www.militaar.net

kangelaspioneer kirjutas:Tallinn on kordi suurem, kui pataljoni või kompanii vastutusala.

Häda on selles, et sellise süsteemi läbilaske võime on täpselt üks mölin korraga. Kui Tallinna suurusel alal on 50 taksojuhti, siis sellest ehk piisab tellimuste jagamiseks. Aga kui samal alal on suurem üksus ja peaks äkitselt mingi suurem tegevus lahti minema siis ei jõutaks mõnes kaugemas kohas tuletellimise võimalust vms. ära oodata.

Või mis sa tahtsidki öelda?

Ega praegu ka ju kõik pataljoni jaoülemad ühe sageduse peal tegutse. Igal allüksusel ikka oma sagedus ja kanal ning kuulumine võrkudesse vastavalt vajadusele.

...EKVle?

milline võiks olla meile sobilik sidesüsteem? taskukohane, kasutaks maksimaalselt olemasolevaid võimalusi (ESTWIN jne.), mõistuse piirides segamis/hävitamiskindel, piisavalt turvaline jne.

loen aeg-ajalt midagi side kohta, kuid märksõnade rohkus paneb pea valutama ja ausalt öeldes ei jõua enam tehnika arengut jälgida...

eeldan, et viimased arengud -software-defined radios, iseparanevad võrgud, ip-aadressid igale jupile jne. on tõesti väärt omakaalu kullas, kuid ühilduvus, hind jne. on minu jaoks liiga tume maa.
kui palju segamiskindlust annab juurde line-of-sight retransleerimine, kas on võimalik kasutada turvaliselt mingeid smartphone-lahendusi? üks asi on toksida näpuga ekraani talibani/ gaza sektori tasemel vastasega, teine asi on vene suurtükiväe ja raadiotehniliste vägedega vägikaigast vedada

oma ajateenistus oli küll sidepatis, kuid too oli oma olemuselt ikkagi teise maalimasõja aegne tegevus, nii raadio (hoolimata krüpteeringust) kui ka traatside mõttes.

Igaks juhuks enne olemasolevate sidesüsteemide detailset lahkamist tuletan meelde mida ütleb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus:

§ 10. Infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladus
Infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladus on:
1) Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikantselei, julgeolekuasutuse, Kaitseministeeriumi, kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti, Eesti Panga, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Välisministeeriumi, sealhulgas välisesinduste valve-, häire-, side- ja infosüsteeme käsitlev teave, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud teave ja teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;
[RT I, 08.11.2010, 3 - jõust. 18.11.2010]

8 ) katkematu side korraldamist ja katkematule sidele kehtestatud nõudeid puudutav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 25 aastaks.
[RT I, 17.02.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

Lihtne vastus on - konkurentsile avatud, kaasaegne ning soodsa kuupaketiga, praegu on tekitatud üks monopoolne operaator - AS Telegrupp (Eesti/Leedu ühisfirma), kes on ülla-ülla ka Eesti suurima käibega kaitsetööstusettevõte.

alban kirjutas:Igaks juhuks enne olemasolevate sidesüsteemide detailset lahkamist tuletan meelde mida ütleb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus:

§ 10. Infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladus
Infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladus on:
1) Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikantselei, julgeolekuasutuse, Kaitseministeeriumi, kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti, Eesti Panga, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Välisministeeriumi, sealhulgas välisesinduste valve-, häire-, side- ja infosüsteeme käsitlev teave, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud teave ja teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;
[RT I, 08.11.2010, 3 - jõust. 18.11.2010]

8 ) katkematu side korraldamist ja katkematule sidele kehtestatud nõudeid puudutav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 25 aastaks.
[RT I, 17.02.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

arusaadav ja loomulikult sellest seadusest juhendudes

Viiskümmend kirjutas:Lihtne vastus on - konkurentsile avatud, kaasaegne ning soodsa kuupaketiga, praegu on tekitatud üks monopoolne operaator - AS Telegrupp (Eesti/Leedu ühisfirma), kes on ülla-ülla ka Eesti suurima käibega kaitsetööstusettevõte.

