Postitatud: 09 Jaan, 2005 18:42
Kultuurile on omane asjade, ideede, väärtuste jm jagamine kultuuriks ja mitte-kultuuriks (kultuuriväärtusetuks), kusjuures vahetegemine--mis kuulub kultuuri ja mis jääb sellest väljapoole--on alati dünaamilises ühiskondlikus arengus. (Vt nt Juri Lotmani arvukad kultuurikäsitlused). Õigem oleks vist jagada asju: 1) kultuuriväärtuslikud; 2) kultuuriliselt mittesoovitavad; 3) kultuuriliselt indifferentsed (ei suhtestu kultuuriga).
Iga vallasasja, olgu ta kasvõi enne 1950. tekkega, ei saa selle tõttu võtta kultuuriväärtust omavana. Kahtlemata olid kultuuriväärtusega ka need Tõnismäe monumendilt kõrvaldatud langenute nimed ja mälestustekst (olid sellised tüüpilises nõukogude kuldvärviga ornamendis)--vähemalt selles mõttes, et on kindlasti kollektsionääre, kes neid kõrvaldatud monumendiosi hindaksid.
Ilmselt lähevad ka need nõukogude ajalooraamatud, mida siin foorumil on soovitatud minema visata, ükskord hinda! Arvan, et mõnedki hr Karu materjalid on JUBA PRAEGU üpris hinnalised. Piiri seadmine, mis on kultuuriväärtuslik ja mis mitte--aastaarvu järgi on siiski problemaatiline (kuigi lihtsustab käitlemist tollis). Praegu tundub nii, et väärtust hakatakse nägema alles siis, kui see on läinud.
Iga vallasasja, olgu ta kasvõi enne 1950. tekkega, ei saa selle tõttu võtta kultuuriväärtust omavana. Kahtlemata olid kultuuriväärtusega ka need Tõnismäe monumendilt kõrvaldatud langenute nimed ja mälestustekst (olid sellised tüüpilises nõukogude kuldvärviga ornamendis)--vähemalt selles mõttes, et on kindlasti kollektsionääre, kes neid kõrvaldatud monumendiosi hindaksid.
Ilmselt lähevad ka need nõukogude ajalooraamatud, mida siin foorumil on soovitatud minema visata, ükskord hinda! Arvan, et mõnedki hr Karu materjalid on JUBA PRAEGU üpris hinnalised. Piiri seadmine, mis on kultuuriväärtuslik ja mis mitte--aastaarvu järgi on siiski problemaatiline (kuigi lihtsustab käitlemist tollis). Praegu tundub nii, et väärtust hakatakse nägema alles siis, kui see on läinud.
Kultuur kui selline on üsna üldsõnaline ja laialivalguv mõiste. Kogu meie elu-olu ning seda mõjutavaid tegureid võib nimetada kultuuriks. Ja ega kultuur ise ei jaga midagi. Seda teevad meie kultuurivaldkonnaga tegelevad riigiasutused ja ametnikud oma suva järgi. Riik pöörab tähelepanu vaid professionaalsetele kultuurilooga tegelejatele ja jätab asjaarmastajad tahaplaanile. Kuid seda on võimalik muuta kui piisavalt altpoolt survet avaldada. 
Aga kui leidmine toimus õhtusel ajal ja vastav ametnik on juba töölt lahkunud 
Arnold kirjutas:
