Mis seal nii väga seletada.
Tegevus oleks siis järgmine:
1. Arvestada välja oma
enda põhiainevahetuse andmed. (selleks on olemas inimese normaalset füsioloogiat käsitlevas kirjanduses vastavad tabelid, kus arvestatakse konkreetse indiviidi vanust, iga, sugu, kehaehituse tüüpi jne.)- Kui nüüd õieti mäletan, siis peaks see arstiteaduskonna III kursuse materjal olema.
2. Arvestada välja oma enda
keskmine energiakulu 1 päevas (selleks on olemas vastavad tabelid erinevate tegevuste lõikes, missugused tuleb eelnevalt lähteinformatsiooni saamiseks paari nädala jooksul igapäevaselt minutilise täpsusega kirja panna). Pole küll punktuaalselt täpne tulem, kuid enam-vähem ikka.
3. Siis saame arvestada välja ka
oma tegevuste keskmise profiili päeva kohta (tähtis, kuna erinevad tegevused ei kuluta mitte ainult erinevalt energiat, vaid ka natuke erinevaid aineid, eelkõige mikroelemente ja vitamiine).
4. Saadud tulemuste põhjal (päeva energiatarve, mikroelemendid, vitamiinid jne.) arvestame välja
põhiliste ainete (rasvad, süsivesikud, valgud) kogused 1 päeva kohta. Erilist tähelepanu pöörata küllastatud ja küllastamata süsivesikute omavahelisele vahekorrale ning mikroelementidele-vitamiinidele.
5. Kui kõik need kogused käes, tuleb hakata sirvima vastavaid tabeleid, et teha kindlaks nende ainete sisaldus erinevates toiduainetes ning ühtlasi ka uurida nende
hindasid erinevates kaubanduskettides. Reeglina on koguste arvutamine lihtsam ja aine on ka (omapärasel kombel) odavam, kui valime enam-vähem puhta toiduaine. Näiteks margariin (annab taimseid rasvasid, vitamiine, mineraalaineid), kus põhiaine on küll rasv, kuid tuleb samuti tähelepanu pöörata selle mikroelementide ja vitamiinide sisaldusele, et hiljem kõike seda kokku segades lisaainetega mitte üle pakkuda.
6.
Rahakott tasku ja poodi! Kogused ja toiduainete nimetused on paberil kirjas. Mis muud, kui riiulitelt korvi ja kassa juurde. Peale kassat aga koju.
Soovitan esialgu piirduda ca. nädalase kogusega.
7. Valmistame kogu sellest toorainete kogumist (oletatavasti oleme selle näiteks 1 nädalaks ette valmistanud) ühe
segu, lisades iga järgneva valmiskaalutud komponendi ühte paraja suurusega kaussi. Nädalaseks koguseks piisab täielikult ühest keskmisest suupesukausist (ca. 1/2 saab täis küll, arvan ma).
Vastavalt moodustunud segu konsistentsile võib (ja peab) sellele piisavalt tahke oleku tagamiseks lisama midagi odavat ja küllaldaselt nn. ballastainet sisaldavat (näiteks kaerahelbeid, kuid mis peavad eelnevas lähteainete arvestuses siiski tähelepanu alla võetud olema).
Ballastaineid seepärast, et vastasel juhul (kui ei kasuta) peaks peale nädalast taolist toitumist tahkete elutegevusjääkide kehast eemladamiseks tõenäoliselt meditsiinilisi abivahendeid kasutama. (Või siis näiteks sõbra kummikindas käe nimetissõrme lahti urgitsemiseks.

)
Võib tunduda naljakas, kuid olukorra kättejõudes ei tarvitse see põrmugi lõbus olla.
Omal ajal viisin ma kogu seda mehhaanilist protsessi, segamist, läbi käsitsi, kuid tänase päeva seisuga on tõenäoliselt olemas hulganisti abivahendeid (vt. reklaame "... ja see pole veel kõik, jne."), mis antud protseduuri tunduvalt lihtsamaks teevad.
8. Tulemuseks saame keskmise konsistentsiga suhteliselt ühtlase massi, missuguse siis selliseks parajaks pätsiks kokku rullida same ja millise
vastavat arvestuslikele päevadele osadeks saame lõigata.
Toitumine sellest ollusest on omaette tüsilik protsess. Seda eriti ergu maitsmismeelega "esteetidele". Üldiselt aga toimub see järgmiselt. Jaotame päevase koguse vastavalt energiatarbele 3-ks. Nii-siis! Suu täis ja vett peale ning alla. Järgneb teine, ja kolmas, ja neljas jne. suutäis. Jooma peab selle asja juures aga piisavalt sest vedelikupuudust ei pea organism küll kannatama. Seda enam, et vett on meil siiski veel ka tasuta käepärast võtta.
Ja ongi kõik.
Kas on soovi järele proovida?
Rahakotile on see vaieldamatult soodus ja elus hoiab kah, aga ... Noh, vahest natuke annab midagi erinevate maitseainetega ära teha, kuid oluliselt mitte.
Säilitada on seda segu aga siiski soovitav külmkapis, sest nii mõnigi finantsiliselt soodus komponent (näiteks munad, loomse valgu saamiseks) ei ole tavatingimustes (ja tavatemperatuuril) pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud.
NB! Mitte unustada ballastaineid, sest muidu ...
