www.militaar.net

Eks tõde on - nagu ikka - kusagil keskel!

70% eestikeelsetest sõnadest on laenud, hummel. Kõiki neid on mingil ajahetkel naeruvääristatud kui "põnevaid" ja totakaid, uus asi kutsub ikka võõristust esile. Keel areneb ja ei võta kaua, kui "sõnavärdjatest" saavad igapäevakasutuses ja kõigile arusaadavad terminid.

Laen laenuks, kuid siis peaksid need laenud ka vastavalt nende tegelikule tähendusele kasutusel olema. Aga nagu juba eelnevalt konstateeritud oli, ei ole see seda sageli mitte.
Ja veel. Ei saa me ei üle ega ümber tõsiasjast, et eesti keel on juba oma kirjakeele aretamisest alates mõjutatud kahest keelest. Saksa, ja, pisut vähemal määral, ka vene keelest. Sellest tõsiasjast tulenevalt on meil ka väga paljud terminid ja sõjanduses kasutatavad sõnad juba olemas. Mis siis, et tuletatuna eelpoolnimetatud keeltest, aga nad on juba olemas ning igati aktsepteeritavalt kasutusel.
Värdjalikkuseks nimetan ma seda, et kui meil juba olemasolevaid ja juba aastakümneid kasutatavaid oskussõnu üritatakse nüüd ingliskeelseteks ümber teha. Mida krdit! Kellele seda nüüd veel vaja on. Ei näe küll mitte mingisugust vajadust selleks. Seda enam, et nii mõnelgi sõnal on juba käibivana eesti keeles hoopis teine tähendus, kui see seda praegu inglise keelest tuletatuna on.
Näiteks ingliskeelne sõna "ambulance" kiirabiauto tähenduses (kangesti tahetakse EKV dokumentidesse selliselt sisse kirjutada ?!), tähendab eesti keeles (ambulants) hoopis väikest ambulatoorset meditsiiniabi andvat raviasutust. Kusjuures ei saa ütlemata jätta, et need tarkurid, kes seda konkreetset sõna kiirabiauto tähenduses järjekindlalt juurutada üritavad, ei ole mitte tsiviiltervishoiust, vaid just meie kuulsusrikka Kaitseväe ridadest.
Üks mees näiteks leiutas, tõenäoliselt mingit otsetõlget inglise keelest kasutades, uudissõna "haavatute selektsioon". Selle tegevuse markeerimiseks aga, mida see sõna tähendama oleks pidanud, on meil eesti keeles juba vastavad terminid olemas. Vastavalt erinevatele oskussõnastikele on selleks esimese valikuna "meditsiiniline sorteerimine" ja teiseks (!!) valikuks on "triaaž" (viimase aastakümne laensõna inglise keelest - triage)

Ametlikes dokumentides on missioonik juba vähemalt paar aastat kasutusel.

Selle konkreetse sõna kohta öelda ei osaka aga neid erinevaid näiteid jagub kuhjaga. Mis neid ikka loetleda. tegelikult on aga kangesti enesevägistaja tunne, kui PEAD mõnda täielikku keelelist lollust omakorda ise võimendama. Kuna mingis võimukamas normatiivaktis juba see selliselt sisse kirjutatud oli!
Noh, kellele nüüd miskit taolist jama vaja on? Niigi segadust kõrvuni.

Mõiste "ambulants" kaaperdamine toimub ehk seepärast, et sellega nimetatuid objekte enam pole ja nooremaid ei häiri sõna varasem ajalugu? Eks ole ju ambulants veelgi eksootilisem asi kui keldripood!

Mõiste "ambulants" kaaperdamine toimub ehk seepärast, et sellega nimetatuid objekte enam pole ja nooremaid ei häiri sõna varasem ajalugu? Eks ole ju ambulants veelgi eksootilisem asi kui keldripood!

On ikka küll. Nii reaalelus, kui ka ametlikus dokumentatsioonis (veel kehtivad Sisemäärustiku sätted).

kui lähtuda seisukohast, et keel muudkui areneb ja muutub, siis on ju kogu kriitika mõttetu? Iga mees arendabki keelt vastavalt oma maitsele ja uudiskeelendid "roomikliikursuurtükk", "mürsuheitja", "piilursalk" vms on täitsa OK, nendega tuleb lihtsalt ära harjuda. Veel sammuke edasi ja igaüks võib asuda ka ajukirurgia, tuumafüüsika või raketiteaduse "salakeelt" tuunima.

Täiesti nõus, hillart - diletantide omalooming on liiga tihti liiga absurdne ja vägivaldne inglise keelele lähenemine on sõnatasandilt praeguseks juba grammatikasse roninud, mis ei ole ühestki nurgast tervitatav. Arendused jäägu siiski asjatundjate teha, nagu ennistki ütlesin.

Just plain mean -

Arnold kirjutas:Eks tõde on - nagu ikka - kusagil keskel!

Üle ei maksa ka reageerida

MILITERM selleks, aga minumeelest lendavad ka lennukid ja sõidavad laevad kas rivistuses või rivis. Mäletan, et nooremana uurisin ühte EW aegset mereväe määrustikku, kus olid sõjalaevade rivistused ära toodud. Osa on mul meeles: kiilveerivi, peilrivi, kolonnrivi, rindrivi (ei julge mõeldagi, mis võõrnimed on meie vaprad miini-merevägilased neile andnud...?). Kuidas oli riviterminoloogia lennukitega, ei tea, kuid seda saaks andekamad asjamehed järele uurida.

Muidu ma usaldaks paljuski ennesõjaaegset sõjateadust ja terminoloogiat. Samuti lühendite süsteemi, mis on maailma armeedes väga pika traditsiooniga asi. Neid polnud välja mõelnud mitte paarist pataljonist ja 5000 mehest esile sattunud diletandid, vaid ikka nii paarikümnest pataljonist ja 15000 mehelisest armeest koorunud koorekiht. Kõike päris sellest ajast otse tõlgendada ei saa (samas tasuks uurida ka Saksaaegseid eestikeelseid sõjandusmaterjale ja vahetult peale sõda laskurkorpusele välja antud pakse õpperaamatuid), kuid enne mingi jama leiutamist tasuks silmaringi huvides pilk vanale materjalile peale visata küll.

uudiskeelendid "roomikliikursuurtükk", "mürsuheitja"

Roomikliikursuurtükist saaks veel aru. Roomikveermikul soomustatud või soomustamata liikursuurtükk nagu ma aru saan. Vastand oleks ratasliikursuurtükk. Kuigi ma kahtlustan, et keegi äkki mõtles hoopis soome k "telatykki", mis ei lähe nagu teemasse...
Aga mis loom see "mürsuheitja" on?

hillartiga olen nõus selle selektsiooni ja tiraaži osas. Sorteerimine on igati normaalne sõna, aga esimest korda seda tiraaži kuuldes oli küll hämming. Küsisin vist ka kelleltki (ei mäleta, kellelt) kohe samas, et mis asi see rahvakeeli on ???
Mingi neandertaal on vist kuslilt mingi lõpp ägeda sõna avastanud ja tahtnud seda kasutades lõpp tark välja paista.

mürsuheitja, kogupauktuleraketiseadeldis, mitmiklask-raketiheitja... (olen ka kohanud kirjanduses). Tegelikult on seda eesti keeles nimetatud reaktiivmiinipildujaks; inglise keeles - multiple launch rocket system (MLRS). Võib olla loetakse tänapäeval "reaktiivmiinipilduja" iganenud russismiks?