www.militaar.net

http://arvamus.postimees.ee/951842/mart ... rahulikult

...Teiseks väidavad mitmed ettevõtjad, et Eesti saaks sellest torust muud materiaalset kasu. Toru elavdaks kaubavahetust Venemaaga, selle ehitusel saaksid ettevõtjad tööd ning rahvas leiba. Ja kes teab, mis tulu võiks tulevikus asjast veel tõusta.

Paraku pole Nord Stream ühtegi vastavat ettepanekut esitanud. Vähemalt valitsusel pole sellest midagi teada. Kui mõnel ettevõtjal on, siis võiks ta sellest teada anda, praegu jääb kogu asi lihtsalt jutuks. Soomlastel oli lihtsam – kui nende keskkonnakaitsjad toru blokeerima kippusid, kadusid puidutollid Soomele kui nõiaväel ning gaas võis hakata voolama. Sellisest ärist võib aru saada. Kas see ka Eestile kasulik oleks, on iseküsimus.

Kas see jutt Soome tollide kaotamisest ka tõele vastab?

Mitte et Wiki nüüd teab mis kõva sõna oleks, aga soomlastel on selle kohta lausa omaette artikkel seal kirjas. Kust saab lugeda:

Suomi maksaa Venäjälle puutullia. Huhtikuussa 2008 tulli nousi 10 eurosta 15 euroon kuutiolta. Vuoden 2009 alussa tullin määräksi suunniteltiin 50 euroa kuutio. Marraskuussa 2008 Venäjä sanoi lykkäävänsä tullin nostoa 9-12 kuukautta.[3]

Venäjältä Suomeen tuodun puun reaalihinta on noussut vuoden 2007 alun noin 30 €/m3:sta 50-60 €/m3:n.

http://fi.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4j%C3%A4n_puutulli

Ka siit on teemal lugemist:
http://yle.fi/uutiset/venaja_lykkaa_puu ... la/6118977

Vähe sellest, aasta tagasi ähvardati tollide tõstmisega:
http://www.taloussanomat.fi/perusteolli ... 1112451/12

Kas nende puidupiirangutega mitte ei üritatud piirata Venemaal alanud kontrollimatut röövraiet, mida seal kõikvõimalikud "investorid" kohalikku anarhiat ära kasutades tegema asusid?

Miks peaks laskma ilma ümbertöötlemata odavat toorainet riigist niisama lihtsalt välja vedada?

Venelaste puidutööstuse saavutused on muidugi maailmakuulsad...iseasi, kas muu maailm näeks suures koguses puulusikate ostus sügavat mõtet. Ja fakt näikse olevat siiski ka see, et selle va torudiili eest ei saavutanud soomlased muud midagi kui nendesinaste tollide tõstmise edasilükkamist. Mis mingil venelastele sobival ajahetkel soomlastele selga lajatatakse. Pluss veel sajakonna töömehe ajutine töökoht torude ettevalmistamisel ja renditasu torude laoplatsi eest, seegi ajutine sissetulek. Ega muud majanduslikku kasu vist polegi.

Venelaste kõrged sisseveotollid autodele on näiteks tinginud olukorra, kus mitmed autofirmad on ehitanud oma koostetehased Venemaale.
WTO-ga liitumisel saadi ka antud teema jätkamiseks ajapikendust.
Puidutööstuse teemal kolis enamik Rootsis tööta jäänud puidutööstuste sisseseadet 2000ndate alguses kuskile Jekaterinburgi piirkonda.
Sai ka ise tollal käidud ühte-teist vaatamas, venekeelsed külalised olid igas Rootsi puutööstuse kontoris tavaline asi.
Ei nad teinud seal ühtegi ainult puulusikaid, nt üks üsna kõrgtehnoloogiline liimpuidust ehitusdetailide tehas koliti just Venemaale.

Niiet võta kinni, mis see targem või arukam on

PSA Sidruni ja Pesukoti tehas ehitati ka Venemaale. See aasta peaks avatama. Hakkab Pegemott 308id tootma ja väike-keskklassi masinaid. Just topelttollide pärast. Nii saavutatakse konkurents Aasia auto brändidega. Škoda Yetid tehakse ka seal. Neid muidugi Eestis ei müüda.

Ei nad teinud seal ühtegi ainult puulusikaid, nt üks üsna kõrgtehnoloogiline liimpuidust ehitusdetailide tehas koliti just Venemaale.

Väliomanike valduses olev välistehnoloogial põhinev ettevõte ei kvalifitseeru ju siiski puhtalt Venemaa puidutööstuseks. Nagu ei ole ka mitmed autokoostetehased Venemaa autotööstus, vaid ikka rohkem nagu Venemaal asuv BMWsid komplekteeriv Saksa autotööstuse ettevõte.

Vahet pole ju, puidutööstuse tase Venemaal ei piirdu puulusikate tootmisega, oli mu mõte.
Tegelikult ei jää sealne toodang grammigi alla Eestis tehtavale.
Selge see, et suurema lisaväärtusega tootmine on kasulikum kui labane, kvalifitseerimata seltskonnaga teostatav puidu varumine ja rongile laadimine.
Mida tegelikult kõikvõimalikud välismaalt tulnud seltskonnad sissejuhatuseks tegema asusidki, suurem lisandväärtus anti materjalile välisriikides (ka tööd sai seal).
Eesti sealhulgas, need suured saeveskid, mis siia omal ajal ehitati, tegutsesid justnimelt ühe põhilise toorainena vene toorpuidul.
Ilmselt nende puidutollide taga on ka (kuid ka muud) need kaalutlused, mitte ainult pime ksenofoobia.
Näiteks sõidukite sisseveotollide (ka kasutatud autodele) taga oli omamaise autotööstuse kaitse + välismaalaste tehaste saamine Venemaale (tööhõive+know-how).
Täpselt samu meetodeid on aastakümneid kasutanud USA.
Ehk siis Soome tolliprobleemide taga pole mingid kalad Soome ja Venemaa vahel, vaid oma särk on ihule ligemal.
Tollid on peale poliitilise vahendi ka majanduslik vahend, kipun pigem arvama viimast nende tollide põhjusena.

Mulle tundub et need koostetehased on pigem trooja hobused kui uue Vene autotööstuse algus. Ladagi ju toodab nüüd Dacia MCVd, millele mootorid tulevad euroopast. Parem kui mitte midagi aga Toljatti ümber olevatele monolinnadel on muretsemiseks küll põhjust.

Teema on läinud suhteliselt off-topicuks, aga kui tulla juurte juurde tagasi siis minu meelest sobib antud teema (ja mitte ainult antud, vaid üldse üleaedse) kohta vana tsitaat:

“Saab ehk üleaedsega kahasse kaevata, tuleb odavam,” arvas peremees.
“Kallim,” vastas saunamees. “Pearuga kahasse on ikka kallim.”
(romaan “Tõde ja õigus”, I osa, 1926)