Kapten Sirel- parim magistritöö

[toomas tyrk]

Lahingvalmiduse astmeid võib tõsta või langetada nii nagu süda soovib ainult paberil. Kui reaalset treenitust ei ole - ei ole ka lahingvalmidust.

Kui ajateenijal ei ole oma väeosas väljaõppet, et alarmi korral krabad oma toru ja lippad psotsioonile xyz, siis alarmi korral on kasarm täis paaniliselt ringi lippavaid ajateenijaid. Osa otsib saapaid, osa automaate, osa tahab magamiskotti laost kätte saada...

Sama on ka KL-iga. Kui ei toimu aeg-ajalt alarmkogunemisi (mis ei ole 2 kuud enne ette teada) - reaalset kiire kogunemise oskust ei teki.

Väita, et täna meid ei ähvarda idapoolt reaalne oht, on ilmselt 2,5 aastat vana tarkus. Idanaaber on näidanud, et ta on valmis teatud tingimustel kasutama jõudu, et ülbetele väikenaabritele mõistust koju tuua.

Eestist kui NATO liikmest ning temaga seotud ohtudest rääkides - minu isikliku ohuhinnangu järgi on suurim oht just see, et üritatakse teha midagi väga "äkki". Klõps, ja vene tankid on teisel, s.t läänepool Narvat. Edasi tuleb pikk ja vastik rahvusvaheline vindumine ja vingumine.

Veel hullem stsenaarium - klõps ja tankid on lääne pool Tallinna.

Küsimus on selles, et kuidas me üldse valmistume sellisteks stsenaariumiteks? Oleme me valmis päevaks x, kui tankid hakkvad üle Narva silla veerem?. Ja mida me siis tegema peame?

[tommy]

Lahingvalmiduse astmeid võib tõsta või langetada nii nagu süda soovib ainult paberil. Kui reaalset treenitust ei ole - ei ole ka lahingvalmidust.
Kui ajateenijal ei ole oma väeosas väljaõppet, et alarmi korral krabad oma toru ja lippad psotsioonile xyz, siis alarmi korral on kasarm täis paaniliselt ringi lippavaid ajateenijaid. Osa otsib saapaid, osa automaate, osa tahab magamiskotti laost kätte saada...
Sama on ka KL-iga. Kui ei toimu aeg-ajalt alarmkogunemisi (mis ei ole 2 kuud enne ette teada) - reaalset kiire kogunemise oskust ei teki.

Nõus.
Kuid mis annab sulle kindluse väita, et kõike seda üldse ei treenita..??

Väita, et täna meid ei ähvarda idapoolt reaalne oht, on ilmselt 2,5 aastat vana tarkus. Idanaaber on näidanud, et ta on valmis teatud tingimustel kasutama jõudu, et ülbetele väikenaabritele mõistust koju tuua.

Väide, et täna reaalne oht puudub, ei tähenda ju, et see jääb nii ka homme(või ülehomme)
Väita, et täna puudub oht, ei tähenda et homme ei peaks arvestama kõige halvemate stsenaariumitega.

Küsimus on selles, et kuidas me üldse valmistume sellisteks stsenaariumiteks? Oleme me valmis päevaks x, kui tankid hakkvad üle Narva silla veerem?. Ja mida me siis tegema peame?

Ehk siis, küsimus on selles, kas me oleme valmis sõjaks. Ja mis me tegema hakkame, kui see puhkeb.

[toomas tyrk]

See viimane küsimus ongi kõige olulisem. Kui me ei ole valmis sõjaks - miks me siis oma raha raiskame ning sõjaväge ette valmistame? Kaheks paraadiks aastas?

Mis puutub esimesse küsimusse - minu isiklik kogemus ütleb, et treenitakse. aga natu-natukene. ning kuidas väeosa ülem ütleb. Süsteemset ettevalmistust veel ei toimu. Mida on ka siin foorumis mitmed mehed maininud.

Kui me valmistame ette kaitseväge, siis seda tuleb ka ette valmistada nii, et kõige halvem võib juhtuda juba homme. Ja sa pead teadma, mis siis teha tuleb. Ning sa pead seda siis ka tegema. Muidu tuleb veebel ja tõstab su kodust naise kõrvalt voodist ka välja.

