www.militaar.net

Kraanivesi mitu korda vähem?

5 kr 1,5 l pudel (0,0015 m3)=3333 kr m3
Veevärgivee omahind, kui on oma kaev, on suurusjärgus 3-4 kr/m3
Ostetud veevärgivesi maksab max 30 kr/m3
Vahe on sada kuni tuhat korda.

(vahe oma kaevu ja ostuvee hinnal ei tule mitte tohutust kasumist, vaid ostuvee hinna sees on ka trasside kulud, mis on enamik kuludest).

No näete, miljonid lausa tulevad...mis aga nüüd edasi saab?

Ei olegi midagi EDASI ! Nagu kõik siinsed teemad, on ka praegune vaid meile endile omavaheliseks ajude liigutamiseks ning n.ö. auru väljalaskmiseks ideaalsed kanalid.
Kes mõtleb, see elab. Või kuidas?

Kuidas käib kulude kokkuhoid arukas äriettevõttes?

Juhtkond istub eelarvega maha ja vaatab eelarve läbi. Listitakse suuremad kulukomponendid 80/20 põhimõttel (20% kulukomponentidest annab 80% kulusid - see reegel kehtib peaaegu alati). Ja siis süvenetakse suurimatesse kulukomponentidesse eesmärgiga leida võimalusi saavutada sama tulemus vähema rahaga.

Olgu kõrvalmärkuseks öeldud, et see kehtib küllastunud turul tegutseva ettevõtte puhul. Ideaalne äriettevõte istub maha ja otsib võimalusi, kuidas saada suuremaid tulusid. Aga see selleks.

Mis puutub inimestesse suhtumisse, siis sellega tuleb harjuda. On isegi olemas selline ärilause (autorit ei mäleta): "Inimesed on meie suurim vara, ... keda me hakkame vallandama kohe kui asjad halvasti lähevad."

Üldiselt hoolib juhtkond reeglina äriettevõtetes rohkem oma boonustest kui tööjõust. Sama kehtib ka Kaitseväes.

See, et õppekirjandust ei raatsita muretseda on muidugi haiglane.

Alustuseks võiks mõned naljakad staabid ära kaotada.

Milleks on Eestis vajalikud
1. Maaväe staap
2. Õhuväe staap
3. Mereväe staap
4. Kaitseliidu peastaap?

Kui maaväe ja KL staabist saab veel kuidagi aru, siis milline roll on Eestis õhuväe staabil? Milliste vägede kasutamist selline staap planeerib? Väike radarimeeskond, mõned lennuvahendid ja max kompanii jagu personali? Miks peab kompaniil staap olema? Jalaväepataljonis on kompaniülemal ainult KÜA ja veebel kasutada. Siis võiks ju Kuperjanovis ka 3 staapi olla.

Lisaks tuleks esitada küsimus, mis otstarve on veel kaitseringkondade staapidel, keda on samuti neli? Brigaadi staabiks nad muutuda ei saa, sest pole pädevust. Pataljoni staabi kohta on paguneid paljuvõitu. Kelle tegevust nad reaalselt planeerivad? Väljastavad kord aastas RÕK kutseid? Mis nende roll on? Tegevteenistuses ebasoosingus olijate "reserv" või (analoogselt KL-ga)?

KRK staabid tuleks ühitada KR-s asuva keskse väeosa staabiga, et oleks mingi reaalne võimekus kah, mitte hulk kuldseid paguneid ja auastmetasusid.

Edasi: KL malevate staabid ja KL lahingüksuste staabid ühendada. Mitte nii, et KL maleva staap on kui asi omaette ja lahingüksuse staap koosneb kiiruga koolitatud reservohvitseridest, kes reaalses aktsioonis toime ei tule. Milleks selline asi vajalik on? Arusaamatu.

Igaüks neist tegutseb tubli osa iseenese eksistentsi õigustamisega, hõlmab suure arvu bürokraate ja toodab palju sooja õhku. Nimetatud parasiitmoodustised võiks vabalt likvideerida ja selle asemele jäävad teatud osakonnad peastaabis.