väga huvitav! suured tänud.

siin on soome vastav tehnika. kuna ma sellest terminoloogiast ise eriti läbi ei suuda närida, siis kas keegi oskab seletada, kui tipptase see on ja kui kaua ta tõenäoliselt tipptase on?

http://www.elektrobit.com/what_we_deliv ... uthorities

Riigisaladusega võib riik mingit teavet ainult oma rahva eest niivõrd-kuivõrd saladuses hoida. Potentsiaalne, asjast huvitatud välisvaenlane teab kõike niigi. Ainus, mis teda segadusse võiks ajada on see, kui enam midagi eriti ei salastatagi. Siis hakkaks vaenlane mõtlema, et info näikse kõik nagu avalik olevat... No kurat, selle taga peab midagi peidus olema. Aga mis? Las ta siis murrab oma pead ja kulutab ressursse otsimaks midagi, mida tegelikult ei eksisteerigi.

Näide Eesti sidevõrkude haldamisest.

Video on filmitud Eesti Mereakadeemia mahajäätud hoone pööningul. Alates 1.01.00 näha vähemalt kolme racki-kappi töötavate sideseadmetega.
Üks paistab olevat Tele2 GSM/LTE võrgu baasjaam, teised arvatavasti Elisa ja EMT kapid. Katusel näha hulk GSM ja raadiolinkide antenne.

https://www.youtube.com/watch?feature=p ... Qmw#t=3660

Kõik see on igale suvalisele tondile vabalt juurdepääsetav.
Hoone jääti maha 2013, seega säärane olukord on kestnud ilmselt aastaid.

Hoiaks sellel teemal siiski kätt pulsil, Niisis, küsimus on õhku visatud teemaalgataja poolt ja pole ühtegi adekvaatset vastust.
Nagu enamasti siin foorumis kohtan vaid tüüplauset EI
Ma siis väga lihtsalt võtaks sobivuse sidesüsteemile kokku kolme lausega: Motorolla, MC2, Eesti keel.
Proovige decryptida ...

vk1 kirjutas:...EKVle?

milline võiks olla meile sobilik sidesüsteem? taskukohane, kasutaks maksimaalselt olemasolevaid võimalusi (ESTWIN jne.), mõistuse piirides segamis/hävitamiskindel, piisavalt turvaline jne.

loen aeg-ajalt midagi side kohta, kuid märksõnade rohkus paneb pea valutama ja ausalt öeldes ei jõua enam tehnika arengut jälgida...

eeldan, et viimased arengud -software-defined radios, iseparanevad võrgud, ip-aadressid igale jupile jne. on tõesti väärt omakaalu kullas, kuid ühilduvus, hind jne. on minu jaoks liiga tume maa.
kui palju segamiskindlust annab juurde line-of-sight retransleerimine, kas on võimalik kasutada turvaliselt mingeid smartphone-lahendusi? üks asi on toksida näpuga ekraani talibani/ gaza sektori tasemel vastasega, teine asi on vene suurtükiväe ja raadiotehniliste vägedega vägikaigast vedada

oma ajateenistus oli küll sidepatis, kuid too oli oma olemuselt ikkagi teise maalimasõja aegne tegevus, nii raadio (hoolimata krüpteeringust) kui ka traatside mõttes.

satelliitside, krüpto taga.. Paluda USAlt või mõnelt muult NATO riigilt "satelliidiaega"?
mikroboksid - pmst madala võimsusega krüpteeritud noded mis "poetatakse" vastavalt vajadusele teatud kohtadesse AO ümbruses. Või noh, liikumise korral paigutad boksid masinatele. Ühendused töötavad interneti-sarnasel põhimõttel liikudes lühimat teed saatjast vastuvõtjani kasutades vahepeal asuvaid nodesid, kasutavad frequency hopping'ut ja ei sõltu mingist kuradi olemasolevast infrastruktuurist. Iseloomult piiratult taktikaline aga tehniliselt võimalik ka kombineerida satelliitsidega.
Hitech ja ka kallis. EKV vaevalt et suudab sellist kama endale lubada.

mingid mobiil/kommertsside sagedustele/infrale ehitatud lahendused on IMHO suht mõttetud. Venelane Ukrainas juba näitas et ta on suuteline neid maha suruma ja segama. Sama näitas KAPOka röövimine, teenistusside suruti tuimalt maha (avalik info).

