Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[mb]

Natuke lugemist http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=63975169

[valts]

ma ei keeruta
olin na-s täpsuslaskur -juhuslikult ühel suure oktoobrile pühendatud laskevõistlusel sain esikoha.
haapsalu lasketrenni kool aastatel 75-78.
nõuti vaikimisvannet.teisel teenistusaastal sain teise koha.
tegemist oli kuibõshevi ringkonnaga 85-87 aastal.
nii palju aega möödas,ma saan aru,et vahepeal on neid tehnilisi vidinaid juurde tulnud.
midagi on kindlasti mulle looduse poolt kaasa antud,aga nõuab see laskmine siiski päästiku teemasse erilist süvenemist.
noortele tegijatele kasulik lektüür eugen herrigeli zen vibulaskmisekunst.
vibu on minu hobi praegu ja vist jääbki...tasakaalu värk
jõudu!

[Leo]

Larry võttis hetkeolukorra väga hästi kokku. EKJ on loodud snaiprialane nishivõimekus, olemasolevad ametikohad ja snaiprirelvad võimaldavad läbi häda komplekteerida missiooniüksused. Mingit kogemuste jagamist missioonidelt ajateenijatele, kaitseliitlastele või reservväelastele ei toimu. Kogu muu kaitsevägi on vanade ja logisevate Galil Snaiprite ja M14 TPde peal. Uut relvahanget lähematel aastatel ei tule, ütles KVJ Terras, sest raha on vähe ja seda on mujale vaja. Maaväe snaiprikooli kaader on pisike ja jõuab läbi koolitada mõnikümmend ajateenijat ja sama palju kaadrid ning reservväelasi. Kaitseliitlaste koolitamine on peamiselt KLPS mure ja põhineb väikesel hulgal kaitseliitlastel, kes on snaipri instruktoriteks koolitatud EKJ poolt. Kuna need mehed teevad juba aastaid oma tööd ainult heast tahtest, isegi transpordikulusid ei kompenseerita, rääkimata töötasust õppuste ettevalmistamise ja läbiviimise eest, siis see projekt sureb 2-3 aasta jooksul välja, sest snaiprinstruktorid lihtsalt ei taha enam riigile sõjalise koolituse läbiviimise eest peale maksta. Rääkimata sellest, et instruktorite täiendkoolitus, mis peaks olema pidev protsess, on instruktorite enda mure, seda riigi poolt lihtsalt ei eksisteeri, sest näiteks missioonidel osalenud snaipritel on ametlikult keelatud oma kogemuste edasiandmine näiteks kaitseliitlastest snaipriinstrtuktoritele.

Kõik probleemid algavad sellest, et Eesti riigikaitsesüsteemis ei ole ühelgi reaalset võimu ja otsustusõigust omaval tasandil taibatud snaiprite vajalikkust, sest ega keegi ju päriselt ei arva, et kaitseväge ka kusagil mujal vaja läheb, kui paraadil või missioonidel terroriste ja mereröövleid taga ajades.

Sellepärast ei viitsita ka väljaõppega süsteemselt tegeleda ega korralikke relvi hankida, v.a. minimaalne vajadus nishivõimekuse loomiseks ja ongi jokk, sest võimekus on ju loodud. Hetkel jäävad Eesti snaiprid nii väljaõppe kui varustuse kvaliteedilt alla kõikidele naaberriikidele, v.a. üksikud skaudi ja EstSofi snaiprimeeskonnad, kes on korralikult koolitatud ja relvastatud ning lahingukogemusega. Selleks, et snaipritel oleks mingi mõju vastasele, peab neid olema palju, enamik ametikohti peab olema täidetud. Meie olemasolevad ja täidetud ametikohad on riigikaitse seisukohast hea algus või tilk meres, ilma tegeliku mõjuta suuremate probleemide korral. Kaitseliidus ei ole ühtegi üksust, kus oleksid kõik täpsuslaskuri või snaipri ametikohad täidetud pädevate ja korralikult relvastatud võitlejatega

[Medusa]

Eks ta nii ole jah, et info püsib erinevates sfäärides - KLi tegevus enamjaolt KLis ning elukutselistel nende omas. Kahju, et suhtlemine elukutseliste ja KL erialainimeste vahel sellist hootist iseloomu omab.

KLis on lisaks ametikohtade täitmisele veel üks probleem - olemasolevate TL/SN võitlejate otstarbekas kasutamine. Mõnes kohas on see parem, mõnes halvem.

Viimases Kaitse Kodus lugesin lasketiirude küsimust. Seal oli välja toodud arvamus, et KLil ei ole rentaabel teha enda pikki tiire, vaid ko-opereeruda Kaitseväe vastavate esindajatega. Leo välja toodud põhjustest tulenevalt on vägagi ohutu oletada, et selline koostöö ei saa kuidagi toimima, vähemalt mitte mingit mõtet omava efektiivsusega, ning KL eriala laskmised saavad olema nii nagu praegugi...

