www.militaar.net

Eestis peaks neid TRG-sid olema ka tsiviilrelvade registris, sest venekeelsete kasutajate käest nähakse neid aeg-ajalt Männiku tiirus.

on ikka, eestlastel on neid ka

Selle arutelu võiks panna kuhugi huumoriklassikaks. Paar inimest on ise lasknud relva, millest jutt käib. Näiteks ictta ja Larry. Vähemalt 1, Kapten Trumm, on lugenud Kaitse Kodus ilmunud lugusid täpsuslaskmisest. Enamik ei tea midagi, kuid sõrmed ikka sügelevad. Siis trükivadki igasugu jama kokku.

Mina kah ei tea asjast midagi ja usun põhimõtteliselt kõike mida räägitaks
Samas oleks just asjatundjate arvamus ülimalt teretulnud. Iseasi, kas keegi kõigile totratele küsimustele üldse vastata jaksab ja soovib. Praktikud on selleks liiga ametis, et süüdimatult internetis möllata...

esimeses postituses küsisid kuidas masin toimib ja laskmise kogemused. Toimib veatult, kui ise mingit käkki ei tee. minul oli relvaga mugav lasta, kaba ja kõik sobis.
Eestis ümber tehtud M-14 ei saanudki eriti enda järgi sobivaks, samas Galil jällegi istus nagu valatult. SVD ka mulle sobiv, aga sellega millega lasen on sihik aegunud(PSO-1).

lisaks veel, et inimesed on erinevad. mõnele sobib üks relv, teisele mingi muu relv ja mõnele ei sobi ükski, kuna ei oskagi lasta.

.../ ja mõnele ei sobi ükski, kuna ei oskagi lasta.

Siia saab öelda ainult üht - aamen.

ictta kirjutas:lisaks veel, et inimesed on erinevad. mõnele sobib üks relv, teisele mingi muu relv ja mõnele ei sobi ükski, kuna ei oskagi lasta.

Aamen. Täpsuspüssidel saab kaba igale laskurile parajaks sättida. Kogenud laskuri ja algaja sellest eristabki, et kogenud laskur analüüsib iga möödalasku, et mis valesti läks, algaja hakkab kohe relva süüdistama. Siin käsitletud relvad on väga erinevad nii oma võimetelt kui rakenduselt. M14 ja teised 7,62 poolautod on väikese üksuse tuletoetuseks, näiteks vastase ohtlikumate relvade mahasurumiseks kiire täpsustulega, sest 20lasulisest salvest saab palju ja kiiresti lasta. TRG ja teised snaipripüssid on üksiklaskudeks eriti tähtsate sihtmärkide pihta. Sellepärast liigubki täpsuslaskur tavaliselt üksusega ühes, mida ta toetab ja snaiper tegutseb iseseisvamalt kogu üksuse, näiteks kompanii või pataljoni vastutusalas.

nagu öeldi virisejaid on alati niipalju kui on inimesi on arvamusi
meie oludes kõlbab kalill kuid loe kaitse kodu seal testitud igasuguseid snaipri relvi SVD moa oli vist 1.5 ja kalillil kuni 2
juudid kasutavad siiamaani M14 kuid miks täpsus ja kvalitet vist
kaitseliidu relvalaod on M14 täis on ise paigaltavad optikaid ja harkjalgu
arsenalki toodab vajalike tarvikuid M14
kõik välismisiooni üksused kasutavad M14
kui 94a riigi hange tehti oleks pidand tõsisemalt testima neid relvi mida ostma hakkati
negev oli vist kõige parem tõestus kuidas saab raha valese kohta paigutada

Kusjuures Negev ei olegi nii halb relv...relval esineb tõrkeid kui kasutada laskmisel salvesid...lindi pealt lastes pole mul selle relvaga kunagi erilisi probleeme olnud.Kusjuures juutide regulaarväekoondistes kasutataksegi põhiliselt USA relvi...Galille kasutavad juudi eriüksused ja piirivalve.Mina ei nuriseks eestis kasutavate snaiprirelvade üle-maastikul on Sako TRG ja M-14 modifikatsioon ja Galil täpsuspüss väga head relvad...Galil täpsuspüss sobib väga hästi linnalahingusse.Prantslaste 12,7 kaliibriga snaipripüss on aga väga vajalik relv missioonidel nii afganistaanis kui iraagis.

Rommel kirjutas:Prantslaste 12,7 kaliibriga snaipripüss on aga väga vajalik relv missioonidel nii afganistaanis kui iraagis.