Kui "naaber" korraldab regulaarselt meie piiri lähedal õppusi, kus liiguvad diviisi tasemel üksused ühest kohast teise, siis peaks meie samal ajal korraldama vähemalt reservpataljoni mastaabis kordusõppusi. Parem kui mitme pataljoni mõõdus.

Kui neid ei toimu, ja mõni naabri polk kogemata kaardid sassi ajab - jama kui palju...

[kaur3]

toomas tyrk ütles:

Klõps, ja vene tankid on teisel, s.t läänepool Narvat.

Suviseks mõtteharjutuseks sobib väga hästi see Narva stsenaariumi üle arutamine. Sõidavad mehed üle silla, võtavad Narvas kohad sisse. Elektrijaamad pannakse seisma. Kaevavad tankid maasse. Jõe idakaldal pannakse õhutõrje püsti, reaktiivsuurtükivägi jagab platsid ära ning esitatakse EV valitsusele nõudmine, et kündke Ämari lennuväli üles ja lõpetage see HNS projekt üldse ära, sest me ei taha, et NATO siin ringi tuulab. Austage meie sõjaveterane, puhastage ausambad ära, laske lastel vene keeles õppida ning ära võtke igal võimalusel meie vastu sõna. Rohkem tõesti ei taha, kuid kahjuks olete meil kopsu üle maksa ajanud. Mis edasi saab?

[BackInAction]

Vabandan teemavälise posituse pärast, aga kas keegi teab, kust oleks võimalik leida antud magistritööd täielikult kujul, ilma lõikumata. Soovitavalt interneti avardustest. Sooviks ka ennast kurssi viia vastava üllitusega.

[mongol]

Kui ajateenijal ei ole oma väeosas väljaõppet, et alarmi korral krabad oma toru ja lippad psotsioonile xyz, siis alarmi korral on kasarm täis paaniliselt ringi lippavaid ajateenijaid. Osa otsib saapaid, osa automaate, osa tahab magamiskotti laost kätte saada...

Näitena hea küll, aga reaalsus on, et:
1) ajateenijal on magamiskott (ja muu varustus) juba teenistusse saabudes kätte jagatud ning laos seda ei hoita, selleks on sõduril kapp;
2) paanikana tunduv sagimine "üks otsib saapaid, teine otsib relva" on üldiselt 5+ kuud teeninud meeste hulgas tegelikult ülesannete jagamine - majutustingimustes korraga varustuse selgaajamine ning seejärel täiskoosseisus relvaruumi ummistamine pole otstarbekas. Ehk siis pigem võtavad ühed aluspesus relvad välja, samal ajal kui teised riietuvad ja seejärel vastupidi;
3) igal väeosal on häirplaanid olemas.

KL puhul oleks vaja minu arvates kord kvartalis/poole aasta jooksul korraldada õppehäireid, kasvõi tekitada allüksustes nn valmisolekugrupp (või -grupid), keda siis suvalistel hetkedel kontrollitakse.
Seda valmisolekut küll ei tasustata (nagu paljud kindlasti ootavad), kuid kas mitte KL pole vabatahtlik organisatsioon? Kui ei meeldi, hakka astuma

[allatah]

Kaitseliidule häirete korraldamine oleks kahtlemata hea. Kuid tal on ka miinuspooled. Kuidas sa tuled poole päeva pealt töölt ära või olles teises Eestimaa nurgas oleks kiiresti kohalesõitmine kallis ja kurnav. Olles tööl ja oma kogunemispunktist n+1km kaugusel hakkaksin ma sõja korral loomulikult kõige kiiremal viisil mopi punkti liikuma, aga rahu ajal õppuse korras häiret saades kiruksin ikka omajagu seda süsteemi.
Ma ei väida midagi, aga ma pigem küsin. Kas mobilisatsiooni toimimisest ei annaks mingisugust ülevaadet see, kui teha see asi läbi nö. mängult. Pean silmas seda, et mulle helistatakse ja öeldakse "häire häire" ning ma siis ütlen sellele helistajale kui kiiresti ma oma arvates jõuaksin häire korral sinna kohta. Seda võiks teha KLis kasvõi jaoülem oma meestele kuni KV mobilisatsioonini, kui kogu see info ilmub meedias ja kus iganes, kus ta päriselt ilmuks. Infole võiks siis lisada vastava telefoninumbri (e-maili) kuhu see inimene peab teatama, et mis kell või mitu tundi alates teate saamisest oleks ta kohal. Kui selgub et selles süsteemis olulisi vigu pole, saaks ühe päris reaalse õppeotstarbelise mobilisatsiooni ehk kergemini korraldada ja selle käigus ei peaks enam tegelema probleemidega, mis võivad esineda teavitussüsteemis.

See on minu reedeõhtune arvamus sellest, kuidas saaks mobilisatsiooni ühte etappi ehk natuke odavamalt läbi mängida.

Kommenteeriks ka Mongoli väidet Kaitseliidu vabatahtlikkuse kohta-"kui ei meeldi, hakka astuma"
Ma tean mitmeid häid mehi, kes on pidanud mõnikord KLis pettuma või KLile palju ohverdama. Kui nad nende ebameeldivuste pärast oleks lahkunud, ei oleks vähemalt minu üksus nõnda hea nagu ta on.
Ma olen ka ise tõdenud, et võiks olla rohkem võimalusi/kohustusi sõjalist võimekust edendada. Kuid siiski peaks mõtlema ka sellele, et paljudel aktiivsetel kaitseliitlastel on ka mitmeid teisi tegemisi ning kahju oleks see, kui KLi tõttu peaks see inimene muid töid vähem tegema.

[hummel]

mongoli väidete üle ei tahaks väga diskuteerida, sest läheb liiga detailidesse. Üldiselt on nii, et:
- kui on olemas plaan paberil, aga seda ei ole vähemalt 2 kuu jooksul kordagi reaalselt treenitud, on tegemist...
- kui on olemas plaan, mis näeb ette tegevust mobilisatsiooni puhuks, ei tähenda see, et sama toimiks kohese enesekaitsena ootamatu jama puhuks
- kui vähemalt leidub mõnigi koht, kus eksisteerib toimiv plaan linnaku kaitseks ja lahinguliseks väljasõiduks ja seda on ka proovitud, on asi igati kiiduväärt.

Mis puutub ennetusse lennukitega, siis selles ma ei oleks üldse kindel. Eesti lähistel pole enam pommitus- ega ründelennuväe lennuvälju. Pihkvas on ainus käegakatsutav kasutses olev aerodroom. Lennukite koondumine ja manöövrid on tänu radaritele märksa paremini operatiivselt tuvastatavad ja jälgitavad, kui maavägede omad. Mitte, et nendele eriti kuidagi reageerida kannataks...
Kui on soov asjaga võimalikult äkiliselt alustada, siis esimesena tulevad ilmselt ikka soomukid/spetsnaznikud piiripunkti. Samuti ei ole mõtet pommitada aegsasti kasarmuid ja tekitada paanikat, kui need saab kogu täiega üle võtta ka ise kiirelt kohale sõites. Mis oleks aktuaalne, on toetavad õhupaisked või dessandid madalal metsa kohal üle piiri lendavatelt helikopteritelt. Sillad, ristmikud, staabid... Aga sedagi alles siis, kui piiripunktid juba seljataga.
Kui väeosal oleks oma toimiv ringkaitse- ja lahinguvalmdiuse plaan, siis ka sellised nipid ilmselt küll naljalt läbi ei läheks. Väravaputka võib küll ära vallutada, kuid kui joostakse kasarmusse, siis juba saab trepilt tina vastu.

Mis naabrimehe valmidusse puutub, siis see on pidevalt level kõrgemal, kui meil. Harjumus. Ka Gruusia sõja eel liigutati üks väeosa (milline?) loetud tundidega ilmselt kusagilt Vladikavkazi kandist läbi tunneli otse L-Osseetiasse.

Vanasti oli nii, et kui meie piiri taga toimus suurem õppus, tõstetigi osade väeosade lahinguvalmidust. Nüüd kõigil savi.

