www.militaar.net

teise maailmasõja ajal oli optikaga piisavalt surma külvav relv. ideepoolest peaks ta sama edukalt ka praegu tapma, ega inimestele ju vahepeal soomust peale kasvanud pole:D

Indrek kirjutas:teise maailmasõja ajal oli optikaga piisavalt surma külvav relv. ideepoolest peaks ta sama edukalt ka praegu tapma, ega inimestele ju vahepeal soomust peale kasvanud pole:D

Ise arvan sama selles mõ'ttes et relv pidvat olema täpne ja kaliiber ka ei erine tänapäeva omast eriti palju ja kuuli algkiirus ka enamvähem sarnane tänapäeva snaipritega.

Viidatud TRG-22 Black ei ole just sobivaim militraarsnaipri jaoks, kuna raud on läikiv ning relv tõsiseks maskeerumiseks liialt tume. Rohelise kabaga ja mati anodiseeritud rauaga TRG-22 Green peaks olema parem, Eestis on ka maaletooja olemas, aga hind on ligi 65k ainult püssi eest, Sako kiirjalad on mingi 3k juurde, hea optika 10-15k, asjalik hark ka paari tuhande peale. Ja seda kõike vaid relva eest. Täpsus on sub-moa, suurema tn-ga 1/2 - 3/4 moa.

PSG on politseirelv, kuna 6x optika kaugusemääraja/rist on seatud kaugustele kuni 600m, optika on ka fikseeritud. Ise eelistaksin sellele tõsiselt odavamat MSG90A1-e, selle Henscholdti (sai vist õigesti) optika on seatav kogu 7.62x51 efektiivse kauguse peale, on ka 10x, saab ka vahetada, täpsus on norm, 3/4 moa.

K98 snaiprina oleks suht asjalik, kui saab hästi jooksva isendi. Mure on pigem selles, et 7.92 on ebastandartne moon, mida armees eriti ei liigu, tsiviilis on ka hea täpse moona valik kesine.

Snaipri varustuse nimekiri on pikk, mul üks on, aga ei viitsi praegu ümber taguda, kui on huvi, siis teen ehk pildid ja panen üles.

K98 oli üsna laialt kasutusel Jugoslaavia sõdades eelmise sajandi lõpul. Tito vana partisanina oli rajanud suure hajutatud ladude võrgustiku, kust jätkus hiljem kõikidele sõdivatele pooltele. Rohkem siiski bosniakkidele- moslemitele, sest serblased ja horvaadid said otse Jugo armee käest paremat kraami. Kui ma ei eksi, siis jugod ise tootsid peale WW2 K98 ja MG42 ja vist ka Sturmgewehri (vähemasti kasutati veel 50.-datel langevarjuüksustes.), samuti toodeti mingit "ahjutoru"- taolist tt- relva. Niiet väärt saksa kraam leidis tänulikke tarvitajaid K98-st spetsiifilisemalt oli mingis inglise- keelses Balkani sõdade pildiraamatus pildiallkirjana kirjutatud, et kuigi vana, "still proved lethal in sniper role." Pikk püss on ikka pikk püss, mis siin rääkida. Laskemoonaga jah võib kitsas olla, kuna pole väga laialt levinud kaliiber, aga ehk jugodel on veel miskit järgi, kuna toodetud "saksa" relvad olid sõjaaegse Mauseri padruni peal. Äkki horvaadid või serblased toodavad?

potentate kirjutas:Netist leian vaid mingit jama üles. Äkki keegi oskab rääkida sellest "ametist ja varustusest", kui kergesti see varustus tsiviilile kättesaadav on! Midagi äkki ikka on

Igasugu snaiprivarustust saab täiesti legaalselt kokku osta.

alari kirjutas:Snaipritel on suures osas sama varustus, mis kõigil teistel sõduritel. Lisaks on neil kaasas ka veidi optikat, millega vaenlasi jälgida ning snaipripaaril peaks teoorias olema kaasas ka raadiojaam.

Jah, lisaksin nimekirja veel laserkaugusmõõdiku, öise nägemise seadmed ja sihikud, vahel ka termosihik. Korraliku zoomiga digikaamera. Siis raadiosaatjaga ühendatud arvuti info liigutamiseks ja ballistika arvestamiseks. Ja siis mitu kilo akusid ja patareisid kogu selle elektroonika toitmiseks.

[quote="okaloka"]boonusküsimus - milleks tsiviilisikule on tarviline snaiprivarustus? Tegelikult suuremalt jaolt ju snaiper ikka sõdur, olenevalt ülesandest kohati küll rohkemal määral maskeeritud, ja kasutab teistsugust relva, kuid ikkagi sõdur.


Täiesti õige tähelepanek. Täpsuslaskur ja snaiper on sisuliselt jalaväe erialad.

bambino kirjutas:vaadates erinevate armeede snaiprite varustust, siis julgen öelda, et 90% sellest on tsiviilisikule kättesaadav, puuduv 10% tuleneb üldjuhul relvaseadusest ja strateegilise kauba seadusest. Muidugi selle 90% hankimiseks on vajalik suur kogus raha, sest ega need asjad odavad ei ole. Varustuse kohapealt võib tavalise sõduriga sama varustust omada täpsuslaskur (ingl. k. designated marksman) kuid snaipril on olulisemalt rohkem kola kui tavalisel jalaväelasel. Kui aega on, otsige netist üles USA armee määrustik FM 23-10, seal on varustusest ja ka muust pikalt juttu.