Härra ehk selgitaks, kuidas taktikaliselt erineb raske snaipripüssi kasutamine Iraagis ja Afganistaanis võimalikust lahingutegevusest Eestis? Et mille poolest on need relvad nii erilised, et neid on ainult välismissioonidel vaja, samal ajal kui kodumaal täpsuslaskurid õpetatakse Galil Snaipri ja M 14 TP peale välja? Ja ei ole vaja ajada lolli juttu, et Eestis on kinnine maastik ja laskesektoreid üle 300 m on raske otsida. Aga näiteks Põhja-Eesti, kõik suuremad linnad ja Lõuna-Eesti kuppelmaastik?

Tulirelva loomisel osalevad insenerid, kes vastavalt lähteülesandele (hind, otstarve, ekspl. aeg, turg) loovad vastavad prototüübid. Seega näiteks ilma vintsooneta PPS 1943.a. oli v.hea relv sest tootma pidi palju ja odavalt, pauku ka tegi !
Uurige näiteks välja, milleks on see relv Soomes toodetud, siis saaks edasi arutleda ?

Vist siis esimene pääsuke, vähemalt minule pole ühtegi muud pilti silma hakanud...

Ja tundub kangesti kokkupandava kabaga variant...???

Neid pilte ole ka varasemalt tehtud:
http://www.scoutspataljon.ee/gallery/vi ... ungnir_138
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 460&id=aco

Lugupeetud foorumlased ja Negevi manajad:

Kuidas on Negevist saanud miski paha asi eestis, kui relv on tehtud spetsialistide poolt ja spetsialistidele, kasutamiseks kõrbetingimustes? Mis läheb jäässe või? EI lähe - milles siis lugu -
TEHNILISELT KORREKTNE VASTUS ON:

1. Negev laseb Ühekordseks Kasutamiseks Mõeldud linti. Lint Tuleb Laskurile Kastis ja ta ei pea seda laadima. Avab kasti laseb. Avab Kasti Laseb. Ja nii hästi kaua.

2. KUI LINT on KORRA käinud relvast läbi siis lindi lülid väänduvad alla 0,5 mm võrra.

3. Kogu see pull on mõeldud vältimaks olukorda kus kulka vaikib kuna mehed laevad linte.

4. Salvest laskmine ON VIIMANE ENESEKAISTE ABINÕU.

5. Eesti Vabariigis suurest rikkusest tulenevalt korjatakse kord läbilastud lint taas kokku ja laetakse uuesti. SEE ON VALE ja kõikide hädade algus.

6. Kõik suured kisakõrid omavad imelist kogemust negev + paukmoon + kompensaator = tõrked. Et seepärast on paha relv? Teravaga lastes tekib tõrkeid aint salvest lastes - kontrolli gaasi regullija asendit.

7. Iga keskmine tont saavutab negevist 500 - 700m laskekaugustele lastes täiesti kobedaid sihtmärkide grupi tabamises. Põhjuseks on "lame" trajektoor võrreldes 7,62 kulkaga.

8. Kes tahab väga vaielda olen nõus korraldama eksperimendi.

Teeme kiirrännaku 50 km ja siis laskevõistluse aja peale.

Ma võtan Negevi + 3 kastitäit moona (vist üle 1000 paugu, ei mäleta kui palju täpselt) + varuraud, optika ja puhastuskomplekt.

Oponent võtab sama aint MG 3 või KSP komplekti. Ja samapalju moona.

Niikaua kui MG3 ja KSP linte laote olen ma vist juba 10 kilti maha vuranud.

Nii, siis tahaks näha seda meest kes hakkab minuga võidu 1000 pauku 7,62 tassima, kui mina tassin 5,56 moona. Ja lõpuks loeme augud sihtmärgis üle.

Ehk siis point selles et kui teadmisi ikka ei jagu, siis ei maksa huupi lahmida. Ei kuulipildujast ega TP-st.

UR'ile.

Vaatan Sinu 5. punkti ja mõtlen, et USA mariinid on lolliks läinud, sest peale pidevat sõda viimase 7 aasta jooksul otsivad nad endale kergekuulipildujat, mis peab padruni ette andma salvest.

http://www.defensetech.org/archives/004458.html

8. punkt on natuke demagoogiline. Fakt on see, et 7,62 teeb suuremat häda kui 5,56. Sellest tulenevad ka tema eelised, mis võivad üles kaaluda ka kahju, mis tekib tema suuremast kaalust. Test oleks aus, kui sihtmärgi ja laskja vahele pandaks ka takistused võsa, puude, liivakottide, mätaste jne näol.

http://www.dtic.mil/ndia/2008Intl/Hartman.pdf

TRG kohta võib öelda, et kes on lasknud, need kiidavad