www.militaar.net

Vot see viie kilomeetri kaupa alade leidmine sissidele vöibki minna keeruliseks. Lihtsalt teedevörgu tihedus muudab palju kohti kölbmatuks, ohtlikuks.
Ise pidasin nende tugipunktide/ baaslaagrite all silmas pöhisuundadelt paarkymend kilomeetrit körval, raskekl kinnisel maastikul head varjet pakkuvaid tugialasid. Miskid mahajäetud talud, kylad, kolhoosi, yhismajandi hooned kompleksid. Tundub, et kohati nendesse kergem end ära peita.
Kui selliseid oleks paarkymend tykki, siis oleks see juba arvestatav "tundmatu" vastase kaardil. Ja kui yhele kallale ronitakse, siis niikaua kui vöimalik pidada kaitse ja manöövrilahingut ja siis ära minna, öhkides seljataga köik. Kui naabertugikohtadest veel keegi jöuaks omakorda miski varituse, häiriva tegevusega kohale, siis muutuks asi päris juba segaseks. Yhes suunas nagu taanduvad, teisest nagu utsitavad, vöta sa kinni mis see on.

Senini kohatud sissiöppe variantidega on lihtsalt see, et on kuskilt miskit loetud vaadatud öpitud, käidud harjutusel. Nähtud ära, ahaa jagu ryhm teeb nii, kompanii on kahh umbmääraselt kuskil seal.. ja kopeeritud see otse eestisse, ilma kontekstita... millised need tegelikud ruyhma opid on ja mida suudab kompanii, kuidas ja mille pöhjal see on planeeritud.

Tulemus on kujundlikult umbes sama kui mehela ajada selga rootsi traksid koos tagumiku kotiga, iisraeli raadiosaatja raamil, Galvilinda täispakitud seljakott, AK4 ja öelda, "nyyd on rännak 60 kilomeetrit, vastaseid on köik kohad täis, sulle on 20 padrunit, kulka saab 40"
Tahes tahtmata tekib mehel tunne, et miski siin ei klapi.

Köige lahedam on see et me siin arutame, niiöelda "alt yles" mida ja kuidas saab teha.
Tavaliselt aga tulevad sellised asjad ylalt alla. "meil on vaja et pataljoni suurune yksus suudaks siduda körvalsuundadel hajutatud tegevusega kuni brigaadi suuruse yksuse 7 - 14 päevaks, saavutades vastase lahingvöime vähenemise 40 % elvajöus ja tehnikas" .. vöi umbes miskit sellist.. Ei ole raketiteadus. Ajaraamid ees, maastik teada, isikkoosseisu vajadus kola nimekiri ja väljaöppe programm. Poole aasta pärast prooviöppus... Näeks millise pardaki suudaks korraldada 3 kompaniid sisse. See vöiks päris huvitav olla. Asi areneks.

Väldin edaspidi demagoogitsemist, et arutelu saaks rahulikult jätkuda.

Öeldut siiski tagasi ei võta...üht-teist nähtud.

Siia teemasse sobib silmaringi arendamise mõttes ka järgmine lugu, mis räägib Nõukogude suurtükiväe tööpõhimõtetest ühes sissivastases sõjas. Sissivastane sõda on väga jalaväelase mahukas. Kuna NSVL'l oli jalaväelastest puudus, siis prooviti seda kompenseerida suurtükiväega.

Artillery planning in support of large-scale operations in Afghanistan was the most similar to regular Soviet artillery planning. Artillery planners would form regimental artillery groups (RAGs), brigade artillery groups (BAGs), division artillery groups (DAGs), and Army artillery groups (AAGs) as needed. The Soviet Army used massed artillery to suppress or destroy enemy positions and to seal the are and prevent escape by firing remotely delivered mines onto escape routes. The Soviet commanders started each sweep with an artillery preparation and advanced in contested areas behind a wall of artillery fire. Despite proclamations to the contrary, they apparently showed little concern for
the civilian population and used artillery indiscriminately in and around villages.

http://fmso.leavenworth.army.mil/docume ... y/arty.pdf

Suurtükiväe tegevusest II Tšetšeenia sõjas saab lugeda siit, pealkirja "Unleashing the God of War" alt.

http://fmso.leavenworth.army.mil/documents/Chechnya.pdf

Kui lugeda kaur3 antud lehelt vaakumpommide kohta, mida buratinoga väljaspool asulaid ka kasutatakse, siis ei ole jah erilist vahet kas keegi majutab ennast seal alas Rootsi telkmantliga või Soome sissitelgiga.

Kummaline kontrast, kus üks rahvus pillutab vaakumpomme ja teine rahvus, kes on otsustanud kindlalt püsima jääda, saadab oma paremad pojad neile vastu relvastatult AK4- ja tugeva paraadi kogemusega.

