioonidega puudus transpordilennukites. Ei suuda täita kõike nõudmisi kõigi hooldevälbete ja riskivõimalustega.
2. Selle puuduse lahendamiseks loodi vastav konsortsium, kus on suur osa osalusest Ida-Euroopa riikidel (kel oma transpordilennuvägi seni tegelikult puudus).
3. Aga mitte ainult. Ka USA (kui lennukite pakkuja) osaleb selles.
Nüüd loeme jälle militaar.net'ist, et NATO on paha ning kuradist.
See oli lihtsalt üks meede, kuidas NATO üldisi kulusi jagati NATO liikmete vahel. Kui vaja - need lennukid veavad 45 tundi aastas NATO vägesid ning varustust Saksamaalt või Afgaanist Eestisse. Ilma lisatasuta...
Ja NATO ei pea üldse mitte miine otsima, ainult panema neid.
Ja tanke ei pea tõrjuma, ainult tootma neid...
Meie aga anname aga NATO panuseks 100 jalaväelast ning nõuame Eesti riigi kaitset igal ajal ning kelle poolt ja kelle vastu tahes...
1. NATO'l tekkis seoses laienenud missioonidega puudus transpordilennukites. Ei suuda täita kõike nõudmisi kõigi hooldevälbete ja riskivõimalustega.
2. Selle puuduse lahendamiseks loodi vastav konsortsium, kus on suur osa osalusest Ida-Euroopa riikidel (kel oma transpordilennuvägi seni tegelikult puudus).
3. Aga mitte ainult. Ka USA (kui lennukite pakkuja) osaleb selles.
Nüüd loeme jälle militaar.net'ist, et NATO on paha ning kuradist.
See oli lihtsalt üks meede, kuidas NATO üldisi kulusi jagati NATO liikmete vahel. Kui vaja - need lennukid veavad 45 tundi aastas NATO vägesid ning varustust Saksamaalt või Afgaanist Eestisse. Ilma lisatasuta...
Ja NATO ei pea üldse mitte miine otsima, ainult panema neid.
Ja tanke ei pea tõrjuma, ainult tootma neid...
Meie aga anname aga NATO panuseks 100 jalaväelast ning nõuame Eesti riigi kaitset igal ajal ning kelle poolt ja kelle vastu tahes...
Peale 100 sõduri moodustame veel lisaks puhvertsooni vanade NATO liikmete jaoks. Mis pole ka mitte vähe tähtis. Aga NATOle oleks võib-olla siiski tulusam, kui siinkandis oleks pigem tõhusat iseseisvat kaitsevõimet omav väikeriik, kes suudaks enda kaitseks midagi tõsist ette võtta kui mingi arusaamatu moodustis, kellel on 45 lennutundi aastas ja mitte üks törts kaitsevõimet. Mina NATO asemel eelistaksin igatahes seda kaitsevõime- ja tahtega riiki. Niisiis, mis selle tankipataljoni hinnaks siin räägitigi?Meie aga anname aga NATO panuseks 100 jalaväelast ning nõuame Eesti riigi kaitset igal ajal ning kelle poolt ja kelle vastu tahes...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Vaat tankide puudust NATOl veel pole. Transpordilennukitest hakkas aga puudus tekkima ning neid tuli juurde toota, mitte lihtsalt ühelt laoplatsilt teisele kolida...
Mis puutub puhvertsooni, siis selle sügavus on paarsada km ning siis jälle hea mitu-mitusada km tühja vett. Et seda puhvertsooni kaitsta tuleb siia kriisi või sõja puhul varustust ja vägesid transportida.
Millega?
Globemaster pole muidugi Mrija, aga ilmselt väheneb NATOl nüüd tunduvalt vajadus Vene ja Ukraina firmadelt lennutunde rentida. Ning "sõbrad" veavad ka meie kaitseväelasi ning varustust palju meelsamini soojade maade ja Tallinna vahet.
Küllap tulevad ka need tankid ning muud soomukid. Selge peaks aga olema ka see, et nagu me ei saa lootma jääda ainult NATO abi peale - me ei ole võimelised üles ehitama ka sellist riigikaitset, kus me täiesti üksi suudaksime Venemaa agressiooni tõrjuda.
