No ma ei tea noh...

[soesilm]

Bokser - su küsimus on mitmes mõttes provokatiivne, ja kuigi sinu jaoks on teema ammendunud ning sa oled valinud must-valge maailma kasuks , pean ma vist ikkagi vastama.
Jah ma olen teinud asju (lollusi), mille tulemusel on inimene viga saanud ja mille tulemusel oleks võinud viga saada. Miks ma neid asju tegin - ikka lollusest. Kas see on teinud minust või kellegist teisest midagi paremat - SITTAGI! Ilma selleta oleks ka saanud. Kuna ma enda või teiste abiga sellest piisavalt kiiresti aru sain, siis pole mul "eterniidi" sarnast lugu ette tulnud. Mida see nüüd muudab? Ei midagi. Ma ei ütle, et leitnant on idioot ja tuleb lahti lasta. Ma ütlen, et sellist ... ooh veel kord ... SITTA pole lihtsalt vaja!
Nüüd läks mul ... keema.
Kui palju olen ma näinud "meeste" ja "tõeliste sõdurite" tegemist. Distsipliini ja jumalteabmispederastlikukorra loomist. Lasen puusalt, kusen traati, situn trotüüli. Vahva! Aga kuidas kurat see kõik SAKSLASTEGA SEOTUD ON?
Kui palju ajateenijate väljaõppes pannakse rõhku JÜ arendamisele? Ajateenijast RÜ arendamisele? Või arenevad nende juhioskused siis kui vbl/ltn nende ajusid pedereerib 24/7? Füüsiline ja vaimne koormus on õige asi aga ainult sellega saavutab 30 üksikut-veidirambot-sõnakuulavat ... laskemoonakulu! 30 tonti, kes ilma selle leitnandita (keda neil reservist tulles enam võtta pole), midagi korda saata vaid juhuslikult ja hea õnne korral suudavad.
Mis kasu on staabikaitserühmast, kus kõik jooksevad 3,2km alla 14 min, purustavad eterniiti, hüppavad autokastist jne, kuid juhtimispunkti rünnaku korral tegutsevad viimse meheni ainult nii nagu leitnant ütleb?
Bokser - mine ja leia see must-valge maailm. Ma olen jumala kindel, et see on värviline enne sinu sinnajõudmist.

[Kapten Trumm]

Ja mida on see kogemus mulle edaspidises elus andnud??? Mitte midagi. Siiski ma arvan et oskus teha tööd peaga on olulisem toorest jõust.

Algatuseks: ei poolda mingite N.armee meetodite kasutamist ega alahinda su kannatusi- ega õigusta su rühmaülema egotrippi. Ma ise arvan, et sa pole ka sattunud olukorda, kus see oleks midagi andnud? Elu on olnud lihtsalt rahulik ja sul pole olnud tarvis silgata murdunud kontidega kuskile. Kui sa oleks sattunud lennuõnnetuse tagajärjel dzunglisse kergema jalaluu murruga 50 km lähimast asulast, siis oleks sa ilmselt hakanud otsustavalt ennast päästma (sest sa oled korra seda teinud ja näe, olid küll suuteline). Ilma oleks sa ilmselt oianud kohapeal ja oodanud pääsemist (või esimese 50 meetri käimise järel loobunud). Neid lugusid on küll ja rohkem, kus inimesed, sattudes ellujäämisolukorda, murdusid vaimselt enne kui nende füüsis oleks murdunud. Ja suridki nädala jooksul, sest neil puudus vaim võidelda ja ennast päästa. Teine asi - see "vaim" aitab siis, kui pole enam aega väga mõelda, vaid tuleb tegutseda. Inimese vastupidavus on kaugelt suurem kui enamik inimesi iial kogeb. Sestap - et aru saada, kus on piir, tuleb seda piiri ka katsuda. Inimene annab alla siis, kui tema vaim alla annab. Mulle isiklikult tundub, et 10 aasta pärast on meil kursuste lõpurännakud 5 km pikkused, sest vaimselt vedela seltskonna arv kasvab ja kasvab ka nende arv, kes seda kisa kuulda võtavad.