Peastaabi ja Kamina jointimisega tuleb muidugi ettevaatlik olla, sest muidu võivad igasugu "kannikad" hakkata varsti vägesid juhtima - on teada, et see heaga ei lõpe. See, mis nt Norras või Portugalis toimib, ei pruugi siin toimida - põhjusel, et meie kultuur pole selline. Soomes pole elanikul isegi veemõõtjat - kõik teatavad ausalt, mitu inimest tarvitas vett. Kuidas see meie kultuuriruumis töötaks?

Ülakirjeldatud rappimiste tulemusena saadav kokkuhoid võib olla väljendatav 8- või 9-kohalise arvuga, mille võiks kulutada näiteks ajateenijate arvu suurendamiseks ja reservõppekogunemiste läbiviimiseks.

Kilo Tango kirjutas:..Ideaalne äriettevõte istub maha ja otsib võimalusi, kuidas...

Et ideaalsest, raamatu ettevõttest, rääkides.
Tegelikult hakkab asi peale ikka eesmärkide seadmisest, strateegia kinnitamnisest jms, kuna see määrab ära ka ettevõtte edasise arengusuuna, eelarve, sealhulgas ka tulevase kuludestruktuuri. On selline soovitus ettevõtluses (investoritele, konkurentidele), vaadake teid huvitava ettevõtte kulude struktuuri.
Kulude korral silmanurgast strateegia jälgimine on selles mõttes oluline, et hetkel tehtav kulu võib hetkeolukorras olla (veidi) ebaratsionaalne, kuid strateegiaga kooskõlas ja eesmärke silmaspidades vajalik.
Kaitsejõud on natuke teine teema, kuid sama põhimõte peaks kehtima ka seal.

Aga muidu klassikalised soovitused: organisatsioonistruktuur üle vaadata, ehk on võimalik midagi ühendada, millegist loobuda, osa püsistruktuurist asendada projektidega, jne. Optimiseerida juhtimistruktuur, nõuniku nõunik on ka headel aegadel mõttetu, seda enam hetkeolukorras. "Puugid" välja. Isetegemise rõõmu asemel osta mingi osa abifunktsioone sisse teenustena.
Militaarstruktuuride puhul veidi raskesti teostatav soovitus: otsustusprotsess avalikuks, vähemalt hangete osas, kui võimalik. Hanked on selline koht, kus võib tekkida igasugu kummalisi olukordi. Elik, isiklikust kasust tulenevaid otsuseid.
Nagu praktika näitab, peab selliste otsuste/muutuste tegemisel nii sisu, kui ka tausta väga hästi tundma. Vastasel juhul pöördub protsess soovitule vastupidiseks.

Kilo Tango kirjutas:See, et õppekirjandust ei raatsita muretseda on muidugi haiglane.

Andis jumal ameti, annab ka mõistuse.

Vahepeal on õnnestunud selgitada, et jah - logistikasse on tõesti mõnikord hülsse ja vanametalli viidud ning see "must" raha on jutu järgi läinud tõesti logistikute enda kassasse. Võimalik, et selle arvelt saab mingi seltskond korraldada teatud ühistegevust (saun, õlle?) või osta endale midagi kambakasutamiseks (kohvimasin, telk?). Täpselt muidugi ei tea, kuhu see raha võib kuluda.

Samal ajal on hea küsimus, mis selle lambist tulnud rahaga eelarves teha või kuidas seda arvestada. Eelarves peaks kõik tulud ja kulud olema täpselt ära näidatud.
Siiski ei saa selle rahaga otse arvestada, sest suurus on väga varieeruv. Sellepärast peaks korrektsemaks moodustada kaitseväe vanametalli fond, mis kogub kõik hülsside ja muudki kokkuostu rahad ning säilitab summad konkreetsete hangete või muude sihtotstarbeliste kulude katteks. Relvade ja tehnika või uue laskemoona hange võiks olla fondi teemaks, sest see on moraalselt kõigile mõistetavam ja põhjendatavam. Rühma juhtkonnal on niiviisi ka hea sõdureid hülsse koguma (ja ennast hiljem vähem hülsse varastama) motiveerida. Paljud tublid ajateenijad on ka masendunud kaitseväe relvastuse viletsusest ja nii saab neid hoolsamalt korjama ärgitada. Selle fondi rahadest võib ka korra aastas ajateenijale siis tänutäheks mingi šokolaadi osta, kui väga vaja.