Mis puutub puhvertsooni, siis selle sügavus on paarsada km ning siis jälle hea mitu-mitusada km tühja vett. Et seda puhvertsooni kaitsta tuleb siia kriisi või sõja puhul varustust ja vägesid transportida.
Millega?
Globemaster pole muidugi Mrija, aga ilmselt väheneb NATOl nüüd tunduvalt vajadus Vene ja Ukraina firmadelt lennutunde rentida. Ning "sõbrad" veavad ka meie kaitseväelasi ning varustust palju meelsamini soojade maade ja Tallinna vahet.
Küllap tulevad ka need tankid ning muud soomukid. Selge peaks aga olema ka see, et nagu me ei saa lootma jääda ainult NATO abi peale - me ei ole võimelised üles ehitama ka sellist riigikaitset, kus me täiesti üksi suudaksime Venemaa agressiooni tõrjuda.
Küsiks siis Trummi mõtte uuesti üle- kas ei peaks siiski ESMASES järjekorras hoolitsema iseseisva kaitsevõime tugevdamise eest(mis oleks ju samas ka panus NATO kaitsevõime tugevdamisse) ja alles seejärel tegelema sellega, millega praegu tegeletakse(miinitõrjujad, lifterite osakud, suured helikopterid soojadele maadele) ja millel isesseisva kaitsevõimega on vähem ühist. Võib-olla tuleks siiski hoolitseda enne eelmainitute soetamist selle eest et senise 30% kutseealiste asemel läbiks kaitseteenistuse 60-70% noortest, et noored mehed ei peaks ajateenistust aastate kaupa ootama (nagu see praegu tundub olevat, otsustedes militaarteemades ilmuvate vastukajade järgi) vaid saaksid õigel ajal minna, et EKV oleks varustatud vajalike relvade ja tehnikaga. Ja kui see on olemas, SIIS hakata laiemalt osalema ka üleNATOlistes ettevõtmistes nagu ülalmainitud. Või on see väga vale mõttesuund?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
NATO pole kuradist, lihtsalt rahavood lähevad natuke vales suunas. Kui meie eelarve oleks nagu Gruusial, siis võiks osakuid osta. Kurb on see, et pooldajad unustavad selle retoorika, millega ka siin foorumis põhjendati seda kulutust - meil on vaja missioonile inimesi ja varustust vedada. Nüüd selgub, et ega ikka eriti ei ole. On ju siililegi selge, et meie vedude pärast pole eluilmas mingit mõtet selliseid reise korraldada, vaid kõige optimaalsem on koopereeruda teiste vedajatega.
Suured transpordilennukid on nn high-value asset'id, mis ilmuvad siia täpselt siis, kui idanaabri õhujõud ja õhutõrje (mis ulatub ka Ämari kohale) on neutraliseeritud. See omakorda tähendab seda, et peab olema jõud, mis on suuteline neid neutraliseerima. Kuskilt Inglismaalt aeglasel kiirusel siia tossutavad ja täispaakide koorma all ägavad Tornadod seda ei ole. Mis tähendab, et üksus peab asuma siin. Kui selleks on NATO riikide üksus, siis meie asi on tagada, et seda lennuvälja esimese sõja pooltunniga songermaaks ei tehta. Milleks omakorda on vaja teatud relvastust-varustust.
Teiseks, kui vaadata nt Kõrbetormi eellugu, siis lennukeid kasutati üksnes isikkoosseisu ja kergema varustuse vedamiseks. Isikkoosseisu on meil endal piisavalt, kui vaid keegi tegeleks nende tõhusa kordusõpetamisega (millega tegeletakse oioi kui vähe ja kui viletsalt). Eelkõige on meile abiks vaja rasket sõjatehnikat, tanke, suurtükke, soomukeid ja neid selle lennukiga ei veeta. See lennuk suudab pardale võtta maksimaalselt ühe tanki või 2-3 soomukit. Raskerelvastust veetakse laevadega. Ok, miinijahtijad on olemas, aga neil puudub õhu- ja merekaitse. NATO laevad enne ligi ei tule, kui miinioht on kõrvaldatud. Surnud ring.
