www.militaar.net

Seda Hara süviku juttu ei taha mitte kuidagi uskuda. Amber sea ajal sai sadam, saarevaheline ala ja saarest natuke lahe poole risti -põiki läbi ujutud. Keskmine sügavus 10-12m. Saarest lahe poole on kallak, kus läheb umbes 40-50 kraadise nurga all sügavus 10 meetri pealt 40 m peale. 5 päeva ja iga päev vähemalt 2 h veeall peaks ju adekvaatse pildi andma.

kashey kirjutas:Seda Hara süviku juttu ei taha mitte kuidagi uskuda. Amber sea ajal sai sadam, saarevaheline ala ja saarest natuke lahe poole risti -põiki läbi ujutud. Keskmine sügavus 10-12m. Saarest lahe poole on kallak, kus läheb umbes 40-50 kraadise nurga all sügavus 10 meetri pealt 40 m peale. 5 päeva ja iga päev vähemalt 2 h veeall peaks ju adekvaatse pildi andma.

Selles on sul õigus,et lahepoole läheb 40 m peale.Aga miks keegi ei taha nn. Loksapoolses otsas sukelduda.Kõik sukelduvad sadama akvatooriumil,merepoole,aga keegi ei jõua kuidagi idapoolsesse otsa?

Ei oska öelda. Meile anti need alad kontrollida. Hobisukeldujad on ilmselt vaatamisväärsuste peal väljas ja sellepärast sadamast eriti välja ei lähe. Võibolla pole neil paatigi kaasas, et kaugemale minna.

Kas hobisukeldujaid Karl Marksi vrakile ka lastakse,või on see keelatud territoorium

ooblää kirjutas:Kas hobisukeldujaid Karl Marksi vrakile ka lastakse,või on see keelatud territoorium

Kas Marx-i vrakki mitte vanarauaks pole lõigatud või on seal veel midagi alles.

Kui mind mu mälu ei peta,siis Marksi vrakil lõigati korstnad maha,kuna need ulatusid üle veest välja.Midagi tehti ka vist dekiehitistega.Ülejäänud kere peaks koos olema.Enne oli Marksi vrakk tähistatud 4 suure toodriga.Kas ka hetkel on,ma ei tea.Ei imesta,kui rauakratid need minema on vedanud.

Marxi vraki lasid torpeedopaatidega kohale toodud vene minöörid algosadeks 1941 sügisel (Tributsi foobia, et sakslased võtavad selle 25a vana kalossi oma laevastikku), vaevalt et seal suurt vaadata on peale vanaraua...

Mina teadsin niipalju,et kui Luftfaffe Marksi põhja lasi,siis pärast ta veeti eemale laevateedest,siis lõigati korstnad maha,või lasti õhku.Sellega minu teadmised piirduvad.

Kapten Trumm kirjutas:Marxi vraki lasid torpeedopaatidega kohale toodud vene minöörid algosadeks 1941 sügisel (Tributsi foobia, et sakslased võtavad selle 25a vana kalossi oma laevastikku), vaevalt et seal suurt vaadata on peale vanaraua...

Õhku lasti ta jah. Aga jutte olen kuulnud,et peale sõda sealt lõigati sealt ka vanarauda ega seal suurt midagi alles saa olla.
http://www.online.ee/~peeprada/location/karlmarx.html

Käisin koolipoisina Hara sadamas millalgi 1982. aasta tuuris. Mingi viletrikiga organiseeriti meile toona piirivalvelaevaga merelesõit. Siis seisid seal peale väiksemate aluste sees ka miiniveeskajad. Allveelaevu ma sadamas ei näinud, aga arvan, et nad seal siiski käisid, sest Loksalt nägin neid 2 päeva varem ise binokliga pinnal. Jubeda mürinaga tuli üles, selle peale üldse hakkasingi vaatama. Loksa vene vanamutid tahtsid miilitsa kutsuda, kui binokliga allveelaeva vahtisin, muig.

Allveelaevad laadisid tihti oma akusid merel (nii sain mina siis aru).See mürin kostus Loksale välja päris hästi,eriti ööseti.
Ja veel,Loksal Valgejõe suudmest vasakule (Hara poole) baseerusid veel venkude õhkpatjadel liikurid.Harilikult olid seal 2 ja 4 turbopropeller mootoriga alused,aga olen ka näinud 8 mootorilist monstrumit.Seal oli neile kohe laudadest spetsiaalsed platformid ehitatud ja madrustele oma majake.

sturmkommando kirjutas:pole need diiselallveelaevad midagi nii vananenud tehnika - rootslased ja venelased ehitavad neid, rootslastel on mingi uus mootor isegi aretatud mis kasutab vähem hapnikku põlemiseks kui senised diiselmootorid.

Ma eile lugesin enne magamajämist ühte venekeelset allveelaevanduse alast raamatut.

Rootslaste ja sakslaste leiutised on midagi muud (need suletud tsükliga mootorid vms) kui vene diiselallveelaevad. Kaks põhilist diiselallveelaevatüüpi NL laevastikus olid siiski puhtad diisel-elektrilised, ei mingeid tehnikaimesid. Tõsi-eksisteerib üks tüüp, mille jõuagregaadiks on vesinikperooksiidiga töötav mootor, kuid see leiutati nii hilja, et vaevalt neid siia sattus.

Vesinikperooksiid on oma ohtlikkuse tõttu muude riikide laevastikust ammu kadunud asi. Meenutame siinkohal Kurski, mis ka teadupärast oma torpeedodest pärit vesinikperooksiidi pärast vastu taevast lendas. Vähemalt avalikkuse ette toodud teooriatest (jättes kõrvale ulmejutud koletutest allveelahingutest jne) on see ka kõige loogilisem.

Arvestades selle keemia mahtu, mis laeval kaasas on, võib vaid oletada, kui kergesti see vastu taevast läheb esimese pisiavariiga

Kapten Trumm kirjutas:Kaks põhilist diiselallveelaevatüüpi NL laevastikus olid siiski puhtad diisel-elektrilised, ei mingeid tehnikaimesid. Tõsi-eksisteerib üks tüüp, mille jõuagregaadiks on vesinikperooksiidiga töötav mootor, kuid see leiutati nii hilja, et vaevalt neid siia sattus...

Kuidas on lood projektiga 617 (Whale)? S-99 baseerus küll Liepajas, aga Polmari raamatus on foto "taken off Estonian coast sometime in 1958"?

Muide, eesti tehnilises kirjanduses on levinud kirjakuju vesinikperoksiid. ÕS soovitab sedasama.

Hara baasis oli kunagi üks võimsamaid arvutuskeskusi Eesti pinnal, seal oli 2 MINSK-32 tüüpi arvutit

Ma ei kahtle Su teadmistes......aga kust sa seda tead? Ja milleks neid seal vajati?