Vaadates Eestis kulgevate USA Bradley'de peal olevaid kahte pikka antenni, tundub et need kasutavad ka mingeid lühilaine sagedusi. Keegi oskab midagi nende kohta rohkem pajatada?

Eri high tech jaamade võrdlusi tugitoolis on lahe teha, palju siin on inimesi, kes neid uusi Harriseid kasutanud on?
Pean silmas kuuldavust, kasutuse lihtsust/mugavust? Minu jaoks oli negatiivses mõttes silmi avav kogemus seda näppida/kasutada lahinguraginas.
Arvestada tuleb ka seda, et Harris Falcon III Manpack raadio maksab 200+ tuhat USD tükist.
ICOM-i käsijaamu pika antenniga saab selle eest kuipalju? Autokoorma?

Arvestada tuleb ka seda, et Harris Falcon III Manpack raadio maksab 200+ tuhat USD tükist.

Kui sa pead silmas AN/PRC-117G sideseadet, siis sa eksid selle summaga umbes ühe koha võrra. Ma ei tea palju meil Harriseid on, kuid viimane hange, mis sideseadmete kohta käis, oli valdavalt Motorola ja ICOM seadmetele.

Kapten Trumm kirjutas:Eri high tech jaamade võrdlusi tugitoolis on lahe teha, palju siin on inimesi, kes neid uusi Harriseid kasutanud on?
Pean silmas kuuldavust, kasutuse lihtsust/mugavust? Minu jaoks oli negatiivses mõttes silmi avav kogemus seda näppida/kasutada lahinguraginas.
Arvestada tuleb ka seda, et Harris Falcon III Manpack raadio maksab 200+ tuhat USD tükist.
ICOM-i käsijaamu pika antenniga saab selle eest kuipalju? Autokoorma?

Falcon II (manpack) ja Falcon III (handheld) kogemust on küllaga.

Falcon II puhul on suur miinus tema suurus, ehk sul on sisuliselt teine seljakott. Varustuse pakkimine jms on vaja korralikult läbi mõelda. Eriti kui nii patrullkott kui suur kott on kasutuses. Rääkimata sellest, et sul on konkreetselt kõnetoru kasutusel. St mina ei ole Falcon II saanud peakomplektiga kasutada.

Falcon III-ga sain ca aastaga sinapeale selliselt, et midagi enam varustuse ja kasutusmugavuse koha pealt seadistada pole vaja. Kasutusmugavus on minu jaoks väga lihtne. Peakomplektita võib lahinguraginas jah probleeme tekkida teiste kuuldavusega ja enda kuuldavaks tegemisega. Peakomplekti kasutades aga saab lahinguraginas väga edukalt asjatatud. Probleeme on küll selle klapi ergonoomikaga, mis vastu kõrva. Kui see on olnud päev otsa peas koos kiivriga, siis kõrv kipub õhtuks valutama. Teine probleem tekib jaama enda käsitsemisega, kui vaja näiteks jaama seadistada (tema ekraani uurida). Sõltuvalt kuhu oled jaama endal vesti/rakmete/seljakoti küljes paigutanud ja ka Harrise kogemustega kaasvõitlejat lähedal pole, siis tähendab see jaama taskust välja koukimist ja omakorda ajakulu. Selles mõttes oleks väike KEM, kus saab põhiseadistused/näppimised (võimsus, gps jms) ära teha, väga asjakohane

Falcon III HH maksumus peaks jääma ca 6000-7000 USD kanti