Ikka ja jälle jõuame tagasi vana asja juurde, et enne koogi peale kreemi valamist tuleb kook kah valmis küpsetada. Eriti hea oleks kook siis, kui seda küpsetaks ise oma maitse järgi, mitte nii, et esimese kihi küpsetab Portugal ja teise Itaalia ning vahekihi küpsetaja poole protsessi peal loobub.
Suured transpordilennukid on nn high-value asset'id, mis ilmuvad siia täpselt siis, kui idanaabri õhujõud ja õhutõrje (mis ulatub ka Ämari kohale) on neutraliseeritud. See omakorda tähendab seda, et peab olema jõud, mis on suuteline neid neutraliseerima. Kuskilt Inglismaalt aeglasel kiirusel siia tossutavad ja täispaakide koorma all ägavad Tornadod seda ei ole. Mis tähendab, et üksus peab asuma siin. Kui selleks on NATO riikide üksus, siis meie asi on tagada, et seda lennuvälja esimese sõja pooltunniga songermaaks ei tehta. Milleks omakorda on vaja teatud relvastust-varustust.
Teiseks, kui vaadata nt Kõrbetormi eellugu, siis lennukeid kasutati üksnes isikkoosseisu ja kergema varustuse vedamiseks. Isikkoosseisu on meil endal piisavalt, kui vaid keegi tegeleks nende tõhusa kordusõpetamisega (millega tegeletakse oioi kui vähe ja kui viletsalt). Eelkõige on meile abiks vaja rasket sõjatehnikat, tanke, suurtükke, soomukeid ja neid selle lennukiga ei veeta. See lennuk suudab pardale võtta maksimaalselt ühe tanki või 2-3 soomukit. Raskerelvastust veetakse laevadega. Ok, miinijahtijad on olemas, aga neil puudub õhu- ja merekaitse. NATO laevad enne ligi ei tule, kui miinioht on kõrvaldatud. Surnud ring.
Ikka ja jälle jõuame tagasi vana asja juurde, et enne koogi peale kreemi valamist tuleb kook kah valmis küpsetada. Eriti hea oleks kook siis, kui seda küpsetaks ise oma maitse järgi, mitte nii, et esimese kihi küpsetab Portugal ja teise Itaalia ning vahekihi küpsetaja poole protsessi peal loobub.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Nojah, mina võtan (vähemasti selle tehingu puhul) asju veidi teise nurga alt
Nii nagu vanade miinitraalerite ümberpaiknemine Suurbritanniast Eestisse ei suurendanud NATO miinitraalimise üldist võimekust (see lihtsalt "paiknes ümber") nii ei muuda ka vanade tankide liigutamine Saksamaa või mõne muu riigi laoplatsilt Eesti laoplatsile NATO üldist "tankivõimekust". See lihtsalt "paikneb ümber". Mis siis et ehk vajalikumasse kohta.
Uute transpordilennukite hankimine aga suurendab NATO "transpordivõimekust" ning see ei "paikne lihtsalt ümber". Kusjuures selle transpordivõimekuse suurendamine on igati Eesti huvides ning seega on Eestil ka mõtet sinna oma rahakest paigutada...
Nii nagu vanade miinitraalerite ümberpaiknemine Suurbritanniast Eestisse ei suurendanud NATO miinitraalimise üldist võimekust (see lihtsalt "paiknes ümber") nii ei muuda ka vanade tankide liigutamine Saksamaa või mõne muu riigi laoplatsilt Eesti laoplatsile NATO üldist "tankivõimekust". See lihtsalt "paikneb ümber". Mis siis et ehk vajalikumasse kohta.
