www.militaar.net

Ursus, kõik mis välja tõid vastab tõele, kuid on üks aga. Hiina ja India paljunevad meeletus tempos (ka Aafrikas on kiire siginemine), eelnimetatute puhul on tekkimas ja tegelikult juba ka tekkinud probleem ülerahvastatusega. Kogu seda inimmassi ei jõua maa lihtsalt toita, sõltumata siis siseprobleemidest. Mingis teemas sai juba postitatud, kuidas suhteliselt sügaval Venemaa territooriumil avastati hiinlaste külakesi. Samasuguse rahvaarvu kasvu puhul on need riigid sunnitud midagi radikaalset ette võtma, mis see küll olla võiks ? Kui õieti mäletan, siis Hiina tegelikult on proovinud sündivust vähendada (vist maksudega, üle kahe või kolme lapse on inimesed sunnitud riigile maksma päris suuri summasid). See aga on suht kontrollimatu eraldatumates maapiirkondades, kus lokkab vaesus ja harimatus. Nende maksude tõttu jäädakse ainult veel vaesemaks ja talupoja ainukeseks lõbuks töörabamise kõrvalt jääb ikkagi vana ja hea suguelu . Neil maksudel oleks mõju juhul, kui nendest summadest jagataks harimatumale massile nn. kaitsevahendeid ja õpetataks neid kasutama.
Vastasel korral aga on kindel ja üsna vääramatu tendents, et see rahvas hakkab vaikselt, kuid järjekindlalt venelasi territooriumilt välja pressima. Arvestades hiinlaste järjest kasvavat sõjalist võimekust, siis ei pruugigi see vaikselt toimuda. Mis aga siis saab, see on küll täiesti ettearvamatu, vähemalt hetkeseisuga. Ka meie jaoks ei tähendaks see midagi head. Suure tõenäosusega saavad venelased peksa, see aga tähendab sama suure tõenäosusega, et siis hakkame ka meie peksa saama, sest kuhu mujale minna neil on, kui vähemad naabrid ära kustutada. Meie oma mänguarmeega aga neid kinni ei pea. Tundub loogiline?
Teine variant on, et Venemaa kasutab sellisel puhul tuumarelva, nagu isegi aru saate, siis ka see variant ei meile ega ka muule maailmale midagi head ei too.
Nii et tulevik on tume, loomulikult ei tohiks see stsenaarium lähiaastatel käivituda, kuid pikem perspektiiv tundub vähemalt minu jaoks selline.
Vabandust, et algsest teemast kõrvale kaldusin, kuigi sama perspektiiv on ka Soomele.

Ohvitser kirjutas:Vene- Hiina sõja korral ei jääks muud üle kui minna venelastele appi. Vastasel juhul on Maad valitsev rass otsustatud. Parem naabriks venelane kui hiinlane.

Kui olete tähele pannud, siis kogu nn."arenenud" maailm on probleemi suhtes silmad sulgenud, pärast meid tulgu või veeuputus!
Nii et valitsev rass on juba ära määratud, tegelikult ei aita siin ka tuumamalakas, selleks et konflikti tekkimisel selle malakaga piisavalt puhas plats teha, selleks peaks tuumalöögi kontsentratsioon olema nii karm, et välistab edaspidise elu Maal. Nii lihtne see vist ongi.
Vabandan, kui minu kõrvust on mööda lipsanud, et riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid tegelevad nende probleemidega, ning Hiinale ja Indiale on esitatud mingeid noote, kus rõhutataks tegelemist rahvaarvu meeletu kasvukiirusega. Ühesõnaga, kui ei tule mingit valikulist looduskatastroofi või taudi, mis ainult neid rahvuseid niidaks, siis on asi otsustatud, ning õigus on neil, kes väidavad, et meil pole mingit armeed ega ajateenistust vaja! M.O.T.T.