[Kapten Trumm]

Mis seda ühiskasutust segab? Olen mõned viimased nädalavahetused asjatanud Männiku laskeväljal, polnud seal 300 m tiirus ühtki täpsuslaskurit harjutamas näha.
Nädalavahetustel (kui pole RÕK) on KV objektid enamasti vabad ju. Umbes sama käib ka Männiku 300 m tiiru kohta. Pole seal enamasti kedagi näha. Milleks siis need eraldi lasketiirud.
Männikul konkreetselt on olemas nii 300 m katusealune lasketiir kui ka avatud laskeväli.

KLPS kurja kätt TL eriala põhjalaskmisel on asjatu otsida, ehitatavad objektid tulevad "alt üles" põhimõttel, v.a tsentraalsed (a'la KL kool).
Kinnisvarajaoskond maadleb põhiliselt malevate ulmeliste ja halvasti põhjendatud soovidega a'la "palume ehitada maleva staabi juurde kinnine 50 m tiir koos sauna ja mullivanniga, et kaadril oleks seal mugav laskmas käia". Iga malev tahab oma 2000 m2 eurotasemel õppekeskust. Lisapowerit annavad KL-s eksisteerivad igasugu lobigrupid (nn padjaklubid), kes kirjutavad emotsionaalsetel kaalutlustel kirju keskjuhatusele ja vanematekogule - selle tulemusena raisatakse hulka raha igasugu tsaariagsete häärberite remondiks, mis tegelikult KL vajadusteks ei sobi absoluutselt. Ebafunktsionaalsuse tippnäited: Tallinna maleva staabihoone ning Alus KL Kool. Viimases ei saa välitegevusi eriti teha, sest puuduvad harjutusalad. Seetõttu tehakse taktikalisi kursusi kas Kirnas või Alutagusel (Jõhvis). Arusaamatu, miks see kool ei võiks olla nt Männikul või Aegviidus?

Kokkuvõttes: kui puudub malevate poolne surve igasugu laskerajatiste ehitamiseks, tähendab see, et ehitatavate objektide pingerea määravad malevate kaadri soovid ning igasugu lobigrupid, kes üritavad tekki enda peale vedada.

[Juhani Putkinen]

Täpsuslaskurile pole mingit lasketiiru vaja - katusealus ja kinnised märklauad.

On aga vaja mingi pool kilomeetrit lagedat ala mille tagan on buldooseriga lükatud vall ja hea nähtavus et keegi ei nii sama saa jalutada laskealale. Siin saa harjutada 100m, 200m, 300m 400m ja 500m peale.

Snaipri jaoks muidugi pole 500m piisav kaugus, aga ta on ju tegija mees ja valib ise koha kus harjutada veel pikematele distantsidele ohutult.

[Kapten Trumm]

Ma ise arvan, et KL põhine TL asjandus lonkab täna ikka asjalike ja palju harjutada viitsivate inimeste puuduse taga ja kui igale malevale ehitada ka 1000 m sisetiir ning TL-id varustada Sako TRG-dega, paraneb see tase ainult natukene - vähesed entusiastid arenevad ja lasevaid kaugemale, kuid massilise ja hea väljaõppega põhja puudumisel ei tule siia ilmaski mingit snaipriliikumist - vähemalt mitte hulgal, mis võimaldaks nt igasse jakku üks reaalselt 600 m võimeline TL panna. Laias laastus väljendub asja iva kütiklassi omavate, jalaväelase jaoks sobivas vanuses (üle 40 eriti ei põrka enam) ja vormis inimeste arvus.

Minu profaanlik arvamus - tiirud ja värgid ei muuda suurt midagi, harjutusvõimalused seisavad juba täna enamuse aja tühjalt ja kui neid juurde ehitada, hakkavad veel rohkem seisma.
KV-s on see TL teema lihtsam - on võimalik võtta näiteks 30 eelselekteeritud venda ja teha neile kasarmureziimis kursusi täpselt niipalju kui vaja on. Näiteks kuu, kaks, kolm. Mitte nii nagu KL-s käib - ei viitsi tulla, korraga üle ühe päeva ei saa jne.

See on minu jällegi profaanliku arvamuse kohaselt laiem küsimus - kuivõrd jätksuutlik on KL rakendamise kontseptsioon täna, kus juurutatakse jätkuvalt relvastust ja tegevusviise, mis tegelikult eeldavad kuudepikkust väljaõpet ja tohutut harjutamist. Aga nagu ma ütlesin - profaani arvamus.