Uute transpordilennukite hankimine aga suurendab NATO "transpordivõimekust" ning see ei "paikne lihtsalt ümber". Kusjuures selle transpordivõimekuse suurendamine on igati Eesti huvides ning seega on Eestil ka mõtet sinna oma rahakest paigutada...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Saksamaal ladudes olevate vanade tankidega on see fundamentaalne probleem, et enne kui nende kahuritest pauk tuleb
, võib kuluda nädalaid poliitilisele kammaaruskale ning Eestisse seilamisele ja selle ajaga on vene tankide hordid jõudnud juba Harjumaa tasandikele-maanteedele ning nii Sinimäed kui Võru kuplid, kus asuvates kitsaskohtades nt Iisraeli kogemuse põhjal võib ka käputäis tanke teha vaenlasele oioi kui palju jama, on ammu sügavale tagalasse jäänud
Loomulikult on ka lennutransporti vaja, küsimus on lihtsalt selles, mis järjekorras asju teha. Eestis domineerib üliagarus NATO küsimustes, kus esimest viiulit puhuvad seltsimeestel kabinetivaikuses on üsna hägune ettekujutus nii sõjaväest kui sõjapidamisest üldse. Selleks ka igasugu elukauged heietused kultuuriväärtuste hävimisest ja muust sellisest. Teisalt on igasugu kavalpead eri staapidest ära jaganud, et mängimine nuppudega "HNS", "NATO võimekused" jne avab neile rahakraane märksa paremini. Pärast on telekas hea rääkida, et "see oli meie ja x väe ühine tahe". Minuarust on selline õhuväelane peast põrunud, kes räägib tõsimeeli, et meie unistus on suur-suur transpordilennuk. Õige õhuväelase unistus on ikka masin, kus vasaku käe ette lükkamisel näeb 30 sekundi pärast iga ilmaga sinist taevast ja pilvi ülalpoolt
Siiski, kui tiblastan mingi suurema kriisi raames üritab siit profiiti lõigata, ei ole need miljonid siiski indulgents, et meile see lubatud abi saabub. Need lennukid võivad olla näiteks hõivatud mõnes tähtsamas sõjateatris ja lennukite väikeaktsionärist Eestist sõidetakse lihtsalt üle. Selleks, et sellises olukorras aega säästa, on esmalt vaja panustada ikkagi kodumaisesse TULEJÕUDU. Ka selliste olukordade peale tuleb mõelda (sellega pole just ülearu tegeletud).
Kui vaadata, mis summad huugama pannakse, siis tulejõudu saaks selle eest oioi kui palju. Kui me oleme ikka olukorras, et meil pole suurtükke isegi olemasoleva opstruktuuri jaoks, siis peaks sellised rahapuistamised kaugele edasi lükkama. Näiteks suurtükivägi on väikeriigi jaoks täiesti jõukohane võimalus saada endale suurt tulejõudu. Küll neid projekte hiljem ka tuleb, kus oma lojaalsust näidata.
Ohuhinnang, et 10a meid miski ei ähvarda, võib väga äkki muutuda (viide 888) - meil arvati enne aprillimäsu ka, et midagi ei juhtu. Mina ostaks enne ikka püksid jalga ja siis hakkaks mõtlema sugulastega kamba peale mersu liisimisest.
Loomulikult on ka lennutransporti vaja, küsimus on lihtsalt selles, mis järjekorras asju teha. Eestis domineerib üliagarus NATO küsimustes, kus esimest viiulit puhuvad seltsimeestel kabinetivaikuses on üsna hägune ettekujutus nii sõjaväest kui sõjapidamisest üldse. Selleks ka igasugu elukauged heietused kultuuriväärtuste hävimisest ja muust sellisest. Teisalt on igasugu kavalpead eri staapidest ära jaganud, et mängimine nuppudega "HNS", "NATO võimekused" jne avab neile rahakraane märksa paremini. Pärast on telekas hea rääkida, et "see oli meie ja x väe ühine tahe". Minuarust on selline õhuväelane peast põrunud, kes räägib tõsimeeli, et meie unistus on suur-suur transpordilennuk. Õige õhuväelase unistus on ikka masin, kus vasaku käe ette lükkamisel näeb 30 sekundi pärast iga ilmaga sinist taevast ja pilvi ülalpoolt
Siiski, kui tiblastan mingi suurema kriisi raames üritab siit profiiti lõigata, ei ole need miljonid siiski indulgents, et meile see lubatud abi saabub. Need lennukid võivad olla näiteks hõivatud mõnes tähtsamas sõjateatris ja lennukite väikeaktsionärist Eestist sõidetakse lihtsalt üle. Selleks, et sellises olukorras aega säästa, on esmalt vaja panustada ikkagi kodumaisesse TULEJÕUDU. Ka selliste olukordade peale tuleb mõelda (sellega pole just ülearu tegeletud).