Läheb teemast välja jah, aga paar märkust.
1. Hiina rahvastikukasvule on sealsete drastiliste meetmetega siiski piir pandud. Elanike arv (praegu 1,3 mrd) küll kasvab veel mõniteist kuni paarkümmend a-t, sj aga hakkab langema. Vt Hiina rahvastikupüramiidi, kus nooremad aastakäigud palju väiksemad keskealistest. Aeglasemalt, kuid siiski on sündimus vähenenud ka Indias, mis sama ajaga Hiinast rahvaarvult mööda läheb. Aga kas keegi (peale India otseste naabrite Pakistani, Hiina ja Sri Lanka) tajub Indiat ohuna? India on lisaks liiga kirju nähtus, et seda üldse ühena tajuda.
2. Hiina juba on maailma energiatarbija nr 1; majandusteadlased vaidlevad, kas see muutub tegelikult suurimaks (st mitte ainult suude arvult, aga ka nt börsimahult, SKP-lt) majanduseks 2020, 2030, 2050 v üldse mitte. SKP-lt per capita nagunii mitte. Hiina keskklassi teke, sissetulekute kiire tõus, jüaani poolsunnitud, järkjärguline, kuid juba alanud revalveerimine (tugevdamine) jne õõnestavad juba Hiina positsiooni ülemaailmse vabrikuna. Töö osakaal hinnakujunduses aina kasvab, st toodangu hind paratamatult kasvab.
3. Sõjalises mõttes suurvõim on Hiina ainult regionaalses, mitte ülemaailmses mõttes, ja pole nagu eeldusi, et ta ülemaailmseks saaks v jõuaks kujuneda, enne tulevad kasvu piirid ette.
4. Venemaa demograafilised protsessid (nii üleüldse kui Kaug-Idas) ja majanduslik suutmatus kõikides muudes sektorites peale energiamajanduse on tinginud selle, et nad on võtnud Hiina suhtes analoogilise hoiaku nagu EL Venemaa suhtes. St muuhulgas, et ruumi suureks, põhimõtteliseks konfliktiks nende vahel pole. Isegi mõõduka sisserände korral mitte, sest Venemaa vajab Hiinat energiaturuna, teabe, odava tehnoloogia ja odavate kaupade allikana jne. Seda võiks ju kapitulantluseks nimetada (paljud venelased nimetavadki) -- kui Venemaa Hiinat tõesti ei vajaks. Mõju pärast konkureerivad nad reaalselt vaid sellistes "maailma sõltuimatutes" riikides, nagu Mongoolia ja Kirgiisia. Isegi Kasahstanis aga vaid tinglikult, sest too pürib ise regionaalse suurriigi seisundisse. Umbes nagu Ukraina puhul, keda meil tahetakse muudkui Euroopa-Venemaa teljel kujutada, kuid kes tahab ise poliitiline ja majanduslik suurjõud olla. Aga Ukr on isejutt.
5. Nimetasin ennist Hiina suuri siseprobleeme. Majanduses on hiiglaslik mull v isegi mullid. Neist lastakse võimu poolt küll vaikselt õhku välja, kuid varem v hiljem see v need lõhkevad. Tulemused teadmata, sh tulemused riigikorra, poliitilise rezhiimi suhtes. Vastuolu ideoloogia ja tegelikkuse vahel aina süveneb. Meenutan, et ideoloogia on mauistlik, st umbes nagu stalinlik. Rahvuspinged, mis Uiguurias ja hueide juures tembitud islamiradikalismiga. Keskkonnaprobleemid: saastumine, tohutud tolmuprobleemid, veepuudus seal, kus vett vaja, vee üleküllus seal, kus seda vaja pole. Jne, jmt. Kuid Hiina siiski toidab enda ära, nagu ka India enda jne.
Ühesõnaga -- Hiinaga hirmutamise aeg hakkab nagu läbi saama. Küsimus rohkem selles, et kuidas teda tema probleemides tulevikus abistada, sest ükskõik millise suurriigi kontrollimatu lagunemine oleks tõesti ohuks kogu maailmale.

Soome teemast on märkamatult saanud Hiina teema, ma vaatan... Üks mõte veel - Hiinas on siiski üks asi, mis võib tulevikus probleeme tekitada - u. 20 milj. (oli vist) noort meest, kellele naisi ei jätku. Aga tegevust on vaja. Võibolla keegi üritab neile asendustegevust leida, sõdimises näiteks. Venemaale oleks isegi 20 milj. vihast hiinlast päris suur probleem.

Kokkuvõtvalt võiks resümeerida, et Lääne ühiskonnas on juba mõni aeg tagasi alanud teatud "pehmenemine" - tulenevalt käegakatsutava vene sõjaohu (osalt näilisest) vähenemisest. See veab paratamatult kaasa ka kõik "totaalkaitse kantsid", sest tänapääeva maailm kipub info osas olema piirideta.

Edasi on küse selles, et kui Soome võiks endale lubada 100 000 mehelist SA armee kärbet (250 000 on ka praegu ähvardav jõud) või mõned Iisraeli lendurid võivad endale lubada vastuhakke (sest neid on suurusjärgus paar tuhat veel), siis meil on veel väga vara igasugu punaroosasid loosungeid eesmärgiks seada, sest meil pole seda, millest loobuda.

Ehk meil tuleb endale selgelt teadvustada, et igasugune kahjurlus "moodsa aja mobiilsete professionaalsete relvajõudude" või "kosmopoliitse moodsa noore valikuvabaduse" teemal, mida üks suurpartei mitte väga ammu propageeris, on lausa kuritegelik, see lammutab ära sellegi pisku, mis luua on õnnestunud (sest eri põhjustel on loodud vähem kui see ressursiraamistikus võimalik olnuks). Kaadrikaitseväelased on mitmel juhul öelnud, et "viilimine" kasvas märgatavalt kui käis see palgaarmee-palagan. Ehk meie ühiskond on sellistele nakkustele väga vastuvõtlik ja seepärast peaks hoolega kaaluma, mida suust välja ajada.

Selles mõttes oleks tervendav mõne lõunanaabri kaitsestrateegia rahaline ja ideeline pankrot. See kainestaks ka praegu latentses seisundis olevaid uue aja ideolooge (ärge arvake, et nad kuskile kadunud on). Nt Läti puhul on kpt Väli ennustused aastast nii 2007 enamuses tõeks osutunud. Armee on takerdunud personalikulude lõksu ja sealt enam naljalt välja ei rabele.

Sievi jalkine OY vöitis armee hankekonkursi sel kevadel, aga Urho Viljanmaa Oy (Jalas) arvas, et konkurss oli ebaaus ja kaebas armee otsuse kohtusse.
Kaitsejöud hülgas Jalase pakkumise, kuna pealisnahk ei täitnud vee pidamise nöudeid.
Kaitsejöududel on kohtuvaidlusest tekkinud viivituse töttu puudu 60 tuh. paari.
Armee oli juba arvestanud kohtulahinguteks kaks aastat ja sel ajal anti meestele kasutada kahe saapapaari asemel 1 paar ja neidki vöis kasutada ainul puhkuse ajal.( varasematest kirjutistest teame, et kasutati kummikuid.)
Kordusöppustel olijad pidid koguni ilma saabasteta läbi ajama.
Vot siis nii, armee ja vabaturumajandus

http://www.hs.fi/kotimaa/artikkeli/Puol ... 5262548514

ivanorav kirjutas:Kaitsejöud hülgas Jalase pakkumise, kuna pealisnahk ei täitnud vee pidamise nöudeid.

Jalasel on jah paaril viimasel aastal olnud toodaguga probleeme... pealisnahk on üks asi, aga probleeme on ka välistaldadega. Pigem siis Sievi...

Selline lugemine. Ette vabandan, kui on juba käsitlemist leidnud...

http://www.diplomaatia.ee/index.php?id= ... 60e598162a

Väga hea. Respect.
Kui juba artikkel kaadrikaitseväelase sulest, siis - järelikult on neil seisukohtadel tervishoiuasutuse poolt 100% toetus.

Vähemalt soome reservohvitseridel on "finlandiseerumise" kohta natuke teine definitsioon kui artiklis.

Finlandiseerumine on idanaabrile arusaama sisendamine, et Soomega on igati kasulikum rahulikult koos eksisteerida, sest jõumeetodite kasutamine ei saa lihtne olema. Mitte mingi kapitulatsioonipoliitika, mida meil armastatakse Soomele kaela riputada. Laias laastus sai Kreml sellele pihta ka.