FM 23-10 on vananenud info, peale I Iraagi sõda on teemat põhjalikult ümber tehtud. See kola teema on täiesti õige.

potentate kirjutas:Relvastus, positsioneerimine ja taktika! Linke ja teadjameeste juttu vaja

Oi sind naiivikut! Need detailid on äärmiselt piiratud käibega, sisulise info saamiseks pead ikka ise eriala kursusele kandudeerima. Kui tahad asjast aimu saada, siis loe läbi Ultimate Sniper vms. Netis olevad "teadjameeste" tekstid on tavaliselt kirjutatud nii, et neil ei ole reaalse eluga eriri palju ühist.

potentate kirjutas:FM 23-10 on väga hea, informatiivne lugeda!


M24 7.62mm Sniper Rifle

ja





M21 ja PSG - 1 vist ei ole tsiviilisikule kättesaadavad kodukaitseks ???

Väga lahe huumor. M21 ei ole võimalik kodu kaitseks hankida, sest see on jänkide armees ümberehitatud M14. Samamoodi on M24 ümberehitatud Remington 700. Sinu jaoks nad seda tegema ei hakka. Küll oleks jahipüssi või sportpüssina võimalik tellida M14 ja Rem 700 kaasaegseid vendi, seda relvamudelit valmistatakse USAs jätkuvalt. Siis saad ise tuunida milliseks tahad.

PSG1 ei müüda eraisikutele. Pealegi on selle relva hind nii kirves, et selle raha eest saaksid 2-3 korraliku poltlukuga täpsuspüssi.

üldjoontes võtaks teema kokku kui tsiviilkäibesse mittesobiva mõttevahetuse, optikaga püssi võib iga jahimees soetada, ja siis huvi korras mööda heinamaid nädalaid ringi roomata. snaiper kui sõdur jääb ja peabki jääma pisut müstiliseks tegelaseks, ja selle erialaga lähemalt tutvumiseks on parim võimalus liituda Kaitseliiduga, läbida politseikontroll ja alustuseks näidata automaadilaskmisel häid tulemusi, ning seejärel kandideerida snaiprikursustele. Kodu kaitsmisel ei ole snaiprierialaga MITTE MIDAGI ühist. (kui üldine psühholoogiline ettevalmistus ja püstolitundmine välja arvata)

bambino kirjutas:M21 on sõjaväe jaoks ümberehitatud M14 ning sama siis vastavalt M24 ja Remington 700, viimasest on ka hilisem seeria M40. Ainus põhjus, miks konkreetsed mudelid, mida nimetasid, keelatud võiksid olla, on Relvaseaduse par 20 lõige 1 punkt 7 ehk tsiviilkäibes keelatud "eriti tugevajõuline, tavaliselt sõjaväerelvana kasutatav tulirelv". Samas on see suhteline, kuna Remington 700 on samas ka tavaline jahirelv ning M21 ja PSG-1 on poolautomaadid. Kodu kaitseks ei saa Eestis vinti siiski registreerida, võimalikud variandid on jaht või sport. Tõsi, vaevalt et ükski normaalse mõistusega inimene endale PSG-d ostma hakkabki, 100 k eest saab palju asjalikumaid relvasid (mitte et PSG-1 asjalik ei oleks aga tsiviilisikul ei ole temaga midagi teha).

Muide, hoolimata jänkide marketingimölast, ei pea isiklikult ameerika püssidest lugu, kvaliteet on keskpärane ja päästikud kehvad.

okaloka kirjutas:

potentate kirjutas:M21 ja PSG - 1 vist ei ole tsiviilisikule kättesaadavad kodukaitseks ???

siis sa peaksid kodu väga kaugelt juba kaitsma hakkama, mis hiljem võib tõstatada teatud küsimusi politseihärrades - sest et kuidas sa 500 meetri pealt tuvastad et su majale lähenev kodanik sulle halba soovib? Kodukaitseks ikka mõni ustav sileraudne või püstoli/relvorvritaoline käepikendus parem.
Üks link ka:
http://www.nononsenseselfdefense.com/homedefense.html

Kodu kaitseks on kasulik käia enesekaitse trennis, hankida püstol ja liituda IPSC klubiga, www.ipsc.ee
Ma tahaks ka näha, kuidas snaipripüssiga kodu kaitsta. Kui sellisel alusel relvaluba läbi läheb, siis ma taotlen mõned jalaväemiinid ja automaatgranaadiheitja

Naabri Ants kirjutas:Üks kasulik varustuselement on sõjaväe snaipritel väike liiva kotike.Mille peale on hea relva toetada.

Parandan, 2 kotikest liiva. Ühele toetad relva ja teise, pisema võtad kabanuki all pihku, sellega saad sujuvalt relva asendit reguleerida. Mikromeeterkruvidega kolmas tugijalg on muidugi parem, kuid välioludes töötavad lihtsamad süsteemid paremini.

ak47 kirjutas:Kuna see snaipri teema siis küsin siit ka huvi pärast ära, et huvitav kui effektiivne oleks tänapäeval snaiprina K98?

Kui see relv ja optika on täiesti töökorras, ja saame kvaliteetset moona, siis oleks ta täitsa tegija kuni 600 m peale. Sõjaaegsete püsside probleem oli metalli ja padrunite kõikuv kvaliteet. Inglastel oli reegel, et lahingüksuse snaipripüss vahetati välja peale 500 lasku, sest raud hakkas juba kuluma. Natuke kulunud relvadega õpetati uusi mehi välja. Tänapäeval loetakse täpsuspüssi eaks vähemalt 5000 lasku, ja siis veel 5000 lasku õpilastele.