Vaadates postimehes ilmunud värsket artiklit Viljandist, tundub karistused rohkem kui imelikud.
http://www.postimees.ee/994542/viljandi ... -leebeteks
Esiteks oli kaks erinevat kuriteoepisoodi. Teatavasti Karistusseadustik lubab ühe kuriteoepisoodi puhul, juhul kui on mitu erinevat süütegu, karistada seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.Ehk siis, kui ühes kuriteoepisoodis on kolm süütegu, millest igaüks võimaldakas kuni viie aastast karistust, saab maksimaalselt määrata viis, mitte viisteist aastat.
Juhul aga kui on kaks erinevat episoodi, siis määratakse karistus iga erineva kuriteoepisoodi kohta eraldi.Kusjuures rahakaristuse saaks veel lisaks määrata.
Antud juhul siis oli esimene episood sündmus mille pärast politsei kutsuti.Politseinikud kutsuti väidetavalt rahu rikkumise ja ähvardamise pärast.
Karistusseadustik
§ 120. Ähvardamine
Tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega
Lisaks toimus tõenäoliselt ka § 262. Avaliku korra rikkumine, kuna oma tegevusega häiriti kindlasti ka tänaval liikunud inimeste rahu.Avalikus kohas kaklemine on samuti avaliku korra rikkumine.
Kuna antud asjas pandi kohtus eelnev ja järgnev sündmus kokku, jääb justkui mulje, nagu naabrid oleks häirekeskusesse teatanud rahurikkumisest alles siis, kui politseinike juba rünnati.Ja politsei sattus sinna juhuslikult.
Teiseks episoodiks oli kallaletung
Politsei ründamise intsidendi puhul rikuti kokku
vähemalt 10 Karistusseadustiku paragrahvi,
viite erinevat ja viite korduvalt (st et ühe paragrahvi mitut lõiget, ühe lõike rikkumine tähendab paragrahvi rikkumist). Ja seda kusjuures grupiviisiliselt st raskendavatel asjaoludel
Nimeliselt oleks need punktid järgmised
§ 120. Ähvardamine
Tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, –karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
§ 121. Kehaline väärkohtlemine
Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 263. Avaliku korra raske rikkumine
Rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud:
Lõiked 1) vägivallaga;
2) vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule;
3) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või
4) grupi poolt, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
§ 266. Omavoliline sissetung
(1) Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
2) vägivallaga või
3) grupi poolt, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 274. Vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes
(1) Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega
§ 276. Võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine
Võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga.
§ 58. Karistust raskendavad asjaolud
10) süüteo toimepanemine grupi poolt;
Nagu juba öeldud ei oleks kohus saanud karistada rohkem kui viie aastase karistusega, sest ühe kuriteoepisoodi puhul saab karistada seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.Prokurör oleks pidanud karistust nõudes ja kohus seda määrates arvestama, et kuriteoga rikuti nii paljuid paragrahve ja viidi läbi raskendavatel asjaoludel. Prokurör poleks pidanud kokkuleppemenetlusele minema, kuna kohe oli ilmselge, et väga väike karistus riivaks ühiskonna õigustunnet. Praegusel juhul määrati kõige karmima karistuse saajatele ca 2.kuud paragrahvi kohta. järgmisele ca 25.päeva. Ülejäänud said keskmiselt kuu tingimisi ühe paragrahvi rikkumise eest.
Mind kõigerohkem hämmastab prokuröri lause
"Kolm varem kriminaalkorras karistamata isikut, kelle osalus selles kuriteos politseinike ründamisega piirduski ja kes ei tunginud võõrale territooriumile ja ei kasutanud vägivalda tsiviilisikute vastu, said kõik aastase vangistuse erinevate vabastustingimustega".
Jääb justkui mulje nagu prokurör poleks kunagi Karistusseadustiku lugenud ja töötaks kõhutunde järgi. Teatavasti "tsiviilisiku" ründamisel, st "§ 121. Kehaline väärkohtlemine", on maks karistusmäär 3.aastat. Politseiniku ründamisel aga on maksimum 5.aastat, st et politseiniku ründamine on iseloomult tõsisem süütegu kui nn "tsiviilisiku" ründamine, mitte vastupidi.
Igatahes väga kehvad lood....
]
