www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

Oled küll väitnud, et majanduskasvu tuleks suurendada läbi valitsuskulude suurendamise. Tõsi, mitte otse ja ilmselt ka enese teadmata, kuid siiski. Nimelt toob laenuraha kaasamine riigivalitsemisse kaasa riigi osakaalu suurenemise SKP-s ning seeläbi riigist sõltuva ettevõtluse laienemise (teedeehitus tuleb kohe esmase näitena).

Täiesti ebaõige jutt. Ma ütlesin seda, et laenamine EI OLE mingi kole tont nagu Ligi ja Ansip maalivad, vaid konkurentsivõime turgutamiseks tuleb ja peabki seda tegema.
Ma ei kujuta hästi ette, mis oleks see meie "nokia", millega me teeme kiirkorras tasa majanduslikud käärid nt Soome ja Eesti vahel, millele struktuurse põhja ladumisega on soomlased 50 aastat tegelenud. Kui selleks on odav tööjõud, siis see pole ammendav vastus. Buumi ajal maksti korralikele töölistele Eestis palkasid soomlastega samas klassis.

Mis oleks see eelis Soome ees?
-tööjõukulud - kas ikka on
-tööjõu oskused - ei ole
-infrastruktuur - ei ole
-energeetika - ei ole (järgmine aasta avaneb elektriturg ja kaob seegi väike vahe), põlevkivienergeetika tulevikurisk vs Soome tuumajaamad
-loodusvarad - hakkab looma, aga EL ei luba meil põlevkividiislit ikkagi odavamalt müüma hakata
-kogemus ja turgude tundmine - ei ole
-kiirus ja paindlikkus - jah (kui kaua)
-töötajate kannatlikkus- jah (kui kaua).
-demograafiline olukord - ei ole

Mis oleks see asi, millega me roniks Soomele kiirelt järele ja laenamata?
Kui meil poleks EL abirahasid, siis võtaks me infrale juba praegu laenu.
Arusaam, et laenamine ja avaliku sektori kulud on pahad - on Ansipi valitsuse levitatav dogma lollidele.

Tiam kirjutas:Majandussurutise ajal fiskaalse puritaanluse rakendamine ei ole vist kõige kavalam idee – samal ajal kui erasektor on sügavasse auku langenud koomale tõmmata ka valitsussektori kulutusi viiks riigi majanduse veelgi sügavamasse langusesse. Lõuna-Euroopa riigid peaksid oma riigisektori kulud kindlasti mingi hetk karmi pilguga üle käima, aga siis kui erasektor on teatavalgi määral hetke šokist kosunud.

Tiam kirjutas: Sekundeerin sellele arutlusele. Erinevalt sellest mida Ligi meile räägib kukkus välja nii, et meie eelarvepoliitika oli väga protsükliline, mille sotsiaalsed tagajärjed alles hakkavad meid 10-20 jooksul kummitama...

Kapten Trumm kirjutas:

Sisetarbimine ja suur netoeksport käivad käsikäes. Eelmisel aastal oli ekspordi osakaal eesti SKP-s ligi 50%.

Tegemist on Eesti ajaloos omalaadse anomaaliaga (puudujääk vähim 15 a kohta), mis ei tulene mitte mingitest seaduspärasustest, vaid sellest, et tulenevalt eksportijate kiirest olukorraga kohanemisest (sh palkade kärpimine - soomlased nii kiiresti "tänu" ametiühingutele ei saanud) ja ekspordi ülesminekust, mis ennetas sisetarbimise kasvamist (mis omakorda toodab importi). Tarbija on veel konservatiivne ega kiirusta ostma, aga peagi see hirm möödub ning väliskaubanduse puudujääk käriseb tublisti suuremaks.

Ehk see anomaalia ei näita mitte konkurentsivõimet, vaid meie ajaloolise kogemuse puudumist - esimene tõsisem majanduskriis taasiseseisvumisest alates. Mujal maailmas on seda ka enne täheldatud - ja lõppenud on see enamasti vahe taas suuremaks kärisemisega. Hetke olukorrast ei saa välja lugeda suurt midagi.

