www.militaar.net

Gfreak kirjutas:On olemas sellised asjad nagu lendurisaapad. Vene omad, sellise vildist talla ja karvase säärega. Lõpp hea ja soe oli, kuni higistama hakkas. Ainuke probleem võiks olla vist nende raskus. Nii on mulle öeldud vähemalt. Sai nendega oma 3-400 meetrit puusadeni lumes rada ette käidud ja läbi võsa ronitud, probleeme polnud. No soodustav asjaolu oli ka, et mul ei olnud varustuse mõttes eriti midagi kaasas.

Jalavarje peaks kah metsas paar paari kaasas olema. Kui läheb jamaks siis ongi jama ja kui teisi varje pole siis läheb veel jamamaks. Isegi kavalalt maskeeritud kraavi ohvriks langetud keset talve.

Neid polaarleendurite jalavarje pead silmas või? Pidada inimese kõige parema sõbra nahast tehtud olema.

Jah, umbes taolised. Ainult et minul nii jubedast nahast tehtud ei ole. Mul on sellised musta karvaga. Ilmselt lambas või midagi.

Miks jubedast? Koer on teatavasti üks soojemaid nahku.

Minu omad olid ka pealt mustad, kuid seest kindlasti koeranahk.
Jalatsite nimetus on untad ja kuuluvad sõjaväelendurite talvisesse komplekti. Seega mitte ainult polaarlenduritele.
Metsas müttamiseks pole untad mõeldud. Kujutan ette, et märjaks saanult on neid ikka väga raske kuivatada.

Unto teksti väike tölgendus-selgitus.
”teadelöökid (õpetus)”

Kui Unto mötles "tietoisku" nimelist söna,siis peaks tölge olema kiir- instruktaaz vöi midagi sarnast.

Keegi arvas, et sissi ei higistaks nii palju kui kasutaks ahkiot. Üldiselt see vastab tõele - aga mitte alati.

Ma tulin tagasi "higistamast". Hetkel on -10 kraadi ja mingi 6 m/s tuuld, vahepeal viskab pulbrilund juurde (tulnud ööpäeva jooksul ca. 10 cm). Seega peaks ikka olema päris hea ilm sissil mütada metsas.

Ma juba tean, et mu probleemiks on higistamine - seega mul oli ainult üks õhuke särk ja umbes 17 aastat vana Kaitseliidu laiguline suvemundri (palju pestud ja kasutatud, ehk õhuke ega pea tuult). Pähe panin suvemütsi, nokkmüts, mis Soomes kutsutakse "verikauha". Kätes ainult väga õhukese riidega musta värviga "näppylähansikkaat" (need on head sõdalasele ka suvel, valget käed pole näha ega ka libise).

Seljakoti asemel võtsin "rinkka" (ei tea mis see on eesti keeles - hulga duralumiiniumitorusid + seljakott). Rinkka ma panin parasjagu automaadipadruneid ja püstolipadruneid raskuseks. Loomulikult Trangia, vett, piiritust, jne. Ka talvemagamiskott ning telkmadrass, jne. Muidugi kampsuni, soe jõpe, jne.

Lisaks lahingrakmed koos automaadi salvetega, ja automaat rippuma kaela.

Muideks sellise ürituse jaoks ma ei võtnud kummikuid, vaid nahksaapad.

Jalutasin parasjagu ja siis läksin sumpama metsa. Pulbrilund oli üle polve, vahepeal munadeni. Selles pulbrilumes ka ahkio oleks olnud paras nuhtlus, ega sellest poleks olnud abi higistamise vastu.

Ma keetsin jälle lihapuljonki ja söin näkileiba.

Terve ürituse ajal polnud mingi häda külmaga (paigal olles panin sooja jope selga ja karvamütsi pähe). Suvemüts oli läbimärg higistamise tõttu.

Liikvele vahetasin jälle kõvaks külmunud suvemütsi pähe.

Ei oleks tahtnud seekord ahkiot kaasa, aga mõtlesin, et igale sissile peaks ikka olema isiklik kaamel.

Lemet kirjutas:Miks jubedast? Koer on teatavasti üks soojemaid nahku.

Jube on ta eetilistel põhjustel. Koer ikkagi on inimese parim sõber. Sama hästi võid oma pinginaabri/töökaaslase jala otsa tõmmata.

Kuradi kahju, et need untad väikseks jäävad...

Eks see sõltu kultuuriruumist... nii mõneski riigis ja mandril ei peeta paljuks seesama inimese parim sõber pühadeks priskeks nuumata ja seejärel pintslisse pista. Tšau-tšau lausa selleks otstarbeks olla aretatud. Samas jääb meie vend Oskari peale tattijooksev kodanik kogu oma eetikaga tõsiusklikule moslemile ikka sügavalt eemaletõukavaks ja jälestatavaks nähtuseks. Vennaihu ju roojane. Muideks, oli vist va läti Hendrik see, kelle teate kohaselt olla ka meie kallid esivanemad Järva foogti vardasse ajasid ja siis temaga gurmaanlust arendasid...