[gnadenlose]

Mulle jääb loetust lihtsalt mulje, et meie Kaitseväes on kas leival terve hulk lihtsalt rumalaid inimesi või puudub pädev metoodika puhkudeks, mida iga terve inimene tsiviilis ebanoraalseks peaks. Loodan muidugi teist varianti!

[hofnar]

Mulle jääb loetust lihtsalt mulje, et meie Kaitseväes on kas leival terve hulk lihtsalt rumalaid inimesi või puudub pädev metoodika puhkudeks, mida iga terve inimene tsiviilis ebanoraalseks peaks. Loodan muidugi teist varianti!

õnneks sellised wannabe Spetznaz tüüpi iganenud N-Liidu armee metoodikaga inimesed on väga väike hulk kaitseväes teenivaid inimesi.

[Lemet]

Spetznaz tüüpi iganenud N-Liidu armee metoodikaga inimesed

Tea, kui iganenud see spetznazi metoodika nüüd ikka on. Ja kas seda eterniidilõhkumist selle metoodikaga seostada pisut meelevaldne pole. Silmas pidades seda, et seesama väeliik on hetkelgi pidevas tegevuses Nagu ka nende metoodika, tagamaks inimeste ellujäämist ja seatud ülesannete täitmist. Üldse peaks igatsugu halvustavate sõnaseadmistega pisut ettevaatlikum olema. Avalik eterniidi ja telliste lõhkumine peaks olema rohkem VDV demoesinemiste teema.

[Kapten Trumm]

Kuldne kesktee on kahe vahel. Kindlasti pole õige ka selline leborada, nagu mõnes Euroopa riigis täna tekkinud on. Inimlik mugavus ja laiskus on kahjuks süvenevad nähtused ja kui lased otsa käest, siis finaal ongi lõpuks 5 km rännakud ja peale 17.00 sõdurikodus õlle joomine. Vene rahvuse hulgas on sellised karmid väeliigid väga suure au sees. Ka täna.

[hummel]

Püstitaks siia vahele sellise küsimuse... kui keegi viitsib vaevata end mõtlemise ja vastamisega.

Lahingutoetusüksuse NAK õppuril, kes võrdlemisi asjalik - planeeritud pärast kursust jaoülemast kõrgemale ametikohale (ja hinded normaalsed), on tsiviilist pärinev tagasihoidlik jalavigastus ja ta katkestab u pärast 2/3 NAK lõpurännaku (u 50 km) läbimist, kuna vana vigastus lööb välja ja ei saa jala peale astuda.

Kas on õige, et antud õppur jääb tänu eelnimetatule kapraliks või siis ta peaks end ikkagi haiglasse või isegi KAKK-i käima, aga saama nii nooremseeruks?

[Lemet]

Mina pakuks välja, et siin on see individuaalse otsustamise koht. Kui muidu igati asjalik tegelane, siis peaks ikka vast ka viimase kolmandiku pealt katkestamise peale nooremseeruks saama. Kui tõepoolest vana vigastus välja lööb.

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

Eks see vist erineb täiesti väeosadest.Tädipoeg kes mõned aastad tagasi lõpetas ajateenistuse Viru jalaväepatis rääkis, et nende lennul oli suht palju NAK'i rännaku katkestajaid aga n-srs auastme said ka enamus katkestajaid.

[gnadenlose]

Vene rahvuse hulgas on sellised karmid väeliigid väga suure au sees. Ka täna.

Venemaast suurema rahuajal sandistatute ja hukkunute/tapetute arvuga armeed Euroopast vast ei leia?

[allatah]

Hummelile:
Õnn soosib kiireid julgeid ja tugevaid, aga eks KÕIGIL on mõnikord kehv päev. Kui arstid leiavad, et see vigastus lööbki välja ainult siis, kui on vaja päevas 50km täisvarustuses kõndida, siis ilmselt LTT teenistusülesannete täitmisel see takistuseks ei saa.
Kui inimene ise tahab asjaga tegeleda ja on muidu täitsa korralik sõdur, siis miks mitte? Pealegi on ju 50km läbimisel nö. akadeemilises arvestuses ikkagi üle poole sooritatud.

