www.militaar.net

Bjorn kirjutas:Loodame nüüd, et antud ajateenija ei ole üks neist kes on ka siin foorumis oma muresid kurtnud ning kes on (ilmselgelt) jäänud sobiva abita vahetu ülema või kohaliku meditsiini (või KRA) poolt.

Kaitseministri käsukiri nr.94–1933. a.

Kuna kaitseväes enesetapmise juhte tuleb ette silmatorkavasti sagedasti, siis on tarvilik, et kõik juhid tõsiselt astuksid võitlusesse selle suure pahega.

Mudakoon kirjutas:

Bjorn kirjutas:Loodame nüüd, et antud ajateenija ei ole üks neist kes on ka siin foorumis oma muresid kurtnud ning kes on (ilmselgelt) jäänud sobiva abita vahetu ülema või kohaliku meditsiini (või KRA) poolt.

Ja mida see muudab?

Postimehele teadaolevalt oli Jarmo külastanud korduvalt ka kaitseväe arsti, ent seda pigem füüsiliste kaebuste pärast.

Karl räägib, et tema eluunistus oli saada kaitseväkke. Aga tal on juba vastsündinust peale südameprobleemid olnud. See tegi kaitseväkke astumise raskeks. Viimaks õnnestus tal arstlikust komisjonist läbi saada. Karl läks ajateenistusse 2020. aasta oktoobris. Kui kohapeal uuriti, kas on mõni põhjus, miks ta ei peaks kaitseväes olema, hoidis ta suu kinni.

Teenistuses hakkasid füüsilise töö ajal südameprobleemid teda siiski kimbutama. Karl pidi käima arstide vahet ja jäi väljaõppes maha. Teenistuskaaslastega läksid suhted sassi. Ta mõistis, et on enesega puntras, ja läks kaitseväe psühholoogi juurde. Esimesest abistajast ei olnud abi. Karli sõnul ei osanud too öelda muud kui „mhmh”. Teine psühholoog oli Karli sõnul üsna tore sell, kes kuulas.

Karl räägib, et peale südameprobleemide tekkis tal üks „mentaalne asi”. Nimelt tahtis Karl teismeeas sugu vahetada. Ta tunnistab, et on üldiselt pigem konservatiivne ja seega läksid tal mõtted sassi. Aeg-ajalt tuleb soovahetuse mõte tal pähe tagasi. Nii juhtus ka kaitseväes, kus ta üritas mõtet alla suruda.

2020. aasta sügisel ajateenistusse astunud Indrek meenutab, et tema 30-liikmelisest rühmast oli vaimse tervise muresid neljal. Üks teenistuskaaslane hakkas end keset tuba lõikuma, teisele kirjutati Xanaxi rahustit, kolmas üritas end maha lasta, neljas kõrvetas suitsuga käeseljale s-tähe. „Tema puhul oli selgelt näha, et ta on peast korrast ära,” ütleb Indrek viimase kohta. „Ma ei saa aru, kuidas see tüüp (kaitseväkke – M. E.) võeti.” Indrek ongi mõelnud, kui pinnapealne oli enne ajateenistust arstlikus komisjonis vaimse tervise kontroll. „Minult küsiti üks küsimus: kas mul sõpru on?” Siis klõbistanud psühhiaater midagi klaviatuuril ja öelnud, et võib minna. [...]

Daniel on praegu ajateenistuses ja tema kogemus arstlikust komisjonist on võrdlemisi värske. „Mäletan, et istusime päris pikalt sõpradega seal ukse taga ja peale meie oli seal veel inimesi. Arvasime ja kartsime, et sees ootab ees päris suur jutuajamine. Sees aga pidime kõik vastama kahele-kolmele küsimusele ning pärast seda suundusime juba järgmisesse punkti,” räägib ta. „Tundus natukene absurdne, et asi nii kähku käis, aga sel ajal arvasin, et äkki nii ongi õige ja pikemalt ei ole aega teha,” lisab Daniel.

Viie minuti jooksul, mis vaimse tervise kontrolliks kulutatakse, ei pruugi probleemid esile tulla, tõdeb kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. „Me ei saa seda (kas kutsealune satub teenistuse ajal vaimse tervise murede küüsi – M. E.) 100% ette näha,” ütleb ta. Oidermaa teab ka lugusid, kus ajateenistusse ihkav noormees praagiti välja, mistõttu langes ta veel sügavamasse auku. [...] Kuid arstlikus komisjonis kutsealuste vaimse tervise seisundit põhjalikult välja selgitada ei ole kuigi lihtne – see on ajamahukas ja keeruline, ütleb Anna-Kaisa Oidermaa. Ta lisab, et ajateenistus on pikk, selle jooksul võib vaimse tervise seisund ka märkimisväärselt muutuda. On neid, kelle vaimne tervis halveneb, aga ka neid, kelle enesetunne läheb hoopis paremaks. „Mina ei paneks probleemi arstlikusse komisjoni,” ütleb Oidermaa. Tema arvates on häda pigem selles, et meie noorte vaimne tervis on väga halvas seisus.

Oidermaa sõnul on protsess, milles inimene jõuab suitsiidini või selle katseni, väga pikk ja keerukas. „Seda lühiintervjuuga (arstlikus komisjonis – M. E.) ei enneta.” Tema sõnul peitub probleemi iva selles, et vaimse tervise abi on raskesti kättesaadav ja olukord on koroona põhjustatud kriisi tõttu veelgi keerulisemaks läinud, ka sõjaga seotud kriis on noortel pinget suurendanud. Oidermaa märgib, et eri uuringute andmetel on umbes pooltel noortel depressiooni tunnused.