Jalarättide elik partjankade eelis on see, et need keeratakse alumine ots üles, ehk niiske osa ümber jalasääre, kus see kuivab ja kuiv labajala ümber, mis rohkem sooja vajab (kes on kasutanud, see teab, et ümbermähkimise protsess külma käes on kaunis rõve ), rõve aga toimiv.

Mina omalt poolt kiidan selliseid asju nagu säärised. Välismaa keeles bahhillid. Hoiavad lume ja pori saapast ja püksisäärtest eemal ning lisaks sääremarjad soojas. Endale sain Paavli tänava kaltsukast 175,- tutikad briti sõjaväe omad. Kahjuks on matkapoodides müüdavad mudelid sageli sobimatult erksat värvi.

Kilgore kirjutas:Mina omalt poolt kiidan selliseid asju nagu säärised. Välismaa keeles bahhillid. Hoiavad lume ja pori saapast ja püksisäärtest eemal ning lisaks sääremarjad soojas.

Ilmselt sama asi on soome keeles "säärystin".

Põhiprobleem on, et sokid saavad märjaks ja varbad külmetavad ära.

Ma kardan, et sellele probleemile sääristest pole abi - võib-olla on isegi kahju, sest raskendavad kuivade sokkide vahetamist jalga.

Vabandust kui mu sääriste-jutt kuidagi konteksti ei sobinud. Ma mõistagi soovitan neid niiöelda üleüldises plaanis. Sokkide, saabaste ja püksisäärte märjaks saamise vältimiseks. Kui jalad juba märjad on, siis pole neist mõistagi enam muud kasu kui ehk et annavad natuke sooja.

Sissil on külm, aga spetsiaalne lõke soojendab.

Üks metood sissile talvel on ”rakovalkea” (kauapõlev lõke kahest või kolmest pealistikusest palgist).



Palgide vahel on kiilid, et on väike pragu (lõhe) lõke jaoks.
Kui öösel pragu on liiga suureks saanud, nii tunnimees keerab palgeid
või vedab kiileid natukene välja niimoodi, et pragu läheb väiksemaks.
Selline lõke põleb aeglaselt pika aja ja soojendab kahel poolel.
Mõlemal pool võiks olla näiteks “laavu”, mis on umbes 3 x 3 m2 vett pidav telkkangas.
Laavu peab olema viltu niimoodi, et tagaserv on maas ja eelserv on üleval lõke poolel.
Ühe laavu all saab mõnusalt ööbida 3-4 meest.

90-ndel aastadel meil oli Aekviidus talvesissiõppused ja proovisime sellist lõke.
Küsisin, et kes teab sellise lõke.
Oli ainult üks mees, kes oli kasutanud seda mitu korda.
Ma küsisin, et kus? Ta ütles, et Sibirias, kuhu tema perekond oli veetud.

Soome kaugepatrullid kasutasid seda ka väga palju sõjade jooksul Ida-Karjalas.
Need kasutasid ka ”pinovalkea”, mis on natukene efektiivsem kui on – 30- 40 graadi .

Rakovalkea mõte on selles, et pole vaja pidevalt puud lisata lõkkesse. See põleb kaua ja sissid sai magada.

Kahjuks on leiutatud termokaamerat ja helikopterid. Seega ka rakovalkea on sisside jaoks väga ohtlik värk.

Häda korral ehk võiks kasutada tihedas ja kõrges kuusemetsas lumesaju ajal - näiteks kuivatada märgi riideid.

Järgmine nädalavahetus katsetan seda ”rakovalkea”. Aga eespool oli juttu, et siss tuld ei tee! Ja nüüd siis "kaugeluure" jälle teeb!?
Minu kogemused (veidi neid ikka on), ütlevad et kui oled märg, siis tuleb ennast kuivatada. Ja kui lõke on selleks ainus võimalus, siis tuleb teha lõket. Ole sa või siss, sest külmanud siss ei tapa kedagi!
Jalavarjudega on ka üks konks. Kõik need saapad on head, kuni tuleb kõndida. Ma olen veebruaris tunni munadeni vees ligunenud ja pärast pool päeva ringi jooksnud (kõndinud) ja polnud häda midagi. Saabasteks alpid või "mingid tavalised saapad". Samas tuleb väga palju aega veeta ootel, laagris, varitsuses - ja siis on kummik ikka hea.
Minu jaoks ei ole jalavarjud nii suureks probleemiks olnud kui kindad. Ühed lähevad märjaks, ühed lähevad katki, ühed on lihtsalt külmad.