Alljärgnev lõik ei räägi just alalheitlikkusest:
1990ndate aastate algul oli Soome armee sõjaaja (SA) operatiivstruktuur veel ligi 570 000 meest.9 Peamiseks tüüpstruktuuriks olid jäägribrigaadid (jääkäriprikaati) ja jalaväebrigaadid. Esimesed olid varustatud soomustransportööridega. Helsingi ja Lääne-Soomes Soome enda toodanguga, milleks soomukid PASI-SISU, Ida-Soomes oli varustuseks Nõukogude päritolu BTR-60-d ja Põhja-Soomes NASUd (analoogsed Eesti kaitseväes kasutusel olevatele Rootsi päritolu kummiroomikutel BV 206-le). Jäägri-brigaadides olid reservistid, kes alla 30 aasta vanad, st need mehed pidid jõudma kiiresti liikuda. Jalaväebrigaadid koosnesid vanematest reservistidest ja liikusid vähemalt tüüpstruktuuri järgi... traktoritega. Idee oli lihtne: kuna Soomes oli ja on jätkuvalt toimiv põllumajandus, siis kriisiolukorras oleksid kõik traktorid konfiskeeritud ja järelkärudel oleks jäägribrigaadid kiirusel 20-30 km tunnis oma positsioonidele tiksunud. Crème de la crème olid tankibrigaadid. Mõlemas brigaadis kasutati segamini T-72M ja T-55M tanke, millel Soomes valmistatud sihtimis-, tulejuhtimis- ja sidesüsteemid, ning mõlema brigaadi kooseisu kuulusid täiendavalt veel Nõukogude päritolu jalaväe lahingumasinatel BMP-del (hellitavalt bemari) tegutsenud musta baretti uhkelt kandvad soomusjalaväelased - panssarijääkeri'd.

Selle peaks panema suure loosungina paari maja peaukse kohale üles

Relvastuse osas on soomlased alati üritanud maksimaalselt ära kasutada kõike, mida on võimalik veel sõjategevuseks kasutada

Sinu allikad on muljet avaldavad, aga ikkagi ei muuda olematuks fakti:

1990ndate aastate algul oli Soome armee sõjaaja (SA) operatiivstruktuur veel ligi 570 000 meest

Ja fakti, et see arv on täna vististi ikka 350 000 meest, millega on Soome üks Euroopa arvukamaid relvajõudusid täna.

Milleks? Liitlaskohustuste täitmiseks koos NSVL-ga/VF-ga?

Relvastuse osas on soomlased alati üritanud maksimaalselt ära kasutada kõike, mida on võimalik veel sõjategevuseks kasutada

Muideks! Läheb küll pisut teise teema alla, aga haakub ka sellega väga edukalt.
Samast põhimõttest on lähtunud ju ka IDF. Juba oma algusaegadest peale. Vaevalt küll, et me IDF-st üldse midkit rääkida saaksime vüi Iisraeli riigist üldse, kui see selliselt olnud poleks.
Ja üleüldse! Tegelikult on meie arutelud siinses ja ka teistes teemades ajendatud ju sellest, et analüüsides arenguid mujal ja võrrelda neid meie kohapealsete tegemistega. Tegelikult ju on nii. Kui me seda ka välja ei ütle või siis isegi iseendale tunnistada ei julge, siis oma sisemas me seda paraku ju teame ja ka teeme.
Noh, ja praegune teema - Soome paralleel läheb ju väga-väga hästi peale. Siin ei saa juba ükski iriseja meie "objektiivsete tingimustega" nii vabalt vehelda ja teiste, tegelikukt küll võrreldavate, riikide hoo-oopis võrreldamatule (väidetavalt ) olukorrale apelleerida.

