http://www.jt.ee/?id=293945
Mida rohkem teavet on Ataste talu põranda alt leitud skeleti kohta selgub, seda rohkem küsimusi tekib. Esialgu, kui leiti vaid pealuu, imestati, miks üldse üks inimene maja alla maeti. Nüüd, mil skelett on välja kaevatud, on põhjust imestada, miks mees nii julmalt mõrvati. Skeletil oli näha kuuliauk, murtud olid käeluud ja selgroog, jalgade ümber oli seotud lehmakett. 1929. aastal Ataste talu ehitanud pererahva lapselaps Tiiu Ummer lausus, et skelett asus kohas, kus kunagi oli laut.
Sõjahaudade uurija Arnold Unt arvas, et mõrva käekiri viitab hävituspataljoni tööle ning arvatavasti suri mees 1941. aastal. Et hukkunu ka tõepoolest sellel ajal elas, viitavad tema riiete ja jalanõude jäänused. Samuti näitas Undi ütlust mööda mehe lihtne ja kodune riietus, et ta võis olla pärit lähedalt.
*Kaks venelast viisid vana mehe kodust minema
Külaelanike teada kadus külast 1941. aastal kaks meest nii, et nende surnukehi ei leitud.
Ühe kohta on vähe teada. Viivi Paimets sõnas, et ta (nimi pole meeles) läinud venelaste eest oma hobust kaitsma ja tagasi ei tulnud. Tema aga olevat elanud Ataste talust tunduvalt kaugemal kui teine jäljetult kadunud mees, kelle nimi oli Jüri Lillerand (enne eestistamist Öömann). Tema kodu oli Ataste talust vaid kilomeetri kaugusel. Ataste talu tollase perenaise Johanna Palmisalu lapselapse Tiiu Ummeri ütlust mööda oli Jüri tema vanaema õe mees.
Lilleranna tütar Hilda Kivine elab Peetris. Teda sel saatuslikult õhtul, mil isa ära viidi, kodus polnud, kuid õed olevat rääkinud, et venelased tulid majja ja võtsid isa kaasa. Milles meest süüdistada võidi, pole teada, sest keegi vene keelt ei osanud, kaasa arvatud Jüri Lillerand.
Kivine sõnas, et tema õde rääkis, nagu oleks venelased otsinud läbi lähedal asuvat talu, mille perenaine olevat sissetungijatele öelnud, et Jüri Lillerand peab sakslastega sidet. Sellega saatnud ta venelased nende kraesse, et päästa oma poegi, kes end majas võõraste eest varjasid. "See (sidepidamine - toim) pole tõsi, minu isa ei osanud ei vene ega saksa keelt," kinnitas Kivine. "Ta ei kaevanud kellegi poole, oli rahulik vanainimene."
Tema ütlust mööda oli isa umbes 70aastane, kui venelased ta ära viisid. Skelett, mis Ataste talu põranda alt leiti, kuulub arvatavasti samuti vanemale meesterahvale. Lisaks märkas väljakaevaja, et skeleti selgroolülid on deformeerunud, mis võib viidata mõnele põetud seljahaigusele. Küsides Kivise käest, kas isal mõnd seljahäda oli, vastas ta, et ei tea, kuid veidi küürus olevat ta käinud.
Siiski ei usu ta, et põranda alt leitud mees võiks olla tema isa, sest inimesed olevat näinud, et isa viidi Ataste küla, mitte talu poole, ning see asub hoopis teises suunas.
Isa surnukeha pole leitud."Minu õele Salmele ütles isa unes, et mis te otsite, ta on turbarabas augus," sõnas Kivine.
Köisi külas elanud ja seal oma lapsepõlve veetnud Meedi Tuisk lausus, et tema oli Lilleranna kadudes umbes kümneaastane. Külarahva jutust mäletab ta, et venelased viisid meest ikkagi Ataste talu poole ja seepärast käidi hiljem teda ka selle maja taga olevast rabast otsimas.
*Arhiivis kadunud meeste kohta märget pole
Septembris on ilmumas mahukas raamat "Suvesõda Järvamaal 1941", mille autor on Herbert Lindmäe. Tema arhiivis ei leidu meest nimega Jüri Lillerand, kes oleks punase terrori ohvriks langenud, kuid Lindmäe ütlust mööda oli 1941. aasta väga segane aeg ning inimesed lihtsalt ei teatanud kõigist kadunuist ja hukkunuist.
Lindmäe lausus, et ka ka temale meenutab surnuga tehtu kangesti hävituspataljoni tööd ning teda ei pane imestama ka tõsiasi, et inimene maeti maja alla.
Kuigi pole teada, kas Köisi küla elanikest kedagi tapeti, saab raamatust lugeda, et hävituspataljoni mehed saatsid 1941. aastal selle küla piirkonnas korda hirmsaid tegusid. Seal on kirjas, et 25. juulil lasti Köisi asunduses Anna Prääma talu karjamaal maha kingsepp Jaan Aleksejev Koigi valla Keri küla Puusepa väiketalust. Samal päeval mõrvasid punaväelased Köisi turbaraba maa-alal Sõrando (Sõrandu) küla Leinardi (Lemmardi) talu peremehe Aleksander Laantee. Mõlema mehel puhul on Koigi valla surmaregistris märge: maha lastud bolševike sõjaväelaste poolt. 25. juulil mõrvasid Koigi valla surmaregistri järgi bolševike sõjaväelased Köisi asunduses Jakob Kasaku talu karjamaal Keri asunduse Triangli talu peremehe Feliks-Johannes Renteri. Kõik mehed on maetud Järva-Peetri koguduse kalmistule.
Et Koigi valla inimesi tapnud mehed olid jõhkrad, näitavad septembris ilmuvas raamatus kas või järgmised read:"Hävituspataljonlaste ebainimlikust piinamisest enne mõrvamist Koigi külas annab tunnistust õudne juht, kus Lõugu talu peremehe laibal puudus nina."