Oled küll väitnud, et majanduskasvu tuleks suurendada läbi valitsuskulude suurendamise. Tõsi, mitte otse ja ilmselt ka enese teadmata, kuid siiski. Nimelt toob laenuraha kaasamine riigivalitsemisse kaasa riigi osakaalu suurenemise SKP-s ning seeläbi riigist sõltuva ettevõtluse laienemise (teedeehitus tuleb kohe esmase näitena).

Täiesti ebaõige jutt. Ma ütlesin seda, et laenamine EI OLE mingi kole tont nagu Ligi ja Ansip maalivad, vaid konkurentsivõime turgutamiseks tuleb ja peabki seda tegema.
Ma ei kujuta hästi ette, mis oleks see meie "nokia", millega me teeme kiirkorras tasa majanduslikud käärid nt Soome ja Eesti vahel, millele struktuurse põhja ladumisega on soomlased 50 aastat tegelenud. Kui selleks on odav tööjõud, siis see pole ammendav vastus. Buumi ajal maksti korralikele töölistele Eestis palkasid soomlastega samas klassis.

Mis oleks see eelis Soome ees?
-tööjõukulud - kas ikka on
-tööjõu oskused - ei ole
-infrastruktuur - ei ole
-energeetika - ei ole (järgmine aasta avaneb elektriturg ja kaob seegi väike vahe), põlevkivienergeetika tulevikurisk vs Soome tuumajaamad
-loodusvarad - hakkab looma, aga EL ei luba meil põlevkividiislit ikkagi odavamalt müüma hakata
-kogemus ja turgude tundmine - ei ole
-kiirus ja paindlikkus - jah (kui kaua)
-töötajate kannatlikkus- jah (kui kaua).
-demograafiline olukord - ei ole

Mis oleks see asi, millega me roniks Soomele kiirelt järele ja laenamata?
Kui meil poleks EL abirahasid, siis võtaks me infrale juba praegu laenu.
Arusaam, et laenamine ja avaliku sektori kulud on pahad - on Ansipi valitsuse levitatav dogma lollidele.

Kapten Trumm kirjutas:Rootslaste ja soomlaste ettevõtmised Eestis on enamasti.....Skandinaavia mastaabis tühise suurusega tegemised.

Kui täna tuleb keegi siia ideega, et ehitame siia mõne kõrge lisandväärtusega, tehnoloogilise ja suure töökohtade arvuga toomisettevõtte (nt autotehase) 5000 uue töökohaga, siis see idee on määratud läbikukkumisele. Eelkõige -pole inimesi.

Ma ei ütle, et see võimatu oleks, aga mitmed tootjad on vene tööstuslinnu pidanud perspektiivikamaks. Seal on lihtsalt tuhandetena mitte eriti kõrgete nõudmistega tööliskaadrit, kes on harjunud liinitööga (paljud masinaehitusettevõtted lõpetasid töö, kogu infra ja kaader jäi laokile), täiesti rahuldavalt haritud insenerid ja muu vajalik.

Sellle asja nimi ongi konkurentsivõime. Eestis pole ju olnud ka NSVL mastaabis mingit tõsisemat tootvat tööstust. Need, mis olidki, olid (ja on tükati tänaseni) mehitatud umbes samaväärse kvaliteediga töölistega nagu neid igas suuremas vene tööstuslinnas tuhandetena leida on.

Kilo Tango kirjutas:

Tiam kirjutas:Majandussurutise ajal fiskaalse puritaanluse rakendamine ei ole vist kõige kavalam idee – samal ajal kui erasektor on sügavasse auku langenud koomale tõmmata ka valitsussektori kulutusi viiks riigi majanduse veelgi sügavamasse langusesse. Lõuna-Euroopa riigid peaksid oma riigisektori kulud kindlasti mingi hetk karmi pilguga üle käima, aga siis kui erasektor on teatavalgi määral hetke šokist kosunud.