[wolfgang]

Mis Kaitseliit? Mis kasarmud?
Kui palju on KL vendi Narva ja Jõhvi vahel(no okei, Konju, Voka, Toila - sealt mõne mehe korjab ehk)? Kus asuvad kasarmud? Ikkagi on kolonn Jõhvis, enne kui üldse tekib variant vastupanuks.
Vähemalt skaudid võiks Narvas pesitseda, mitte võimaliku rünnaku suunast kõige kaugemal(hea, et neid Ruhnu või nt. Abrukale elama ei pandud). Samuti võiks tulevane tanki pat. Sillamäe kandis asuda. Et keegigi teele jääks.

[mongol]

allatah-ile:
ma viskasingi KL valmisolekugruppide mõtte just sellelsamal põhjusel üles, et väärt mehed ei peaks tõesti mingi KL õppehäire pärast midagi eraelus/tsiviilametis olulist kaalule panema. Tööandjatel võiks olla kohustus arvestada meeste KL liikmestaatusega ning sellest tulenevalt peaksid nad olema võimelised arvestama, et selles-ja-seles ajavahemikus on sel mehel teatav "tsurr" peal seoses Kaitseliiduga.

Teiseks, KLi liige peaks siiski häire korral liikuma enda lähimasse KL staapi/lattu/vms. Selle süsteemi on segi ajanud võimalus kuuluda vabalt valitud KL üksusesse. Sõltumata reaalsest elukohast. Ja sellest tuleb kohe kogu plaanile suur miinus külge - kes oleks suuteline kaardistama meeste tegeliku elukoha ja määrama neile lähima kogenemispunkti, sest se nõuab juba malevatevahelist koostööd kabinetitasemel..

[metssiga]

Lahinguvalmiduse jms kohta ei taha siin targemate hulgas ise sõna võtta, aga soovitan teistele küll ikka päris rumalust ka mitte kirjutada:

Mis Kaitseliit? Kui palju on KL vendi Narva ja Jõhvi vahel(no okei, Konju, Voka, Toila - sealt mõne mehe korjab ehk)?

KL Alutaguse malev on üks suuremaid malevaid. 2008 ametlike ja avalike andmete järgi 957 kaitseliitlast.

[Medusa]

Tööandjatel võiks olla kohustus arvestada meeste KL liikmestaatusega ning sellest tulenevalt peaksid nad olema võimelised arvestama, et selles-ja-seles ajavahemikus on sel mehel teatav "tsurr" peal seoses Kaitseliiduga.

Tänasel päeval eraettevõtluses? Minu arvamus - boss ütleb et see on eralõbu ja vajadusel võibki tegelane sellega 24/7 tegeleda kuna tema asemele leitakse keegi "muude kohustustega mitteseotud".

Samuti ei meeldinud see "ole vait või mine ära" suhtumine. Eelmise aasta täpsuslaskuri koolituse tagasisidest Kaitse Kodus! sai lugeda, et on ka oma raha ja vaba aega KLPS koolituse läbiviimise edukusse pandud. Üldiselt on vabatahtlikusega nii, et sellega ei mängita, kuna see on kõige olulisem osa motivatsioonist (mingi digi-jama peale erutuvad inimesed on vales kohas). Üks asi on panustada riigikaitsesse vabatahtlikult, teine asi on seda oma pere eelarvest kuupalkade suurusjärgus doteerida. Enda seisukohast, suurem osa varustusest, osa relvastusest ja enamik väljaõppest on oma rahakotist tulnud (nagu on tulnud ka teiste väljaõppe teostamine ja läbiviimine), selleks olla reaalselt võimeline midagi ka tegema, ohuolukorras, mille peal nüüd riik liugu tahab lasta. Üks lühike näide, kui aitasin kaitseväes ühte mõnenädalast koolitust läbi viia, tuli see aja- ja transpordikulu minu enda eelarvest, mitte riigi omast.