Muidugi on võimalik, et see vigastus hakkas valu tegema suure vaimse ja füüsilise stressi tulemusena, kui organism mõistis, et kergem on valule tuginedes asi pooleli jätta. Aga sellist diagnoosi juba foorumi teel ei pane

[Härra Muna]

Kui ma ei eksi siis juhul, kui ta läheb KAKK-i ja ta määratakse seal teenistuskõlbmatuks ja arvatakse reservist välja siis sellisel juhul ta auaste ei loe enam kuskil midagi sest teenistusse ta ei saa naasta pärast seda. Parandage selle koha pealt kui eksin. Kui jätkab tegevust siis kui ta on edaspidi õppustel (Tormihoiatus, Kevadtorm või muud väesisesed õppused) on piisavalt pädev siis on võimalik eeskujuliku teenistuse eest saada siiski kõrgem auaste. Väga palju loeb enda pädevus.

[tolkkk]

Püstitaks siia vahele sellise küsimuse... kui keegi viitsib vaevata end mõtlemise ja vastamisega.

Lahingutoetusüksuse NAK õppuril, kes võrdlemisi asjalik - planeeritud pärast kursust jaoülemast kõrgemale ametikohale (ja hinded normaalsed), on tsiviilist pärinev tagasihoidlik jalavigastus ja ta katkestab u pärast 2/3 NAK lõpurännaku (u 50 km) läbimist, kuna vana vigastus lööb välja ja ei saa jala peale astuda.

Kas on õige, et antud õppur jääb tänu eelnimetatule kapraliks või siis ta peaks end ikkagi haiglasse või isegi KAKK-i käima, aga saama nii nooremseeruks?

Ja mida selle kapraliga peale hakata? Jaoülema ametikohale teda määrata ei saa, siis oledki hädas nagu l..s lapsega. See NAK kapralina lõpetamine on kah mingi Meegomäe aegadest pärit igand, mis tänapäeva värgendusele on jalgu jäänud. Kui NAK ära lõpetab ja siis KAK läheb, siis masinavärk kestab raudselt niikaua, et pasliku aja täitmisel saab ta ikka sõja-aja ametikohale määrata.

[Härra Muna]

Nojah tõenäoliselt ta määratakse jaoülema abiks või midagi taolist. Kui ta läheb KAK-i ja määratakse sõjaajaametikohale enne kui KAK läbi siis hiljem võidaks ikkagi see ametikoht tühistada juhul kui ta määratakse ebakõlblikuks. See tähendab seda, et ka kunagi hiljem ei ole võimalik enam uut auastet peale saada, kui tahta ka Kaitseliidus tegutseda ja minu teada ei võetaks teda tegevteenistusse ka. Ühesõnaga kustutatakse Kaitseväe registrist ära.

[Kapten Trumm]

Kood: Vali kõik

Venemaast suurema rahuajal sandistatute ja hukkunute/tapetute arvuga armeed Euroopast vast ei leia?

Olen vist enamvähem kõik raamatukogudes leiduvad eesti soost N.armee ohvitseride kirjutatud juturaamatud läbi lugenud ja mis vähemalt seal silma torkab - peamine surmajuhtumite põhjus oli ikkagi sõdurite oma rumalus ja sisemise distsipliini nappus, mitte mingi hard ass väljaõpe. Tüüpilised näited on surrogaatalkoholi joomine (tosool jm), õnnetused relvade ja lahingumoonaga, ajateenijate omavahelised suhted (kuni üksteise tulistamiseni välja), alkohol. Aga ka külmades piirkondades hüppesse minekud ning tehnikavägedes tehnika liikumisega seotud õnnetused (allajäämised, kaela kukkumised, avariid).

Need arvud viivad ka selle statistika lakke. Ma arvan, et ka tsiviilisikute hulgas on proportsioon umbes analoogne + kindlasti igihaljas alkoholiprobleem - rahvuslikud omapärad, mis hoiavad need surmad kõrgel ka ilma armeeta ja väljaõppetta. Pohhui, alkohol jne.