Praegu on pm nii, et kui sõdur küsib, miks ta peab hülsse korjama, siis võib vastata, et jah - keskkonna ja laskepaiga heakorra huvides; küsib, mis saab neist hülssidest, siis võib kas valetada midagi usutavat või jääda vastuse võlgu. Häbiväärne on seletada ajateenijale, et kaader teeb pärast nende kätega kogutud metalli eest sauna- ja õlleõhtu.
Võib aga ka üsna õigustatult küsida, et miks peaks kompaniis kogutud hülsside raha jooksma kuhugi logistikutele, mitte jääma siis juba allüksusse, kui ausat/kasulikku süsteemi nagunii pole?

Hülsside koguse võiks muidu kokku arvutada. Kui toome x näiteks, et SBK-de ajal lastakse ära 30 lahingpadrunit (täpset kogust hetkel ei tea öelda, aga võimalik, et pigem rohkem), siis kokku jääb alles 75 000 hülssi. Kui lisada ka paukmoon, siis sealt peaks u samapalju jääma. Kui hülss kaaluks 50 g (kas keegi saaks hülsi ära kaaluda?), siis teeks see u 225 000 EEK. Ülejäänud ajateenistuse ajal lastakse aga kindlasti rohkem. Ainuüksi kp-de peale läheb ühes kompaniis rohkem lahing- ja paukmoona, kui kogu kaitseväes SBK ajal kokku.

hummel kirjutas:Praegu on pm nii, et kui sõdur küsib, miks ta peab hülsse korjama, siis võib vastata, et jah - keskkonna ja laskepaiga heakorra huvides; küsib, mis saab neist hülssidest, siis võib kas valetada midagi usutavat või jääda vastuse võlgu. Häbiväärne on seletada ajateenijale, et kaader teeb pärast nende kätega kogutud metalli eest sauna- ja õlleõhtu.

Õnneks on meil võimalik näidata reaalsete esemete peale, mis on juba "hülsside eest" ostetud ja mainida järgmisi projekte. Läbipaistev ja endal ka süda rahul, ma ei salli valetamist. Eks mujal, kus see raha "kaob", on vastavalt ka häbitumad kaadrikaitseväelased..

Kompanii ongi ehk kõige mõttekam tase sellise asja läbiviimiseks - summad muutuvad pataljoni mõistes väikeseks, aga kompanii tasemel on veel täitsa normaalsed asjakeste ostmiseks. Robustne arvutus ütleb, et ca 10-15000.- väärtuses vanarauda peaks tekkima 2 rühma ajateenistuse käigus. Oleks meil veel Browningud, vot siis alles saaks

hummel kirjutas:

[
Eristada tuleks ka ajateenija-RV ja -RÜ palka - RV peaks saama natuke vähem. Samuti RV-de peale ei tuleks raisata Võrus aspirandi RRÜBKA koolituskulusid, vaid nad peaks saama selle aja praktikat väeosas. Allohvitser = praktik. Allohvitserile ei peaks ohvitseri koolitust tegema... RRÜEKA võib siis osaleda.


Mis on kokkuhoiuks ära tehtud, on minuteada lõpetatud pudelivee massiline väljastamine koos toidupakkidega. 1 ööpäevaks oli isegi ette nähtud 3 ltr pudelivett. Kui liiter gaseerimata Värskat maksaks u 5 EEK, siis teeks see 100-pealisele kompaniile 5-päevase metsalaagri kohta 2500 EEK. Kui võtta aga laiemalt, siis kõigi 2500 ajateenija 5-päevane jootmine läheks üle 60 000 EEK.
Aga kraanivesi peaks ka asja ära ajama ja maksab mitu korda vähem...

Ma arvan et sa mõtlesid ikka RÜ ehk aspirante mitte RV sest viimasesid küll Võrru ei saateta. Pudelivesi kadus Vahipataljonis ära minu noorteaja lõpus ehk septembris 08

Ma arvan et sa mõtlesid ikka RÜ ehk aspirante mitte RV sest viimasesid küll Võrru ei saateta. Pudelivesi kadus Vahipataljonis ära minu noorteaja lõpus ehk septembris 08

Saadetakse küll.
Peastaap ei luba neid isegi RV ametikohale määrata, kui pole aspirandikursusel käinud. Meie väeosa RV-sid sinna tõesti ei saadetud, kuid pärast ei lubatud neile RV töö eest raha ka maksta. Peastaabis ei tehta tegelikult RV ja RÜ ameti vahel eriti vahet. Võimalik, et ka ministeeriumis mitte. Miks muidu on neile välja mõeldud sama palgaaste.