[Juhani Putkinen]

kui TL-id varustada Sako TRG-dega, paraneb see tase ainult natukene

Hea varustus parandab motivatsiooni, samuti heal tasemel väljaõpe. Muidugi sõidukulud oleks vaja kompenseerida, padrunid riigi poolt, jne.

Iseasi on, et minu arvates täpsuslaskur ei vaja TRG-t (vähemalt mitte .338 Lapua Magnum) - see on snaipri jaoks. Täpsuslaskur saa hakkama ka korras M14-ga juhul kui on hea optiline sihik ja oskused.

[Kapten Trumm]

Kui on vaja mingi arv vajalike spetsiifiliste oskustega inimesi saada, siis KV saab igal aastal valida ca 3000 inimese hulgast, kes teenistusse kutsutakse ja saab neid riiklikku sundi kasutades intensiivselt õpetada. KL on sunnitud valima nende 2000 aktiivse(ma) liikme hulgast, kes tal läbi aastate on ja kellel on nagunii 158 muud ülesannet juba kaelas. . Üks ja sama mees ei saa olla korraga kustimees, rühmavanem ja TL.

Sestap mingist massilisest TL-de produktsioonist ei saa antud värbamisväljas (KL) kuidagi rääkida.
Kui KV TL värbamisväli oleks ka 2000 vähe muutuva koostisega inimest, siis oleks seal täpselt sama seis - pole, kellest koolitada.
Asjatundjad on KK-s kirjutanud, et TL-ks pole mõtet koolitada alla kütiklassi laskureid (kütiklass= need, kes automaadiga vähemalt 8-sse lasevad 100 meetrilt).
Selleks, et algõppest kütiklassini jõuaks läheb ikka hulk aastaid, paljud inimesed juba tüdinevad selle ajaga asjast - kõik tahaks kohe vähemalt 12,7 Hecate kätte saada.

Seepärast KV suudab regulaarselt mingi pundi normaalselt välja õpetada ja KL mitte - värbamisväli on oluliselt erineva suurusega.
KL ei saa igal aastal teps mitte 3000 uut liiget.
Kui küsida, et mitu KL meest suudab 600 m pealt 90% kindlusega inimesele pihta saada......wild guess - ma pakuks sisetunde pealt, et see arv on kahekohaline number.

[Bjorn]

Kui küsida, et mitu KL meest suudab 600 m pealt 90% kindlusega inimesele pihta saada......wild guess - ma pakuks sisetunde pealt, et see arv on kahekohaline number.

Halb hüpotees. Mis relvasüsteemiga, kaliibriga, moonaga, mis täpsetes tingimustes?

[Larry]

Artiklit ameeriklastest siia linkides pidasin ma silmas siiski snaipreid, mitte täpsuslaskureid. Snaipreid EKV meil kahjuks ajateenijatest ei tooda. Nendest EKV ajateenijatest koolitatud SNdest võiks tulevikus saada Kaitseliidu SN tuumik lisaks olemasolevatele entusiastidele. Ega need entusiastid ka lõpmatuseni täiesti oma raha eest seda riigi tegemata tööd ei jõua lükata. Ühesõnaga - süsteemi/ terviklahendust ei paista. On vaid näpuotsaga professionaale... ja kõik. Kas me pole siis kõrbesõdadest SN kasulikkust õppinud?
SN-le oleks vaja korralikumat relva, kui poolautomaat, ja põhjalikumat väljaõpet. Et kaugelt tabada oleks vaja ka kaugele laskmist harjutada. Üle 7,62 mm kaliibriga relvadest saab seda teha pmst vaid Keskpolügonil või Sirgalas. 7,62 mm poldika mõte on mul kantud pigem eeldusest, et raha ei ole või on hästi vähe ja mida selle vähese eest siis kõige mõistlikum oleks hankida. Skautidel on .338LM, seepärast ei oleks .300WM minu arust mõistlik valik. Venelased ostsid kah 7,62 poldikad ja plaanivad osta juurde .338LM relvi. Seega kui juba midagi osta, siis mitte poolautomaate ja parem midagi sellist, mida saaks võimalikult rohkem. Kui raha oleks, siis võiks muidugi .338LM juurde hankida, aga see on täna pigem ulme.
Ma tahaks kah näha seda meest, kes 600 m pealt 90% kindlusega tabamusi inimfiguuri lubaks . Tavalise raudsihikutega automaadiga on juba 300 m peale inimfiguuri tabamine paras katsumus, mis siis veel 600 m rääkida, silm ei seletagi enam nii kaugele. Seepärast meil ehitataksegi peamiselt 300 m laskepaiku. Jah ma tean, et Männiku tiiru 300 m rajal on ukse peal silt "Sniper Range", aga noh, paber kannatavat ju kõike. See 600 m ja sealt üles olekski paras distants poldikaga SN-le, vahemiku 300- 600 m täidaksid täpsuslaskurid, keda täna ka koolitatakse.
KLs saabki asi toimida peamiselt meeste enda motivatsioonil, aga seejuures peaks ka riik oma osa ausasti ära täitma. Ei saa nii, et entusiastid ostavad oma raha eest relvad, erivarustuse ja laskemoona, käivad oma raha eest Keskpolügonil ja korraldavad oma raha eest koolitusi. Enamusel meist ei ole uue auto jagu vaba raha sellise asja jaoks.

