www.militaar.net

Borja kirjutas:
mulks kirjutas:Oskab keegi kommenteerida, kas see kaart on veel adekvaatne või on vahepeal suuremaid muutusi toimunud?
Kui jooonistad juurde veel ühe motolaskurbrigaadi (kolgas nimega Vladimirski Lager - ca 70 versta Pihkvast kirde pool), on see kaart täitsa OK

Kaart pole minu oma, seega juurde joonistada ei saa. Teen juba uut, õhuväe osa täiendamine on poole peal...

Soome õhuväelased peavad ka päris laksu all olema, Karjala suunas on venelastel 2 hävituslennuväe ja 2 pommituslennuväe polku, nende vastu üksainus Karjala eskadrill 20 Hornetiga.

Aga ju on siis 40ndatest juba selge, et venelane 6:1 pole väga hirmus. Lihtsalt võitude kaotuste suhe peab vähemalt 10:1 olema.

Ei mäleta enam kustkohast lugesin, aga tolles allikas väideti, et Talvesõjas oli Soome- Nõukogude kaotuste suhe 1: 11- le ning Teises Maailmasõjas Idarindel kokku Saksa- Nõukogude kaotuste suhe 1: 14- le.
Lugenuna üsna palju kõikvõimalikku kirjandust jääb mulje, et sõja algperioodil oli see suhe veel jubedam, nii 1:20, hiljem tundub asi tasakaalustunud olevat ja kaalukausid langesid juba kindlalt sakslaste kahjuks.
Pole seni erilist huvi tundnud, aga asi vist vääriks, võimaluste piires järele vaatamist, sest isegi venelased on üht teist temaatilist raamatuteks teinud.

Korrektsuse huvides: silmas sai ikka inimkaotusi peetud!

Paraku ei muutunud vahekord sakslaste kahjuks terve sõja jooksul kordagi.
Nii lääneliitlaste, venelaste endi, kui ka saksa poole ametlikel andmetel tuli langenud sõdurite vahekord Idarindel 1:11. Iga langenud saksa sõduri kohta tuli 11 langenud punaarmeelast. S.o. keskmine kogu sõjaaja jooksul. Jääb vaid oletada, missugune see number sõjategevuse algperioodil oli.

Sry, Hillart! Loomulikult ei muutunud kaotuste suhe sakslaste kahjuks, lihtsalt mul peakolu õhtuks väsind, pealegi tegelen mitme asjaga korraga ja väljendusin ebaselgelt.
Lihtsalt tahtsin, lisada, et sakslaste jaoks oli ka suhe 1: 5- 1:6- 1:7 sisuliselt lõpuks vastuvõtmatu.
Au peab andma saksa sõdurile ja tema asjalikumatele liitlastele: võidelda praktiliselt kogu muu maailma potentsiaali ja võimalustega ning punase impeeriumi inimmassidega... seda vaevalt keegi teine suudab.

Nii lääneliitlaste, venelaste endi, kui ka saksa poole ametlikel andmetel tuli langenud sõdurite vahekord Idarindel 1:11. Iga langenud saksa sõduri kohta tuli 11 langenud punaarmeelast.

Kes need "ametlikud" andmed küll välja mõtles?

Punaarmee ja Saksa ametlikud andmed

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ivo%B9ejev

Saksa kaotustest ka siin

http://en.wikipedia.org/wiki/German_cas ... rld_War_II

NL kaotas ametlikult idarindel umbes 8-9 miljonit langenut, Saksa umbes 2-3 miljonit langenut. Siia otsa veel mõlema poole liitlaste kaotused. Suhet 1:11 kuidagi välja ei pigista. Pigem 1:3 - 1:4. 1945. aastal võis kaotuste vahekord juba sakslaste kahjuks olla.