Ja noh, mis seal ikka öelda? Huvitav on see, et nii mõnigi meie kommentaator, kes Eesti puhul seda heidutuse fenomeni (et vastase poolt relvastatud rünnakul saadav kasu ei kaalu üles selle tulemuseks olevat tõenälist kahju) irooniliselt naeruvääristab ja selle oma seisukoha igati põhjendatu leiab olevat (just-kui meie potentsiaalne vastane langeks ühel momendil X meie peale KÕIGI oma sõjaliste jõududega ), suhtub sama mõistet Soome riigiga seostades sellesse täiesti iseenesestmõistetavalt. Millest selline piiritõmbamine? Oleme soomlastega ju nii etniliselt, kui ka kultuuriliselt küllalki sarnased rahvused. K.a. meie mõttemallid, mis viimase 20 aasta jooksul samuti ühtlustumise suunas kõva sammu tegid.

Aga, mis puutub seda nn. finlandiseerumist, siis - võib ju tõepoolest selliselt olla, et esialgu tehti just selliselt väljapoole (venelastele) näitamiseks ja siseringile suunati hoopis midagi muud, kuid kuna seda siseringi suunatud ideed ju avalikult kuulutada ei saanud, siis see ka eriti laia kõlapinda ei leidnud. Kõik nägid ju ikka seda, mida avalikult välja öeldi. Ja pisitasa hakkas seda ka rahvahulk omaks võtma, kuid nende (soomlaste) õnneks kestis selline elu parasjagu lühikest aega (nagu ka eestlaste jaoks). See, mis rahvafolklooris suust-suhu edasi antakse (soomlastel Talvesõja kangelasteod ja meil pealesõjaaegne metsavendlus) ei oma tegelikkuses hoopiski nii suurt kaalu, kui me seda oleme harjunud arvama. Veel paarkümmend aastat ja oleksid pisitasa ka need hääbunud (nii Soomes, kui meil).
Analoogiat näen Saksamaaga, kus ma kah esialgu ei mõistnud paljusid asju. Eriti seoses 20. saj. teatavate ajalooliste perioodidega. Nagu see üldiselt teada on, siis kuni senini kehtib seal see nn. denatsifitseerimise seadus, mis esialgu ikka väga-väga suurt hirmu oli rahva hulgas tekitanud. Saksamaa ajaloolist perioodi 1933-1945 ei olnud soodne kõneteemaks võtta, rääkimata selle kohta oma arvamuse avaldamisest. Ja selliselt siis see periood ongi ära hääbunud. Vanemad teavad, aga ei räägi. Pisut nooremad just-kui kah midagi teavad ja teavad ka seda, et see keelatud on. Veel nooremad teavad vaid seda, et sellest perioodist ei räägita ja see lausa keelatud on (ohtlik teema). Kümmekond aastat eelmistest veel nooremad teavad, et sellest perioodist on keelatud rääkida ja ega ei räägi kah, sest ei tea sellest midagi (ja ei huvita kah). Päris noored? Neile ei tule sellest ajaloolisest perioodist mõtisklemine või rääkimine mõttessegi, sest nad ei tea sellest midagi ja seda nende jaoks polegi olemas. Mõned isegi enam ei tea, et see kuidagi keelatud olnud on.
Vaat sama moodi oleks läinud asjade loomuliku arengu korral ka meie rahvustunde ja soomlaste nn. finlandiseerumisega. S.t., et kui see olekski olnud esialgu mõeldud, kui kattevari oma tegelikele mõtetele-plaanidele, siis pikas plaanis oleks see toonud kaasa ka selle reaalse teostumise. Uute poliitikute-sõjaväelaste ametisseasumisel poleks enam olnud neid selle nn. silmakirjaliku (aga mis see finlandiseerumine eelnevate kommentaatorite arvamusi arvestades siis muud sai olla) poliitika idee kandjaid ja üha raskem oleks olnud järgnevatele selgitada kas või konkreetselt riigikaitselisi kulutusi sellises mahus, nagu need praegu just on ja samuti riigikaitsesüsteemi reaalselt eksisteerivat ülesehitust (mis aga selle nn. finlandiseerumisega kuidagi kokku ju ei sobi). Järgmises etapis aga oleks see tõeline ja ehe finlandiseerumine ka riigikaitsesse tegelikult kohale jõudnud. Koos vaid marginaalsete relvajõudude ja allaheitliku meelega muidugi. Õnneks sai aga see aeg otsa, ja polnud vaja enam kahepalgelist mängu nii otseselt mängida. Meie, eestlaste, mõtlemisse on samalaadsed faktorid aga, nagu me seda igapäevaseltki näha saame, hoopis sügavama jälje jätnud. Kuid - mingit toimet me sellest finlandiseerumise perioodist paratamatult Soome nii sise-, kui välispoliitikas (k.a. kaitsepoliitikas) näeme. Soome sisevõitlused on isegi väljapoole vägagi tuntavad (ja ka nähtavad). Või nimetada neid võõrutusnähtudeks? Loota on. Loota on ka seda, et meie samalaadsed heitlemised võiks sama kategooria alla lahterdada. Sest veel talutavate võõrutusnähtude esinemisel on lootus paranemisele (NB! Mitte tervenemisele, sest jäljed jäävad ikkagi!), kuid kui need ühiskonnale talumatuks muutuvad, siis ... Venemaa ju oma võõrutusnähtudega 90-tel hakkama ei saanud ja - mis on seal praegu?