Ma muudest detailidest ei tea, kuid see teema tahab natuke lahti rääkimist. Keinsism (laename ennast kriisist välja suurendades seeläbi riigi osakaalu SKP-s) on hea ainult ühel juhul - kui seda enne kriisi viljeldud ei ole. Praegusel juhul ei ole keinsism mitte ravim vaid haiguse pikendamine. Miks? Aga sel põhjusel, et normaaltingimustes aitab keinsism üle elada finantskriisi ning tagab tööhõive baastaseme säilumise. Praegusel juhul ei ole aga probleem mitte selles, et raha ei oleks. Raha on ja väga palju. Sellele ei ole lihtsalt mõistlikku rakendust. Ja mõistlikku rakendust ei ole selle pärast, et raha omanikud on mõnede riikide puhul riigivõlakirjadesse investeerides mures selle pärast, et nad võivad oma varast ilma jääda. See omakorda on tingitud järgmistest asjaoludest:
1. PIGS riikide puhul on tüüpiliine struktuurne koormatus, mis tähendab seda, et terve hulk ettevõtjaid sõltuvad riigi tellimustest. Keinsism toimis juba ENNE kriisi
2. Struktuurne koormatus toob kaasa nõrga konkurentsivõime nendes majandusharudes, kus see on tegelikult oluline
3. Hiina on lastud püsivate valuutakurssidega ja odava tööjõuga turule möllama. Enne kui Hiina probleemile ei leita lahendust, ei tule mõistlikku lahendust ka € võlakriisile.

Ainuke tegelik ravim sellest puntrast välja ujumiseks on tööturu vabaks laskmine ning riigi kulutuste piiramine. Sellisel juhul tekib palju vaba tööjõudu, mida on võimalik odavalt värvata ning vaba raha külluse tingimustes hakkab majanduse struktuur kiiresti paranema. Tõsi, selle viljad tulevad nähtavale aasta-paari pärast. Enne seda ei hakka ka eelarvepositsioon paranema. Keinsism lükkaks selle lahenduse lihtsalt edasi.

It is a little precious to hear such pontifications from those who, at the helm of central banks, finance ministries, and private banks, steered the global financial system to the brink of ruin – and created the ongoing mess. Worse, seldom is it explained how to square the circle. How can confidence be restored as the crisis economies plunge into recession? How can growth be revived when austerity will almost surely mean a further decrease in aggregate demand, sending output and employment even lower?

CommentsThis we should know by now: markets on their own are not stable. Not only do they repeatedly generate destabilizing asset bubbles, but, when demand weakens, forces that exacerbate the downturn come into play. Unemployment, and fear that it will spread, drives down wages, incomes, and consumption – and thus total demand. Decreased rates of household formation – young Americans, for example, are increasingly moving back in with their parents – depress housing prices, leading to still more foreclosures. States with balanced-budget frameworks are forced to cut spending as tax revenues fall – an automatic destabilizer that Europe seems mindlessly bent on adopting.

CommentsThere are alternative strategies. Some countries, like Germany, have room for fiscal maneuver. Using it for investment would enhance long-term growth, with positive spillovers to the rest of Europe. A long-recognized principle is that balanced expansion of taxes and spending stimulates the economy; if the program is well designed (taxes at the top, combined with spending on education), the increase in GDP and employment can be significant.

Kilo Tango kirjutas:

Tiam kirjutas: Sekundeerin sellele arutlusele. Erinevalt sellest mida Ligi meile räägib kukkus välja nii, et meie eelarvepoliitika oli väga protsükliline, mille sotsiaalsed tagajärjed alles hakkavad meid 10-20 jooksul kummitama...

Ma kardan, et need "sotsiaalsed kulud" on tugevalt üle võimendatud. See, et meie eelarverežiim oli tugevalt protsükliline on tõepoolest probleemne, kuid samas:
1. Oli see ka suhteliselt vältimatu, sest juba enne kriisi lahkus suur hulk inimesi välismaale. Meedikute, ehitajate, ohvitseride ja päästjate lahkumine oli just siis kõige kiirem. Suuremat ülejääki ei oleks poliitiliselt välja kantud.
2. Kontratsükliline eelarve oleks meile andnud ainult portsu vinguvaid riigist sõltuvaid ettevõtjaid. Praegu lahendas meie jaoks olukorra Saksamaa maksumaksja, kes võttis kontratsüklilise eelarvestamise koorma enda kanda ja ehkki viitega jõudis see Rootsi kaudu meieni. Tulemuseks tugev eksport, mitte sisetarbimise ja riig osakaalu suurendamine.