Lugesin. Jõudsin kindlale veendumusele, et olen EW poolt. Isamaalisus on täiesti olemas.
Kõik muu jäi aga arusaamatuks. Keegi näitas kellegile kohta kätte, keegi tuli põõsast välja ja tegi suu lahti ...

Hapukurgihooaeg ?

Laksu all ma ei ole ja konjakipits ning -pudel kaugel - aga no 5 lehekylge jahuda ...

Mulle meenub Kerdi suust kuuldud jutt sellest, kuidas Kup-i algusaegadel oli hommikune ohv-de nõupidamine alanud nö isamaalise kasvatuse loenguga. Seda seni, kuini yhel hommikul teatas K nõupidamisel: "Ma olen EW poolt. Hakkame tööle!"

Kas see lugu just nii lyhike ja mahlatu oli, seda teavad asjaosalised. Jutu mõte: vähem vahtu ja mõttetut kemplust!

Pax, pax vobiscum!

terv
o

Mulle meenub Kerdi suust kuuldud jutt sellest, kuidas Kup-i algusaegadel oli hommikune ohv-de nõupidamine alanud nö isamaalise kasvatuse loenguga. Seda seni, kuini yhel hommikul teatas K nõupidamisel: "Ma olen EW poolt. Hakkame tööle!"

Nn isamaaline kasvatus on Kaitseväes siiski vajalik. Ma kahtlustan, et mõned ei teagi, miks nad vormi kannavad või mida see tähendab. Eriti ajateenijad, kuid ka paljud kaadriväelased. Isamaalise kasvatusega on aga see nõks, et seda ei saa teha dinosauruste või muul jõu-sunni-metoodikal. Peab lähenema targalt ja sujuvalt. Tööpäevade regulaarne alustamine isamaalise kõnega on totter, kuid mõnikord võiks mingeid üritusi korraldada küll, mis motivatsiooni ja riigikaitselist arusaamist tugevdaksid.

Mis piiri taga paiknevatesse üksustesse puutub, siis minu arusaamisel ei ole nende hulk viimasel ajal märgatavalt suurenenud. Pigem on vähenenud. Küll on aga tõusnud olemasolevate väeosade komplekteeritus ja lahinguvõime. 25. motojalaväebrigaad on uus üksus, mis tekkis armeereformi tagajärjel ja on väga arvestatav koondis. Eriti murelikuks teeb suur suurtükiväe osakaal - 2 pataljoni moderniseeritud Akatsiaid ja 1 pataljon Grade. Lisaks on Lugas 1 Uragani pataljon ja 1 Msta-S pataljon. Kõike kokku on u 60+ koheses kasutusvalmiduses relvasüsteemi. Samas tundub, et Puškinis on siiski kinni pandud 2 suurtükiväepolku. Pihkvas aga on omakorda suurtükiväepolk 18 Nona-S ja 12 D-30 ga. Kokku siis u 90 kasutusvalmis suurtükiväesüsteemi. Meil on kasutusvalmis suurtükiväesüsteeme (sh 120mm) kokku vaid u 20. Kui kõrvutada arvestatavate ja lahinguvalmis ehk komplekteeritud-struktueeritud lahingpataljonide arvu, siis saame selleks vene u 15 versus meie 1 (Scouts). Alaliselt lahinguvalmis koosseisu peaks olema kahes väekoondises aga kokku u 10 000. Palju on Scoutsis rahvast, ei tea, kuid miski 500 vist ära ei tule ve?

Osaliselt on vene armeereform positiivne, kui võtta näiteks loosung, et "1 ohvitser 15 sõduri ja seersandi kohta". Kuidas meil see suhe küll on? Meil loksuks paika siis, kui sõdureid oleks vastavalt rohkem, ehk rohkem allüksusi ja nii suheliselt vähem staabipersonali.
Kui mõelda "Simmi filmile", siis see vene armeereform ilmselt tekitab seoses masskoondamistega palju trotsi ja nii võib lääne teenistustel olla sellevõrra rohkem edu vastavas värbamistöös.