[Kapten Trumm]

Eks ajateenijatest snaiprite mittetootmise põhjus ole ajapiirang - arvestades igasugu baas- ja muid kursusi jääb selleks täpsuslaskuri erialakursuseks aega nagu jääb - ainuke võimalus rohkem aega võtta on TL läbinute astumine kaadri ridadesse (mida tegelikult ka tehtud on).

KL leiab kindlasti aktiviste, kellele võib TRG või Hecate kätte anda, aga nagu eespool arutlesin, on mingis massiliseks snaipriasjanduseks värbamisväli liiga õhuke ja praktikas saavad KL snaipritest samasugune kreemide kreem nagu KV-s (üsna väike arv). Sestap oleks vast loogiline järeldada, et massilise snaipriasjanduse levikuks KL-s tuleb kõvasti kasvatada värbamisvälja ja tiirud-püssid on vast segav faktor, aga mitte nii piirav kui on värbamisväli. Ka võin omadest kogemustest öelda, et tänapäeva elutempos pole mõtet oodata, et koolitate mehe välja ja ta on "olemas". Elu muutub, tuleb pere, töökoht Soomes jne - ja on ta samahea kui kadunud, kord aastas tiirus käia on isegi TL taseme hoidmiseks nõrgavõitu (nagu ka iga teise jalaväe eriala kohta).

[allatah]

Jätkaks teemat sellise küsimusega, et KAS ja KUIDAS ning MILLEGA oleks võimalik teha (täpsus)lasketrenni?

Päris relvaga on kahtlemata hea, aga kipub erinevatel põhjustel väga harvaks jääma. Kas tsiviilkäibes vabalt lubatud õhupüssiga annab kah harjutada?
Kas kellelgi on endal mingi nö. harjutusrelv ja missuguseid harjutusi sellega teete?

Teine harjutuse liik on relvataolise eseme või relvaga laskeasendis olemine ja seinal oleva punkti jälgimine.

Jagage mõtteid!

[Medusa]

Kuiv trenn, lasta saab väikesekaliibrilisega ning päris relvaga piisava sagedusega. Täpsuslaskmine ei seisne ainult laskmises, vaid tuleb muid oskusi ka harjutada - kauguste ja tuule hindamine, taktikaharjutused jne.

[Kilgore]

Õhupüssiga harjutamisest. On selline tore laskespordiala nagu Field-Target. Harrastatakse ka meil siin Eestis päris usinasti. FTs lastakse spets siluette/märklaudu kuni 50m kauguselt. TL-teema harjutamiseks tuleb teha üks mugandus - märklauaks võtta 5x10cm metallplaadid. Lihtne võrrand annab: 5x10cm @ 50m = 50x100cm (ehk torso) @ 500m Ühesõnaga õhupüssi töövahemik (ise olen lasknud nii, et ikka pidevalt tabab kuni 70m, lamades toelt ja täieliku tuulevaikusega) on suht-koht täpselt 1/10 pärisrelva (.308) omast, lisaks pole mingeid piiranguid laskekohale. Tuleb muidugi head tava ja tervet mõistust järgida. Mine suvalisse rahulikku metsatukka ja kuku plõksima. Kui kord relv ja Mil-Dot ristiga optika ostetud, siis näit. vedrupüssist* laskmine on põhimõtteliselt tasuta. Sihtmärgid sobib lõigata ehitusmat.poodides müüdavast 4x50mm metall-latist. Mälu järgi 1m jupp oli ca. 80EEKi. Lõikad 10cm jupid, ratsid postide otsa (keermelatt+peoga mutreid!), paned eri kaugustele ja saad kõik kauguste määramised, tuulearvestused, klikid, tulekaardid, tabamuste lugemised jne. läbi mängida. Noorkotkastel silmad põlevad kui sellisele rajale viid
*Vedrukaga tuleb endale aru anda, et relva hoidmine erineb pärisrelva omast. Hoitakse õrnalt, mitte ei tõmmata kõvasti õlga. Päästmine, hingamine, keha asend sama. See nüanss ka, et õhupüssidel on see va diabooli algkiirus oluliselt pirtsakam (vedru väsib, temperatuuri mõju) ja vajab sagedast mõõtmist, et pikemad lasud toimiksid. Siin saab lähedasest FT klubist abi.