The consequences of Europe’s rush to austerity will be long-lasting and possibly severe. If the euro survives, it will come at the price of high unemployment and enormous suffering, especially in the crisis countries. And the crisis itself almost surely will spread. Firewalls won’t work, if kerosene is simultaneously thrown on the fire, as Europe seems committed to doing: there is no example of a large economy – and Europe is the world’s largest – recovering as a result of austerity.

CommentsAs a result, society’s most valuable asset, its human capital, is being wasted and even destroyed. Young people who are long deprived of a decent job – and youth unemployment in some countries is approaching or exceeding 50%, and has been unacceptably high since 2008 – become alienated. When they eventually find work, it will be at a much lower wage. Normally, youth is a time when skills get built up; now, it is a time when they atrophy.

It is no coincidence that more and more sovereign debt is being funded by institutions in that country. It is specifically to make leaving the euro easier.

An Italian pension plan, for example, has both its assets and its liabilities in Italy. A conversion back to lire is manageable in a situation like that. Yes, the pension plan’s redenominated Italian lire bonds may trade down because of the devaluation, but their pension obligations would also be redenominated at the same time, offsetting a lot if not all of the pain.

The same is true in the banking sector. Corporations won’t have that luxury as many are global, but it may explain why Italian and Spanish companies have been busy issuing debt. So returning to traditional currencies has the least impact on the country and the euro zone if the debt is largely held internally. That is the direction the countries and the ECB have been moving in, so don’t ignore this as a more likely real solution.

Debt restructuring in terms of coupon reduction, notional reduction, and maturity extension are all real possibilities, too. If countries learned anything from Greece, it is that by waiting too long, and accepting more Troika money than the private sector wrote off, the problem doesn’t go away.

Restructuring early and harshly is far better than waiting and doing it in bits and pieces, and it has to affect all creditors. One reason that the ECB hasn’t resumed its SMP (secondary market program) just yet is that countries aren’t sure how much they want to owe the ECB. The ECB has proven itself to be an unhelpful partner in restructuring. Watch what the ECB does (or doesn’t do) and ask yourself why.

So “Austerity Now” may be over, but killing something that didn’t work, isn’t the same as solving the problem. Going back to the norm that caused the problem in the first place hardly seems like a solution, either. Currency reversion and/or debt restructuring will be the ultimate end-game.

Muideks ammu räägiti, et ilma Eurota läheks Kreekal paremini

Kapten Trumm kirjutas:

Muideks ammu räägiti, et ilma Eurota läheks Kreekal paremini

Vaevalt. Kui Kreeka jätab eesti ärika kombel võlad maha ja alustab "uue ja parema firmaga", siis ei saa nad enam pennigi laenu.
Või saavad über-protsendiga. Teiseks paneb selline käik lumepalli veerema ja kuna Kreeka pole mingi suletud majandussüsteem, siis kukuvad nad ikkagi.
Kas euroga või ilma. Kuipalju millelga -spekulatsiooni koht.

Minuarust probleemo ju selles, et sellised pankrotid on kui granaadi sütik, mis eraldi teeb väikse paugu, kuid granaadi sees suurema.
Selle vältimise nimel ju rabistamine käibki. Paanika hunti haistvas lambakarjas läheb nagu ahelreaktsioon.
Kui seda ohtu poleks, võiks ju kreeklased allavett lasta, lahendagu oma probleemid ise ning "Merkozy" elaks rahulikult edasi.
Selle nimel ju rahandusministrid 24-tunniseid kohtumisi peavad ja Ligi on lennujaama kuldklient - kuidas vältida sütiku ja seejärel granaadi plahvatamist.
Vaevalt selles Kreeka abistamises mingit WWII valehäbi sakslased tunnevad.

Tegelikult - mis punased tuled süütab, on siestameeste arusaam elust. Kui meil sai valija aru, et parim lahendus kriisile on poliitline stabiilsus (jätkas sisuliselt sama seltskond), siis siestamehed lähevad tatti loopima ja valivad parlamendi, mil suuri raskusi valitsuse moodustamisega - igasugu populiste ja naljamehi. See viib peagi uute valimisteni.

Roamless kirjutas:Muideks ammu räägiti, et ilma Eurota läheks Kreekal paremini. Devalveeritaks raha, hinnad muutuksid odavamaks, kaup konkurentsivõimelisemaks ja ka turistide vood suureneksid.