[allatah]

Mongolile:
Võimalik, et sain sellest valesti aru, aga kes nendendes valmisoleku gruppides siis oleksid? Vähem väärt mehed, kes teevad tööd, kust nad puududa saavad? Vabandan, kui nüüd mõttest hoopiski mööda panin.
Ise pakuksin ma siiski välja seda, et ei ole vaja mingeid muul tasandil eriüksusi. Piisaks ka sellest, kui vaid osa mehi (või ka naisi) jõuaks äärmiselt kiiresti kohale. Igaühel on mingi eriala ja kui satub mõni kuulipildur rohkem ja täpsuslaskur vähem, siis noh.. las olla. Ikkagi suudetakse panna rühma kohta ehk jagu või kaks kokku ja need mehed on ka varem üksteisega koostööd teinud. See kas siis näiteks Uugametsa maleva Käbilinna seitsmendast rühmast tehakse esimesel võimalusel valmis 1 jagu või 1 poolik rühm otsustatakse juba kohapeal või vastavalt mingile eelnevale plaanile. Piltlikult öeldes pannakse siis esimesed kohaletulnud mehed autode peale ja kui saabub veel inimesi, et mõni masin nendele järgi saata, siis pannakse ka hiljem saabunud liikvele. Mõte on selles, et nagunii on koguaeg mingi hulk inimesi ikkagi kuskil suhtelises läheduses olemas. Jah, 24 juuni hommikul võibolla natuke kaugemal ja ehk ka natuke vintis, aga see lihtsalt mõnevõrra suurendab seda aega, mitte ei muuda süsteemi tõsiselt mittetöötavaks.
Ma ise usun, et midagi sarnast meil praegu ehk ongi KLis. Täpselt ei tea ja kui teaks siis ei ütleks, aga seda ma hästi ei usu, et enne ei sõida kompanii koosseisust ükski masin väravast välja, kui ka viimane nimekirjas olev mees on kohal.

Kaur3le:
Ma hakkasin seda "Narva vabariigi" asja mõtlema. Kõige parem meile ja halveim vaenlasele oleks vististi see, kui kõigepealt saadaksime kohale oma UAVd ning kohe kui miskit leiame, saadame sinnapoole mingisuguse kaarega lendava targa lõhkepea kas siis TT relvast või kahurist. Aga kui vaenlane liigub väga kiiresti ja teda ei saa SPIKE või muu analoogsega sihtida (vabandust, ma kahjuks ei kujuta ette, kui head need kaudtulevõimekusega TT relvad on)? Peale mitme masina hävimist võib ju vene tankistidele tulla käsk teha 10 kilomeetrine sööst vaenlasesuunas. Selleks otstarbeks kuluks minuarust hirmsasti ära ka tanke hävitav otsetule võimekus, mis võib ellu jääda ka tankiga kohtudes.

Aga see on vaid minusuguse kaitseliitlasest tsivilisti arvamus, kes on veel 11 päeva nii tsivilistlikus vabaduses, kui üks kutsealune olla saab Seega palun andestust, kui mul mingi suur loogika viga sees on-pole ju veel taoliseid plaane õppinud.

[mongol]

Mongolile:
Võimalik, et sain sellest valesti aru, aga kes nendendes valmisoleku gruppides siis oleksid? Vähem väärt mehed, kes teevad tööd, kust nad puududa saavad? Vabandan, kui nüüd mõttest hoopiski mööda panin.
Ise pakuksin ma siiski välja seda, et ei ole vaja mingeid muul tasandil eriüksusi. Piisaks ka sellest, kui vaid osa mehi (või ka naisi) jõuaks äärmiselt kiiresti kohale.

Seda ma mõtlesingi - et mingi kogus mehi-naisi jõuaks kärmelt kohale. Kui aga puuduvad konkreetsed määramised, kes millal kuhu jõudma peaks, siis see ei toimi - kõik mõtlevad "ah, ma praegult ei jõua niikuinii, parem jätan vahele; teised lähevad ju ka". Nii lihtsalt on. Sellest ka mu väljapakutud mõte, et nn valmisolekugrupid luua, mis näeks välja lihtsalt sedasi, et teatud osal liikmetest malevast/malevkonnast on valmisolek kõik pooleli jätta ning staapi või kuhuiganes tõtata. See valmisolek roteerub üksusesiseselt.
Ja tõepoolest pole oluline, et mingi üksus oleks 100%-liselt esindatud, pigem rõhuda teatud arvule (rühm näiteks).