Luugas on ka endine Sovetsis paiknev raketibrigaad (3 divisjoni ,igas 3 patareid ,igas patareis 3 raketimasinat =27 raketimasinat)

need kõik on Totska-U tüüpi masinad mis põhimõtteliselt peaks isegi vee peal ujuma

seal eesotsas on brigaadikomandoriks meie divisjoni (1 divisjon) endine staabiülem polkovnik Fatejev

siin pildil vanadel aegadel vasakul

Pilt

Nn isamaaline kasvatus on Kaitseväes siiski vajalik. Ma kahtlustan, et mõned ei teagi, miks nad vormi kannavad või mida see tähendab. Eriti ajateenijad, kuid ka paljud kaadriväelased. Isamaalise kasvatusega on aga see nõks, et seda ei saa teha dinosauruste või muul jõu-sunni-metoodikal. Peab lähenema targalt ja sujuvalt. Tööpäevade regulaarne ...

Praeguses EV-s nimetatakse seda ajupesuks ja sellise kuritahtliku asjaga meil ei tegelda. Ka kaitseväes mitte. Muudes riikides on aga samalaadsel tegevusel hoopistükki oma riigi lojaalsete kodanike kasvatamise nimetus.

Seoses aga EV-ga: Loodus tühja kohta ei salli. Küllap tegeleb selle nn. ajupesuga siis meie armsal kodumaal keegi teine.

corvus kirjutas:Teiseks esitas Borja nutulaulu, seoses Pihkva diviis loodava uue polgu; ühe mopilao muutumisega motobrigaadiks ning Kaliningradiga.
Kõik see pidi, minu arusaama kohaselt, siis tema arvates olema seotud otseselt Eestiga ning näitama kõigile, et kohe, kohe algab rünnak? Või vähemalt kurjamid piiritaga sihivad meid oma uute brigaadide ja polkudega...Või miskit taolist?
Päriselus on Venemaa keskvõim tegelikult tegemas teoks seda, mis tal 90ndate alguses seoses NSVL'i lagunemisega tegemata jäi. Seoses osa riigipiiri muutumisega, oleks pidanud ka oma taktikalised ja strateegilised plaanid, sealhulgas erinevate formeeringute paiknemise juba siis "ära reformima". Nüüd reformitakse juba umbes kaheksa aastat. Eesti on esmajärjekorras vaid riigipiir teatvas suunas. Alles teisel kohal on selle riigipiiritaguse riigi suhe Kremli keskvõimu.
Jah, loomulikult on meie mure, et sinna piiri taha tekivad uued potensiaalsed ohuallikad, aga need on seda meie arust. Ja neid ohte - meie arust - lahatakse siinses foorumis juba mitme-setme teise teema all. Kusjuures korduma kippuvatest aspektidest.
Venemaa arust teeb ta aga vaid seda, mida üks suurriik peab tegema ehk loogiliselt ülesse ehitama oma kaitsevõime. Sealhulgas vajadusel võimega ise rünnata.

Rohjuure tasandilt:
Pihkvas oli kuni 2001.aastani kolme polguline õhudessantdiviis. Siis üks polkudest eelmise kümnendi plaani järgi kaotati. Uus kontseptsioon näeb aga ette Venemaa Euroopa osas kahte dessantründe diviisi. Pihkva oma, mis kolme dessantpolguline ning Kaukaasia oma, mis kahe dessantpolguline, kuid viimase puhul muudavad eripataljonid selle sisuliselt võrdseks kolme dessantpolgulisega. Tegu on plaanipärase reformi osaga, millel Eestiga vaid niipalju seost, et ta on meie riigipiiri lähedal.