Kui vaadata, mis summad huugama pannakse, siis tulejõudu saaks selle eest oioi kui palju. Kui me oleme ikka olukorras, et meil pole suurtükke isegi olemasoleva opstruktuuri jaoks, siis peaks sellised rahapuistamised kaugele edasi lükkama. Näiteks suurtükivägi on väikeriigi jaoks täiesti jõukohane võimalus saada endale suurt tulejõudu. Küll neid projekte hiljem ka tuleb, kus oma lojaalsust näidata.
Ohuhinnang, et 10a meid miski ei ähvarda, võib väga äkki muutuda (viide 888) - meil arvati enne aprillimäsu ka, et midagi ei juhtu. Mina ostaks enne ikka püksid jalga ja siis hakkaks mõtlema sugulastega kamba peale mersu liisimisest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Saksamaal kuskil ladudes seisvatel tankidel on see eelis, et neil on kusagil reservitabeleis olemas väljaõppinud meeskonnad. Kes loetud tundide jooksul oskavad seal vajalikest kohtatest masuudi maha nühkida ning masinad lahingkorda seadaKapten Trumm kirjutas:Saksamaal ladudes olevate vanade tankidega on see fundamentaalne probleem, et enne kui nende kahuritest pauk tuleb, võib kuluda nädalaid poliitilisele kammaaruskale ning Eestisse seilamisele ja selle ajaga on vene tankide hordid jõudnud juba Harjumaa tasandikele-maanteedele ning nii Sinimäed kui Võru kuplid, kus asuvates kitsaskohtades nt Iisraeli kogemuse põhjal võib ka käputäis tanke teha vaenlasele oioi kui palju jama, on ammu sügavale tagalasse jäänud
![]()
Arvamus, et venelased "täiesti salaja" suudavad Eesti piiridele mingid märgatavad jõud koondada ilma, et NATO selle peale juba ei reageeriks - on mulle arusaamatud. (Vihje 1 - 888 eelnesid vene sõjaväe manöövrid piirkonnas, mille lõppemise järel jäid väeosad kohale Gruusia agressiooni ootama. Vihje 2 - ühelgi varasemal aastal ei ole toimunud Eesti õhuruumis nii palju erinevaid harjutusi kui sel aastal. Vene vägede koondumisest Eesti piiride taha pole siiski midagi kuulda olnud).
Alati võib loomulikult arvata, et kusagil on "suur vandenõu" kes meid lõpuks tbldle ikka maha müüb. Mina olen siiski optimist. Minu arusaamise kohalt Eestil tegelikult puudub hetkel võime vene vägede liikumist jälgida ning "läbi valgustada". Selles me sõltume ikka liitlastest. (Kui hõre agentuurluure välja arvata).
Pika-ajalises planeerimises see sõltuvus veidi väheneb. Selles osas me oskame vene plaane "läbi valgustada" küll. Samas ma ei alahindaks liitlaste staapide võimekust selles valdkonnas. Teine küsimus on, kuidas poliitikuid seda staapide esitatud informatsiooni kasutavad ja kuidas avalikusele esitavad.
Samas olen ma 99% kindel, et agressioonioht ühe NATO liikme vastu paneb need staabid hoopis erinevas rütmis tööle kui võrrelda seda mingi "kuuma maa" järjekordse kuuma sõjaga.
Samuti saan ma väga hästi aru, et Afgaanist taganemise (nagu N Liit seda tegi) mõju NATO poliitilisele prežtiisile on tohutu. Ka Eesti huvides on, et seda ei toimuks.
Aga ühe NATO liikme "loovutamine" saab olema veel kohutavam. See tähendaks tõesti maailma jõujoonte uut ülevaatamist ning sellega NATO juhatus kindlasti tegeleda ei taha...
See oleks nagu sotsleeri kokkukukkumine ja ühe pisukese Eesti loovutamine muudaks mõttetuks NATO - kas isegi paks sakslane tahaks jälle, et igaüks võib igaüht rünnata? Tõenäosusteooria - pole küll sellist uurinud - järgi on sõda paratamatu, aga ehk lükkaks seda edasi!?Aga ühe NATO liikme "loovutamine" saab olema veel kohutavam.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist