Palgad

[Lemet]

Kindlasti ei pidanud ma nn. eestöölisi silmas, vaid ikka selliseid, kellele annad asja mõõdud-joonised-pildi kätte ja kelle peale võid kindel olla, et määratud aja möödudes saad talt kätte asja, mida ei pea enam kontrollima ega üle mõõtma. Selle "brigadiri" ametiga tulen ma isegi toime...

Ajasin just paar päeva tagasi juttu sõbraga, kes peab paari töötajaga autoremonditöökoda. Ka sealt tuli ilmsiks, et ega ikka alla kaheksa eurose tunnitasu endale KORRALIKKU töötegijat naljalt ei leia. See on siis taas selline, kes võtab tööde vastuvõtja juurest võtmed ja tööde loetelu, ajab auto tõstukile, teeb vajalikud tööd ära ja kelle peale võid kindel olla, et juba järgmise päeva hommikul tulivihane kunde sul leti ees sõjatantsu ei tantsi, vaid ka järgmisel korral tagasi tuleb. Ja kellel ei viina- ega näpuviga küljes pole.

[Manurhin]

USA turvafirma ostab aga järjest Eesti sõjaväelasi üle. Ja ei vingu seal keegi, et oioi, masu; uiui, palka tõsta ei saa, sest siis läheme kohe pankrotti jne. Makstakse meestele enam-vähem inimlikku äraelamist võimaldavat palka ja kogu moos. http://www.postimees.ee/?id=416399

[alban]

Allohvitseride puhul räägime me peamiselt veeblitest? Millist haridust ja kogemust eeldatakse veeblilt - keskkooliharidus, läbitud ajateenistus ja 9 kuuline VABK. Veeblit haridusnõuetega ja koolis käimisega liigselt ei koormata. Mis tööd teevad tsiviilis keskkooliharidusega inimesed ja palju neile selle eest makstakse?

Arvestada tuleb ka sellega, et umbes 2/3 palgasaajatest teenib alla keskmise palga. Seda arvesse võttes vastab meie allohvitseri sissetulek meie ühiskonna võimekusele (vaesusele) ja ei ole suhteliselt üldse kõige hullem (väiksem) palk.

Ma ei taha öelda, et kaitseväelased ei võiks rohkem teenida, otse vastupidi, küsimus on lihtsalt selles, et kustkohast see raha võtta? Kelle ja mille arvelt?

[Kapten Trumm]

USA turvafirma ostab aga järjest Eesti sõjaväelasi üle. Ja ei vingu seal keegi, et oioi, masu; uiui, palka tõsta ei saa, sest siis läheme kohe pankrotti jne. Makstakse meestele enam-vähem inimlikku äraelamist võimaldavat palka ja kogu moos. http://www.postimees.ee/?id=416399

Aga mis lahendus oleks, kütame kogu senistest püsikuludest üle jääva raha ehk kokku mingi mõnisada miljonit (millest ehitatakse ja relvi ostetakse) palgatõusuks? Arvestades, et kaitsesektori summaarne palgafond on jämedalt miljardi vana raha ja investeeringutelt saame mingi 600 miljonit, saavutame summaarse sektori palgatõusu 60%.

Sihtgrupil tõuseb piltlikult palk 10 000-lt 16 000-ni. Kas sellega lõpeb kaardi voolavus välismaa (turva)firmadesse, kus palk on alates 30 000?

Vastu: ei lõpe, küll aga lõpeb lähima 10 aastaga riigikaitse nagu on see Lätil lõppenud.

[Lemet]

Ilmselt oleks hetkel üks ja ainuke võimalus jõhker palgatasemete ühtlustamine. Elik siis tippude mahalõikamine. (Ei jõua küll näiteks mulle kohale see Liive fenomen. näiteks) Oli see vist üks antiikfilosoofidest(Platon ???), kes leidis, et rohkem kui kahekordne erinevus on ebamoraalne. Mingil ajal juhtus kätte Soome ajaleht, kus oli lehekülgede kaupa erialasid ning keskmisi palku. Kõik nad jäid vahemikku kuskil 2200-3100 euri. S.T. igal erialal on võimalik inimese kombel ära elada.

Tumm, see 600 euri, millest siin juttu on olnud- see mitte ei tekita soovi suuremat palka otsida, said sõna otseses mõttes SUNNIB juba seda tegema. Vähemalt minu arust. Eriti kui peres lapsed on.

[Kapten Trumm]

Aga sa vaata, mis on Liive juhitava firmaga samas klassis firmade juhtide palgad?

[Lemet]

Teine võimalus on vanaviisi jätkata, s.t.. koolitada personali välisriikidele. Sest ega minagi usu, et keegi nii väga esiotsa palkade kallale läheb

[alban]

(Ei jõua küll näiteks mulle kohale see Liive fenomen. näiteks)

Liive suguseid palgasaajaid võib Eestis enam vähem 2 käe sõrmedel üles lugeda (riigiametites või riigile kuuluvate äriühingute eesotsas olevad).

Statistikud oskavad rääkida, et keskmine palk sellisel kujul nagu teda meil arvutatakse ei näita tegelikku taset. Selleks, et teada saada enam vähem tõene keskmine palk tuleks valimist välja lõigata 5% kõige suuremat palka saajad ja 5% kõige väiksemat palka saajad ja siis keskmine arvutada. Need 5% mõlemast otsast pidid tegelikkust päris suuresti mõjutama. Kahjuks ei oska ma öelda, et milline tuleks selle metoodika järgi keskmine palk. 2010. a IV kvartalis oli ta 814 eurot.

Aga kaadrivoolavuse vastu aitaks see kui teatud spetsialistid, kes saavad oma riigi kulul õpitud eriala ka tsiviilis või välismaises eraturvafirmas kasutada, kohustuksid teatud aastad kaitseväes töötama või siis oma koolituse kinni maksma. Tsiviilis laialt kasutatud võimalus.

[Lemet]

Jep, tegelikku olukorda peaks tõepoolest näitama paremini mediaanpalk. Mis Eestis ilmselt jääb siiski väiksemaks praegusest keskmisest palgast. 2005 aastal ta seda igal juhul oli

2005. aastal oli Eesti keskmine palk 8312 krooni, siis mediaanpalk oli 6700 krooni ehk keskmisest palgast 19 protsenti madalam.

[Kapten Trumm]

Kunagi ühel seminaril ütleks üks firmajuht efektiivsuse kohta - lähed igal hommikul tsehhi ja vaatad ringi - ning küsid endalt, kas sa tahaks kliendina kinni maksta seda, mida sa seal näed.

Kui "tsehh" näeb välja sedasi, et 2-3 rühma "produktiga" 6.00-17.00 tegelemiseks on teist sama palju kõikvõimalike pagunite kandjaid ja kahe korruse jagu kabinette, kus palehigis midagi planeeritakse (kirjeldus pärineb reaalsusest, kohta ei ütle), siis sellist produkti ma ei taha kinni maksta.

Kui produkt on kolm ülikallist miinilaeva, mida peetakse ainult palgalise kaadriga ülal ja mille roll on kord aastas kuskil eskaadris paar kuud käia (mingite poliitiliste lubaduste vastukaubaks), siis sellist produkti ma ka kliendina kinni maksta ei soovi. Kuigi mõistan, et võib-olla pole valikut - kuid see pane mind maksta soovima.

Kui minu arvamust tahate teada, siis minuarust peab kaitsesektori palgalehest veel 20% kärpima - aga mitte rivikaadri palkade, vaid igasugu kasutu toolisoojendamise lõpetamisega. Selle arvelt tekiks raha hulga vajalike asjade ostmiseks. Ja kui miinilaevad jäävad meeskonnata, siis tont nendega, olid nad vale investeeringuotsus ja on ka edasi. Ei liigutaks kõrvagi, kui need maha müüdaks ja see jama lõppeks.

[Manurhin]

Seda statistilist keskmist palka iseloomustab kõige paremini selline näide: on kaks meest. Üks rikas, teine vaene. Rikas mees sööb iga päev kaks kana, vaene mitte ühtegi. Aga statistika järgi söövad nad kumbki päevas ühe kana.

[Markko]

Aga kaadrivoolavuse vastu aitaks see kui teatud spetsialistid, kes saavad oma riigi kulul õpitud eriala ka tsiviilis või välismaises eraturvafirmas kasutada, kohustuksid teatud aastad kaitseväes töötama või siis oma koolituse kinni maksma. Tsiviilis laialt kasutatud võimalus.

Kaitseväes peaks täiesti olemas olema nö koolituslepingud. Ehk kui lähed ja õpid kaitseväe kulude ja kirjadega mõni aeg a'la mingi relvasüsteemi hoolduse ja remondi selgeks, siis oled ka kohustatud mingi aja kaitseväes teenima. Või maksad koolitusraha tagasi

Samas mõni aasta tagasi (enne masu) taheti ka politseikooli lõpetanutelt, kes peale lõpetamist politseisse tööle ei suundunud vaid Soome ehitajaks, koolitussummad sisse nõuda. Mis se'st sai, ei tea. Õiguskantsler võttis ka sõna, aga arvata võib, et see raha lendas tuulde

[taara]

See peaks olema nii, et sa võid töödata üks kõik millises riigiametis.

[hummel]

EKV maksab sõltuvalt vaatenurgast ka sarnases klassis palka nagu kirjeldatakse turvafirmast. Ma võrdleks seda AdvanForti summat mitte tavapalgaga, aga missioonil saadava palgaga.

Nüüd kui kodumaale tagasi tulla, siis mereväelastele ja skautidele ei oleks ehk vajagi pakuda kohe mitte paarituhandest, vaid esmalt lihtsalt äraelamist võimaldavat palganumbrit. 650-750 EUR bruto ei ole seda linnas mitte ja ega õhtusöögil pelgalt isamaalistest lauludest kõhtu täis ei saa. Väidan, et 1000 EUR bruto hoiaks normaalseid inimesi juba märksa rohkem kinni.
Huvitav veel näiteks tõik, et puhkuse ajast auastmetasu ka ei saa...

Siiski ei ole tõesti palk (+ ebakindlad ehk poliitikute tujudest sõltuvad tagatised) ainuke teenistuslik motivaator. Peab olema ka laiemas mõistes au- ja usaldusväärne organisatsioon, kus teenida. Patriotismus.
Ega ikka paljud ei taha hea meelega teenida jõustruktuuris, mis on tegelikult üsna jõuetu (pole korralikku raskerelvastustki) ja kus teenistus on korraldatud ligadi-logadi, arusaamatult ja ebaefektiivselt. Pidevalt mingi "tulekahju kustutamine" ja jant. Kaua sa ikka viitsid klouni mängida. Eriti, kui veel ei maksta ka.

Selle kohta on ka anekdoot.
Kui olin veel noor, magasin rahus, sest teadsin, et isamaad valvatakse.
Kui teenisin armees, sain vähe magada, sest pidin isamaad valvama.
Nüüd ei saa ma enam üldse magada, sest tean, kuidas isamaad valvatakse.

Muidugi on EKV-s ka hulk selliseid vendi, kes sisimas tõesti midagi väärt ei ole ja kellel puudub tegelikult kaitseväelaslik olemus või kutsumus. Neil on kama, kust palk jookseb. Häda selles, et nad ongi saanud kaitseväelasteks pigem varuvariandina (nii endale, kui EKV-le) ja ega väga asjalikud töömehed ka pole. Lahti lasta (oleks minu teha, laseks täna u iga 10.) ja paremaid aga palgata pole võimalik, sest selle palga peale hea tasemega ja motiveeritud meest ei leia.
Hea näide oli siin Lemeti autotöökoja ja 8 EUR/h teemast.

Aga eks EKV-s ole ka parandamatuid "lolle" patrioote ja aktiviste, kes teevad tööd põhimõtte pärast ja keda ei koti ka mingid AdvanForti kullakoormad. Neid pole küll enamus, kuid nende peal asi ilmselt suuresti koos püsib ja kuigipalju areneb. Mitte, et nad oleksid alati lugupeetud ja aktsepteeritud eelmises lõigus mainitud kontingendi silmis.

[mutionu]

Statistikud oskavad rääkida, et keskmine palk sellisel kujul nagu teda meil arvutatakse ei näita tegelikku taset. Selleks, et teada saada enam vähem tõene keskmine palk tuleks valimist välja lõigata 5% kõige suuremat palka saajad ja 5% kõige väiksemat palka saajad ja siis keskmine arvutada. Need 5% mõlemast otsast pidid tegelikkust päris suuresti mõjutama. Kahjuks ei oska ma öelda, et milline tuleks selle metoodika järgi keskmine palk. 2010. a IV kvartalis oli ta 814 eurot.

Mulle on mulje jäänud, et mõlemast otsast lõigataksegi suurima erinevusega protsent maha. Ilmselt on see vana hea 20/80 reegel, mis asja üles ajab.