Mis puutub kartusse jõumeetodeid kasutada, siis millegi pärast ei kehtinud see paradigma Kremlil näiteks Hiinaga nahistamisel. Või isegi 1979.aastal kui keskkomitee võttis vastu otsuse minna Afganistani..

Just-just. Vaid "nahistamine" see oligi. Kusjuures selliselt seda mõlemapoolselt ka võeti.
Ja Afganistan? Oli Afganistanisl siis olemas mingigi selgelt väjanäidatud heidutus, missugune oleks tinginud NSVL kahtluse omapoolsete sõjaliste meetmete edukuses?

Soome ohvitser sõduritele: naiskommunist ei sobi ülemjuhatajaks

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... 8&l=fplead

„Kaitsejõudude ülemjuhatajaks ei sobi naine. Praegu on kaitsejõudude ülemjuhataja naiskommunist, kes on tegutsenud seksuaalset võrdõiguslikkust nõudvas organisatsioonis Seta. Selline ei sobi kaitsejõudude komandöriks,” kuulutas ajateenijatele Soome kaitsejõudude Karjala brigaadi ülemleitnant.

Kaks nädalat tagasi pidid Karjala brigaadi Vekarajärvi garnisoni esimese soomusjäägrikompanii ajateenijad laskeharjutusega seoses kuulama ülemleitnandi tulihingelist poliitilist kõnet. Kuulamas oli umbes 80 ajateenijat, teatab Uutispäivä Demari.

Poliitilise avalduse sihtmärgiks oli ei keegi muu kui kaitsejõudude ülemjuhataja, vabariigi president Tarja Halonen.

„Juhtival ametikohal oleva professionaalse sõjaväelase teenistuskohustuste täitmisel toimunud ülemjuhataja avalik kritiseerimine on erilist hukkamõistu vääriv. Juhtumit ja selle üksikasjade tõele vastavust uuritakse detailselt, misjärel otsustan edasise tegevuse üle,” ütles Karjala brigaadi ülem, brigaadikindral Timo Kivinen.

„Olin enam kui hämmastunud. Minu arvates ei sobi selline suhtumine tänapäevasesse armeesse,” ütles Vekaranjärvi garnisonis ajateenistust läbiv Helsingi piirkonnast pärit noorsõdur. „Kõne tunnistajaid oli umbes 80.”

Ajateenija sõnul oli ülemleitnandil tõsi taga ja ta ei üritanud nalja teha.

Värsked uudised lahe tagant.

The Finnish Defence Forces are about to go through dramatic changes, in which the size of the country’s military will be reduced and the number of personnel cut down. Entire detachments, institutions, bases, and offices will be closed down.

http://www.hs.fi/english/article/Milita ... 5269055978

In a fresh member survey commissioned by the Military Officers’ Union, around 70 per cent of the respondents were of the opinion that after the cost-cutting measures the Defence Forces will not be able to fulfil their statutory duties.
Nearly 56 per cent of the officers believed that the economic measures will increase the pressure for Finland to join NATO.

upload pngpng

http://www.hs.fi/english/article/Finnis ... 5269022653