mannlicher kirjutas:Kapten Trumm, kommenteeri palun inglise ja argentiina konflikti nn. Falklandi sõda, seal oli vastamisi inglise ja prantsuse relvad ( Harrier versus Mirage). Kes seal õhulahingutes peale jäid ja miks?
Ainuke relvasüsteem, mis edukas oli seal sõjas - oli prantslaste Super Etendard, mis oli relvastatud ühe Exocet-tiibraketiga. Neid rakette oli sõja alguses argentiinlastel õnnestunud kätte saada alla 10, lennukeid 4. Olgu öeldud, et tegemist oli eelhelikiirusega lennukiga, mida kasutasid prantslased hävitus-pommitajana lennukikandjatel.
Õhusõja võitsid selgelt inglased, kaotamata ühtegi masinat. Argentiina lennukeid lasid Harrierid alla üle 10. Tegemist oli tollaste algupäraste masinatega, mis kandsid vaid 2x30mm kahurit ja kuni 4 Sidewinderit (AMRAAMiga relvastati need peale sõda).
Inglise laevade õhukaitse oli kõigele vaatamata alla igasugust arvestust ja ei suutnud tagada kõikide rünnakute tõrjumist. Argentiina Miraged ja Daggerid (Mirage variant arengumaades) tulid 20 m kõrgusel ja enamasti murdsid laevade kohale läbi. Asjale aitas kaasa laevastiku passimine Port Stanley all lahes, kus lennukit ilmusid ootamatult kõrge kalda tagant välja.
Relvastuses olnud Exocetid kulutati esimestel päeval ära (neist osa lasti välja maa pealt, mitte lennukitelt).
Inglastel puudus korralik AWACS-süsteem (õigemini oli mingi helikopter radariga, mis ei olnud õhus kogu aeg. See võimaldas tiibrakette kandvatel Etendardidel märkamatult ligineda ja segamatult raketid lendu lasta.
Enamik inglise laevu uputati IIMS aegsete pommidega. Inglaste kaotused oleks olnud suuremad, kui argentiina piloodid oleks teadnud midagi taktikast ja pommid oleks lõhkenud. Suur probleem oli, et 40 aastat seisnud pommid ei plahvatanud, nende kohaletoimetamiseks tuli aga lennukeid kaotada.
Õhus sidusid parema ettevalmistusega Harrieri piloodid argentiinlased manööverlahingusse (Mirage vs Harrier ebasoodne varinat). Argentiinlased olid lollid ja läksid õnge. Harrieril oli parem manööverdusvõime tänu muudatava nurgaga mootoridüüsidele, millega ta õhku tõuseb.
Argentiinlased oleks pidanud kasutama kiirrünnakuid ja kohest lahingust väljumist (Mirage kiirus on üle kahe korra suurem - 1100 vs 2300 kmh), mitte hakkama mingit tagaajamist. Inglasi muidugi toetas laevade raadiolokatsiooniväljas olek, operaatorid andsid õiget infot vaenlase asukohast ja taktikast. Mirage piloot nägi samapalju, kui radar näitas.
Üks puudus oli veel see, et Miraged startisid mandrilt, mitte saartelt ja lendasid praktiliselt tegevusraadiuse piiril, mis seadis piirangud lahingu ajale ja nõudis manööverdamist segavate ripp-paakide kasutamist. See lasi inglastel oma taktika peale suruda.
Tegelikult on õige taktika selline
Lennukid stardivad sellise arvestusega, et lisapaagid on tühjad enne lahingupiirkonda. Lennatakse Mach 0,8-ga, heidetakse paagid alla ja kiirendatakse Mach 1,5-ni.
Inglaste startimisel kiirendatakse Mach 2,0-ni, tulistatakse raketid välja ka kiirust vähendamata väljutakse lahingust, kasutades meeletut kiiruse eelist.
Lennatakse ökonoomsel kiirusel koju tagasi.
Sellise taktikaga oleks Harriere samapalju alla lastud kui Miragesid.
Jälle üks näide väljaõppe tähtsusest, Mirage on tehniliselt igas mõttes ju Harrierist üle.