---
Olen muide ka kaitseliitlane (küll toetajaliikmena instruktorirollis) ning mina leian küll, et kui kellelgi ei meeldi, võivad nad minema jalutada. Ilmne on see, et väga paljud värsked liikmed tahavad lõputult linnalahingut, laskmisi ja muid "intensiivsemaid" üritusi. Mingid "lahjemad" õppused (kasvõi teooriatunnid, med. õppused, üksikvõitleja taseme asjad jms) jätavad nad lihtsalt vahele, vähemalt peale esimest korda.
Vanade liikmetega on see häda, et paljud on kas inertsist või relvaloa/laskmiste pärast liikmed, mingit taktikaõpet nad lihtsalt ei saa, kuna ei anna näole.

Suht nadi on korraldada õpet, kui alguses planeeritud 30-st mehest ilmub kohale näiteks 15 (vimased äraütlemised tulevad reeglina viimase 7 päeva jooksul, samas kui õppuse toimumiaeg on pea 2 kuud paigas olnud).

On kindlad näod, kes käivad alati ja igal pool kohal, müts maha nende ees.

[allatah]

Jah, seda olen ise ka tähendanud, et kursustelt kiputakse liiga palju välja langema. Kui inimene paneb ennast kirja ja siis peale esimest korda avastab, et see on igavam, kui ta arvas, siis on asjalood kehvasti. Ehk annaks asja parandada, kui üksuse ülem rohkem oma meestega räägiks ning juhul kui inimene ikka tõesti ei suuda asja lõpuni teha, tuleb ta ilmselt panna mingisse üksusesse, kus on nõrgemad standardid.

Kes meist ei tahaks lõputult linnalahinguid teha ? Ja kui selle meediku väjaõppega oleks linnalahingus ka miskit teha, tunduks see ehk huvitavam. Kui palju meil ikka õppustel inimesi "haavata" saab? Ei teagi kuidas täpselt selle KLi sõduri baaskursusega on, aga ehk peaks selle läbimise korda muutma, kui siin viidatakse kehvadele üksikvõitlejate oskustele. Samas kui seda on kord aastas, siis võiks neid uusi tulijaid ikkagi õppustele lubada, et sealt mingitki kogemust omandada.

Selle valmisoleku grupi kohata ei saa ikka mitte vait jääda. Seda valmisolekut kõik pooleli jätta on ikka väga keeruline saavutada. Ja kui kellelgi õnnestuks panna see valmisolek inimeste vahel roteeruma, vääriks see tegelane ehk Nobeli logistika preemiat.
Seda, et kuhu keegi peab tulema, peaks kõik siiski enamvähem teadma. Samuti nagu ma juba varem mainisin, ei mõtle reaalses olukorras vast keegi meist nii, et ma lõpetan nüüd selle käsil oleva tööasja ära ja siis vaatan kas saan kuidagi kohale mindud. Kui ikka tuleb teade, et tegemist pole õppusega, läheb autol pedaal põhja ja rattad viivad pakitud seljakoti ning relva järgi ning siis sinna kuhu peab. Sellise reaalse olukorra imiteerimine oleks väga raske. Ega siin muidugi ühtegi väga head lahendust pole. Iga variant on vabaduse ja turvalisuse vahel balanseerimine.
Ise pakun siiski välja vähemalt KL tasemel seda, et teha mingi häire, millele peavad inimesed vastama, et kui kiiresti nad kohale jõuaksid. Ning siis kui on mingi õppus (suur hulk inimesi kohal), saab teha läbi neid protseduure, mis seal x punktis siis reaalses olukorras läbi tehtaks.
See kohustuslikus korras näiteks 30minutiga kohalejõudmine (isegi ainult roteeruvalt) oleks vähemalt mulle küll väga ebameeldiv. Meie üksused on siiski niivõrd väikesed, et mingi arvestatava reageeriva üksuse suurus oleks selline, et ma peaks ikkagi aastast paar kuud olema selles valmisolekuüksuses. Ja kui see üksus nõuaks, et ma pean 30minutiga kohal olema, siis SORRY.
Kuid kahjuks ei suuda ma teisi variante kritiseerides ise ka miskit oluliselt paremat välja pakkuda.