Mis palkadesse puutub, siis need on üldse tobedalt paika pandud. Ma ei saa aru, miks on vaja maksta viimastel kuudel veel ka kõrgendatud toetusi. Samal ajal tuleks seerudele lihtsalt rohkem maksta, aga autojuhid-õlid, kes on saanud niigi riigi kulul endale "tasuta" C või CE, ei peaks saama rohkem raha, kui jaoülema abid, kellele nad jaoülema puudumisel isegi alluvad.

Palgasüsteem peaks olema lihtsam ja otstarbekam, väljendades vastutust ja andekust. Mina paneks paika sellised palgad:
- SBK sõdur - 1000
- sõdur ametikohal - 1500
- vanemsõdur - 2000
- jaoülema abi/spetsialist-allohvitser - 2500
- jaoülem - 3000
- rühmavanem - 3500
- rühmaülem - 4000

Lisaks on kusagil staabis toodetud viimasel ajal hulk viljakaid ideid, kuidas ajateenijaid RA ametikohale (ametikoha järgi saab siis palka) määrata. Tulemusena on Maaväes kokku täpselt 5 erinevat ajateenija ametikohta: laskur (rms), vanemlaskur (kpr), jaoülema abi (srs), jaoülem (srs), rühmavanem (v-srs). Igas maaväe jaos on täpselt 10 kohta, igas rühmas oli vist 5 jagu ja igas kompaniis 5 rühma. Ajateenijad tuleb siis sinna kuidagi ära paigutada.
Kuna see on täisplank "struktuur", tuleb ajateenijad sinna jagada kas lampi või siis palju vaeva nähes ja maletades (iseendale arusaamiseks peaks ikka mingi süsteem säilima). Kui reaalis on vanemkokk, siis struktuuri pannakse vanemlaskuriks, on sidemees, siis saab laskuriks jne. Kui tegelikus jaos on ette nähtud rohkem rahvast, kui "plankstruktuuris", tuleb osa paigutada mujale jakku, kui aga tegelikus rühmas on rohkem ette nähtud jagusid/meeskondi, kui "plankstruktuuris", tuleb osa siis kirjutada x muusse rühma, kui pärisrühmas peaks aga olema rohkem kpr/srs kohti, kui "plangus", tuleb osa kompanii "ülejääki" grupeerida ilmselt ka kuhugi 5. rühma ametikohtadele vms.
Huvitav oleks teada, mida see inimene sööb või unes näeb, kes selliseid asju välja nuputab.

Loomulikult ei ole sellise segaduse juures võimalik staapides enam väga täpset arvet pidada, kui palju reaalselt määratakse üle jäävate jagude vanemlaskuri ametikohtade arvelt lisaks reamehi (natuke suuremale) kapralipalgale. Kui kompaniiülem (= paberimäärija-asjaajaja) teeb nimekirja ausalt ja põhjendatult, on ok, kuid sinna võib ka parasjagu umbluud sisse panna ja sellega personalikuludest märkamatult normaalse lisatüki ampsata.

Kui juba koosseisudest ja ametikohtadest juttu tuli, võib ka ära mainida, et viimasel ajal on kõigile kompanii kaadri riviametikohtadele virutatud lõppu "-instruktor" Rühmaülem-instruktor, jaoülem-instruktor, kompaniiülem-instruktor jms.
Kunagi ma õppisin koolis matemaatikat ja sealt mulle on meelde jäänud, et teatud tehteid tehes on kasulik võrdsel arvul liigsed nullid lõpust ära kustutada, et asi lihtsam oleks.

hummel kirjutas: aga autojuhid-õlid, kes on saanud niigi riigi kulul endale "tasuta" C või CE, ei peaks saama rohkem raha, kui jaoülema abid, kellele nad jaoülema puudumisel isegi alluvad.

