Lihtsalt meeldetuletuseks, et muinasajal ja järelikult ka hiljem (kui säilis sisuline iseseisvus, millis seisukohta ka corvus näib pooldavat) pidasid eestlased orje. Seda kinnitab juba Skandinaavia saaga kuningas Olafist, kelle eestlased vangistasid ja orjaturule viisid. Orje oli palju, sest vaid tugevad jäeti ellu. Sellestki räägib saaga.
Orjapidamisele viitavad ka kohanimed, nagu Orjaku ja Orissaare. Arvatavasti koondati orje eraldatud saartele. Seal võis olla ka turg.
Rahva puhul, kes peab (pidas) orje ja kel on ka ise risk sattuda orjusesse, on elementaarselt tuntud ka vabaduse mõiste. Vabaduse ja vabaks meheks olemise mõiste oli tol ajal olulisemaid väärtuseid. Selle "Tasuja" jutuga võib seenele sõita.
Muide Hendriku kroonika kiidab Eesti külade jõukust. Lisaks aardeleidudele.
Miks Corvus püüab eestlast mingiks näljarotiks teha, kel peale söögi hankimise millegiks muuks (noh näiteks kultuuri viljelemiseks) aega ei jätkunud? Kui sa nii teed, siis jäta vähemalt Saaremaa sellest primitiivsest käsitlusest välja. Raud tõi kõvasti sisse. J.Peets:"Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu kandis. Kõrge kvaliteedi tagas soomaagi n-ö looduslik tehnoloogia, mis määras selle keemilise koostise, s.o väikese fosforisisalduse. Rauatootmine algas Tuius viikingi aja alguses, põhiraskus langeb 12.–14. sajandisse. Kahe ja poole sajandiga sulatati seal kõvasti rohkem kui 2000 tonni rauda", ütleb arheoloogiadoktor Jüri Peets. Tugevalt üle tuhande tonni, mis Saaremaa oma kasutusest üle jäi, müüdi maha. Raua müügist pidi saadama vähemalt kümme tonni hõbedat. Rauakaubandus tõi saarlastele kõvasti sisse.
Eesti muinasraud ja muistne vabadusvõitlus on lahutamatult seotud. Ilmselt just rauakaubandusel ja sõjariistade tootmisel põhines saarlaste sõjaline võimsus. On iseloomulik, et kui kohalik ülikkond kaotas, nagu arvatud, oma võimu ja mõjujõu pärast Jüriöö ülestõusu, tehti samal ajal ja samas seoses lõpp ka rauatootmisele Eestis. Igatahes hääbus kohalik rauatootmine-töötlemine nii Tuiu Raua saatmemägedes kui ka Virumaal 14. sajandi keskel."
?? Eestlased? Millised eestlased? Rahvus eestlased või mingi osa kohalikust elanikkonnast kui eestlased? Jääb praegu mulje, et üritad toppida kogu kohalikku elanikkonda mingisse vaakumisse ja siis väita, et nad moodustasid rahvusena ühtse terviku?
Millal näiteks itaallastest sai itaalia rahvus? Aga ikka räägitakse nüüd itaallaste ajaloost (kes muidugi jagunevad vastavalt paikkonniti).
Kui eestlased polesks tunnetanud ühtsust, poleks Muistne Vabadussõda nii kaua kestnud, nagu ta kestis.
võis 1343.aasta ülestõusude (just nimelt toimus mitu ülestõusu) puhul põhjus olla pigem võimu ümberjagamises kui mingis abstraktses priiuse ihaluses.
Huvitav miks eestlased omale eestlastest kuningad valisid?
Veel Russow kirjutab, kuidas eestlased omale kuninga valisid. Ju siis ikka vöörad juhid ei meeldinud. See on elementaarne, et inimene ei taha olla alluv vaid tahetakse ise olla otsustaja ja juht. Mingit suurt filosoofiat ei peagi tollaste eestlaste käitumise motivaatorina nägema. Ka rahva mälus sälis mälestus vabadusest.
Balthasar Russow: "1560 oktoober. [---] Kuna nüüd Liivimaa talupojad nägid, et neil sakslastelt ja ülikkonnalt mingit kaitset polnud, kogunesid Harju ja Läänemaa talupojad sellel ajal salkadesse, valisid ühe mittesaksa sepa kuningaks, vedasid sedasinast ühel vankril, selle kõrval jooksis 12 trabanti ja üks ratsutas torupilliga ees. Kuningas oli kaks kübarat pähe ülestikku pannud ja väljaulatuvate okstega läbi torganud; see oli tema kroon. Ei tahtnud nüüd enam aadlile kuulekad, vaid vabad olla ja aadli välja juurida, ründasid niisiis mõningaid aadlimeeste mõisaid ja tapsid maha aadlimehed, kelle nad seal leidsid, nimelt Limandu Jacob Uxeli, kerguta Otto Uxeli, Jurgen Risebiteri ja Dirck Live. Talupojad pöördusid ka Tallinna linna poole sellesinatsega sõprust ja rahu sobitamaks. Saadikuid püüdis raad vaigistada ja oma ettevõtmisest loobuma manitseda. Aga nad ei pannud seda millekski, vaid liikusid edasi ja piirasid sisse Koluvere lossi, kuhu palju aadlikke oli põgenenud. [---] Sellel ajal said mässulised talupojad Harjus lüüa; see toimus nõnda Christoffer Monnickhusenil oli 60 ratsameest koos, sundis nende abil Lihula ja teisi talupoegi ümberkaudu, et nad teda abistaksid, või ta oleks neid esimestena kõrvetanud. Kui nad nüüd nõusse olid jäänud, tegid nad säherduse plaani üheskoos. Koluvere all paiknes 300 talupoega; sinna pidid Lihula ja teised talupojad juurde minema, teeseldes, nagu tuleksid neile appi; siis kavatses Monnickhusen teisele tiivale saabuda ja nad nõnda endi vahele haarata. See plaan õnnestus, sest nad said mässajad kahe tara vahele ja tapsid maha 70 neist. Nende kuningas võeti vangi, selle lasi Monnickhusen neljaks kiskuda ja ka teised vangistada ning haledasti piinata ja ära hukata. Nõnda oli see mäss läbi."
http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.ph ... Itemid=214
Olid seal kohal või vaatasid mingit Hollywoodi blockbusterit?
Tõllu ja tesite muistendite puhul on palju abi paralleelide otsimisest tänaste loodusrahvaste juurest. Siberis on meie sugulasrahvaste ugrilaste juures veel säilinud üsna arhailine elukorraldus ja rahvakultuur. Selleks tulebki otsida paralleele. Siis saab teha ka mingeid üldistusi Eesti kohta.
Selge on see, et muinas-Eestis pole meist keegi käinud.
Mõned runolaulud on isegi meil tuntud. Huvitav millal see läänemeresoomlaste jagunemine aset leidiski? 