Võtame siis teema kokku: Rootsi telkmantel asine asi ja sellega kannatab telke ehitada küll. Küsimus on on ainult oskustes.

ja tahtmises....!!!

lahendusi on ropult, näiteks:





pole kuskil kirjas, aga ka nii saab.

Ma ei ole irooniline aga kabinetis olevad härrad arvavad, et see Rootsi telkmantel on saast ja need muud inetud sõnad. Kuule tänan foto eest , seda ümber puu varianti ei ole ma ise katsetanud.

heigo, su kabinetis istuvad "härrad" on ilmselt "ohvitserid" ma pakun, neile meeldib kindlasti suurt telki rakmetaskus tassida, või veel parem, hotellis persetada, a see selleks, minu arust pole sel viga, sest siis kui meil kõigil seda vaja läheb, pole enam hotelle....
selle pildil oleva variandi mõtles välja 13 aastane noorkotkas.

Teenisin Narva-Nõesuus, viimases lennus. Minuarust olid need "sissi telgid" väga mugavad asjad. Kanda oli neid natuke kehva jah, kuid ega see polnud väga hull asi. Eemaldumist saime ka harjutada ja joosta selle majutusega polnud tõesti kõige meeldivam. Suurel sissiõppusel(kui mälu ei peta, siis oli selle nimi "udune mets" ), me õnneks eemalduma ei pidanud. Kui meid "vaenlased" ründasid, siis tegime mõne paugu ja tegime oma tegemisi edasi, sest RÜ ja RV olid natukene pruukinud seda va kangemat(oli ju enamuse ajast -30c) ja nemad ei viitsinud kusagile joosta.
Üks öö sai isegi lageda taeva alla magatud, kuuseoksad all ja ise magamiskotis. Ainult enamus riietest tuli ära võtta, sest nendega hakkas külm.

kert122 kirjutas:selle pildil oleva variandi mõtles välja 13 aastane noorkotkas.

Kas ta mõtles ka välja, mida teha puud mööda alla voolava vihmaveega? Enamus inimesi, kes kasutavad puud oma telkmantlist tehtud varje toena, jäävad sel kohal tavaliselt hätta. Ja pärast on ikka vesi külje all, või tilgub puu külge seotud nöörilt pähe.

Kui kuuse alla teha, siis kuusk on altpoolt kuiv ka paduvihmade ajal.
Peenema vihma imab endasse ka männi koor.

Madis22 kirjutas:

kert122 kirjutas:selle pildil oleva variandi mõtles välja 13 aastane noorkotkas.

Kas ta mõtles ka välja, mida teha puud mööda alla voolava vihmaveega? Enamus inimesi, kes kasutavad puud oma telkmantlist tehtud varje toena, jäävad sel kohal tavaliselt hätta. Ja pärast on ikka vesi külje all, või tilgub puu külge seotud nöörilt pähe.

ma ei usu et vihm see kõige hullem probleem on, asi on olemasolevate vahendite sihtpärane kasutamine, hetkel kasutatakse pildil olevat olemasolevat vahendit näiteks koorma katmisel, või mängitakse lihtsalt lolli, eks me kõik tahaksime soome sissitelke, aga fakt on see, et neid ei ole.
kui neid ei ole, siis tuleb kasutada seda mida on, ja telkmantel on. "Härrad" ,kes inisevad kohvitassi taga et rootsi oma on s..t, siis võiks ju pöidlaid kasutada muuks kui ninas kookimiseks ja midagi ette võtta, vastupidisel juhul tuleb kasutada olemasolevat,võib ka iniseda aga muud pole, sissile ei ole olemasolev jaotelk kõige mõtekam, ja punkreid ju ka ei tehta.

Eesti puud ei toimi veekogujatena. Tüve mõõda alla jooksev vesi - umbes sama palju vett, kui langeb tüve ristlõike pindalale saju ajal ehk väga vähe vett tegelikult. Selle kannatab ära küll.

Ega telkmantel ei asenda sissitelki vaid täiendab komplekti. Telki kasutatakse seal kus on telk mõtekam ja telkmantlit seal kus telki ei saa kaasas kanda.

Telkmantlid on ladudes olemas aga me ei kasuta neid, soome sissitelke tahaks kasutada küll aga neid ei jälle ei ole. Kokkuvõttes ei kasuta me mitte midagi.

Olemasolev, innovatiivne, kerge, laiguga, ruudukujuline eesti telkmantel jääb paraku sellele rootsi vakstule kõvasti alla, sest, et seda kogunisti ei saa peale õlgadele tõmbamise mitte millekski muuks kasutada. Ja lõkkest peab kah eemale hoidma.

Vaataks asja nii, et miks me peaks kasutama rootsi vakstut, mitte, et miks me ei peaks seda kasutama.