Täiesti nõus hummeliga. Tüübid saavad riigilt tasuta kalli koolituse ja siis makstakse neile veel "koduigatsustasu". Milleks?

Kas panite tähele uudisnuppu eilses Postimehes http://www.postimees.ee/?id=178568
Kolm mõtet seoses sellega:
1. Tavainimesena arvan ma, et me läheme ilmselgelt kaugelt liiale enda kõiksugu välismissioonidega.
2. Kosovo missiooni võiks kindlasti hakata koomale tõmbama silmas pidades selle sulgemist.
3. Afganistani missioonis võiks osaleda maks. kuni 100 meest (mõni mees siia sinna, et oleks loogiline ka üksuste kohalt).

Arvestuslik kokkuhoid artiklis toodud numbrite taustal 100 miljonit krooni aastas.
Arvestuslik ühe kaasaegse kasarmu hind 40 miljonit krooni!!
Seega, kärpides ainuüksi välismissioone natukenegi mõistlikumale tasemele oleks meil 2,5 kasarmu raha koos nagu nalja.

Mis asi on veel see:

Lisaks suurendatakse eelnõu kohaselt Eesti kaitseväe isikkoosseisu Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 5 kaitseväelaseni.

Eee. Sa ikka tead, mis on NRF? Või? Väga arusaamatu teemapüstitus praegu... Kuradit me sinna NATOsse siis ronisime, kui nüüd NRFi pealt kokku hoidma hakata? Et teie tulge meid kaitsma, kui jamaks läheb, aga meie julgeolekujõududesse ei panusta ja koostööd ei harjuta?

COY-E oli tõesti üle oma varju hüppamine. Ja Afgaanis on meil normaalselt üks kompanii. 100 meest - et siis JV osa kompaniist, aga MPR jääb koju näiteks? Või üks JVR jääb koju või kuidas? Või NSEd ei saada? Kosovo on praegu juba KL baasil, ja seda tõmmataksegi kokku (nagu artiklis ka kirjas on - rühmalt staabiohvitseridele). Ja 3 asemel 5 meest Iraagis ei seiska kasarmuehitust:P

Ei, arvata võib igaüks, diskussioonis selgub tõde ja teinekord tuleb kõige arukamaid ideid kõige valdkonnakaugematelt inimestelt. Aga päris labidaga lüüa ka ei maksa

Ma ei rääkinudki ju NRF´ist. Ma rääkisin Afganistanist ning Kosovost. Lähtusin eelkõige Afganistani kulutustest, milleks on reserveeritud 156 miljonit 2010 aastal!!

Eesti kaitseväelaste Afganistanis operatsioonil viibimisega seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2010. aasta eelarves on selleks kavandatud ligi 156 miljonit krooni.

Millegipärast olen veendunud, et sellega need Afganistani kulud ei piirdu ning see summa on pigem suurem, kui väiksem...
See, et Kosovot juba kokku tõmmatakse on väga hea. Tahaks siis seejuures näha, et see tehakse veel see aasta ära ning järgmisel aastal seda kulu enam ei oleks.

Mainisin ka seda, et mõni mees siia või sinna ei oma tähendust ning asi peaks ikka loogika piiridesse jääma. Kui on vaja 110 meest, siis on vaja 110 meest. Suurusjärk loeb. Sellest 100st on aga suurusjärgu võrra suurem see 2010 kavandatav u. 180 meheline kontigent ning praegune ligi 300 meheline kaadervärk kordades suurusjärgu võrra suurem. Labidaga ei vehi siin keegi...

Artikkel, millele viitad, räägib ju NRFist.

Afganistanis on ette nähtud 1 kompanii koos toetusega ja staabiohvitserid. Seda ei saa nagu eriti loogiliselt vähendada. Saadame pool COYd siis või mida Sa silmas pead? Kulud on täpselt samad, mis igal aastal on olnud. Sel aastal jäi Iraagi katkemise tõttu veidi raha üle ja sellest satuti natuke liiga eufooriasse ning üritati rühma rahadega coy sõtta saata. Tulemusega ei ole eriti keegi rahul vist.

Kosovo kohta ju öeldakse - praegu on rühm, järgmise aasta juulist on 5 staabiohvitseri. Mida seal veel vähendada saab?