Motobrigaad loodi aga kohta kus infrastruktuur olemas, samas kui mopiladu sellises kohas oli oma olulisuse minetanud või polnud tema olulisus võrreldav loodava brigaadiga. Samas tasuks teada, et Loode-Venemaal kaob mitmeid teisi diviisipõhiseid üksusi. Jällegi seotus Eestiga vaid selles, et ta uus motobrigaad satub olema meie riigipiiri lähedal.

Kaliningrad pole kunagi olnud otseselt seotud Eestiga.

Mind absoluutselt ei huvita see miks Venemaa oma väeüksusi ümberpaigutab, reformib vms... Oluline on see, et neid väeosasid saab iga hetk kasutada meie vastu. Ja meil pole midagi vastu panna peale sooja õhu ja peenikese peeru. Kahtlane on isegi see, kas me piisava ajalise distantsiga ettehoiatuse saame. Taganeda pole meil kuhugi ja kui vanka juba territooriumit kontollib, ei tule siia ka mingit NATO abi. Kõik.

corvus kirjutas:Venemaa arust teeb ta aga vaid seda, mida üks suurriik peab tegema ehk loogiliselt ülesse ehitama oma kaitsevõime. Sealhulgas vajadusel võimega ise rünnata.

Küsimus on selles, miks EV seda ei tee? Või väikeriik ei peagi oma kaitsevõimet ülesse ehitama?

http://etv.err.ee/index.php?0543615

Analüüsikeskus Stratfor näeb oma algava aasta ülevaates Venemaa aktiivsuse kasvu oma naabruskonnas

http://markomihkelson.blogspot.com/2010 ... brite.html

Stratfori meelest kujuneb 2010. aasta lõpuks endisest Nõukogude Liidu ruumist Venemaa mõjusfäär, kus iga katse olukorda muuta nõuab väga suuri jõupingutusi.

kas mulle tundub, et kuskil liigub üks mõjuagent

Kui aga absurditeatrit nimega "Hea ja suur Venemaa kaitseb end" jätkata, siis ei saa alahinnata fakti, et viimase kahe aastaga on Eesti suurtükivägi
kasvanud umbes 120% võrra, mis on regioonis kõrgeim võimekuse tõus viimase 20 aasta jooksul.

Et ennast kaitsta, on Venemaal moraalne õigus tuua Eesti piiri äärde järgmised väed
2 motolaskurbrigaadi
1 tankibrigaad
1 lennuväepolk
üks strateegiliste tuumarakettide divisjon
neli lennukikandjat
kaks tuumaallveelaeva.

Venemaa teeb, mida teeb iga suurriik ja selleks on tal õigus. Kaitseb ennast hambuni relvis Eesti eest.

Ja et Stratfor hoiatab Vene aktiivsuse eest ning USA saadab juhuslikult siia suursaadikuks tõelise raskekahurväe liikme, on lihtsalt luulud ja kokkulangevus.

Tegelikult venemaa ehitab uusi rahumeelseid sõjaväelinnakuid ja kaitseb end kurjade naabrite eest.

Et Venemaa sõjaliste ümberkorraldustega (ma ei nimetaks väeosade täiskoosseisuni viimist reformiks) ei kaasne ohtu Eestile, on haige tsivilistlik jamps. Mida peab küll suitsetama, et sellist tekst klaverist välja ajada? Tubakast ei piisa.

Kogu Eesti traagika ongi selles, et meie riigiaparaat koosnebki sellistest paetidest-kolgadest-kannikatest, kes nii mõtlevad "nagunii ei ole ohtlik". Ja kelle retoorika kõvadus käib isegi suurtükipatarei detsibellidest kohati üle.

Seni (kordan SENI) on neil õnneks läinud. Mis ei tähenda, et tulevikus õnneks läheb. Eriti arvestades irratsionaalsust, millega juhitakse muidu suhteliselt ratsionaalseid armee protsesse Venemaal.

Jääb vaid loota, et kui pokkeri õnn lõpeb, siis meie siin ei ela.

www.militaar.net

Lugemist sinisilmadele