www.militaar.net

Ja selleks et tõsisema poliitilise otsustusprotsessi käimamineku ajaks Eesti okupeerimist juba unustama hakataks ongi hädavajalik "tark kaitse" , "külma sõja vanaraua" alavääristamine, igasugusele tulejõuga mitteseotud tilulilule raha raiskamine jne.

Diplomaatia reegel nr 1 on, et riikidel on HUVID, väärtused on pressikonverentsidel.
Huvi seisneb selles, et Nordstreamiga sõideti Vene-Saksa koostöös Eestist üle ja kogu lugu.
Aga see pole peamine, mõista tuleb riikide loogikat HUVIDE kaitsel.
Ühegi suurriigi huvi pole selles, et Eestil oleks Iisraeli (või isegi Soome) masti armee, kes suudaks idanaabrile valusalt vastu tatti anda või kontrollida sõjalisi arenguid ilma lääne suurriikide abita.
Kui see oleks huvi, siis küll rahasid ja vanakraami siia leitud oleks.
See lihtsalt piirab suurriikide poliitilist manööverdusruumi ja iga suurriigi huvi on seda manööverdusruumi omada.
Kui idanaaber tuleb siia midagi korraldama ja Eesti suudaks ilma mingite NRF-i kokkuklopsitud pataljonide abita vastasele kesta peale anda, piirab see suurriikide valikuid - noh nagu 1939 sügisel loodeti, kuidas Punaarmee Soomes tekkinid piinliku olukorra kähku lahendab. Aga ei lahendanud ja ühel hetkel jäädi piinlikku seisu, et tuleks midagi teha.

Selsamal põhjusel andis Saksamaa omal ajal Eestile Volksmarine raketikaatrite asemel (mis pärast vanarauaks lõigati) mingeid puukerega miinijahtijaid ja keeldus Volksarmee soomustehnika andmisest. Isegi BTR-e ei antud.

Tehniliselt ja sõjaliselt pole siin erilist küsimust - kui eelnevalt on mingeidki ettevalmistusi tehtud, siis nt lennuväe toetust on siia võimalik juba 2-3 tundi pärast käsku anda.
Sellega tuleb ka arvestada, et Euroopas olevad liitlaste väed suudavad kiirkorras reageerida siiski kergjalaväena, mitte tankidega (vt õppuse ettevalmistusaega).

Küll mõni ikka suudab lollusi toota.....


Aga asjast mõned videolõigud.
Peasekretäri seletus.
http://echo.msk.ru/blog/rasmusen/1196490-echo/
Väheke tehnikat, sealhulgas ka eestlaste tegemistest.
http://www.youtube.com/watch?v=ogmKBiPL0ss
http://www.youtube.com/watch?v=LkN2my0yfKY

Et siis suurriikidel pole mingeid huvisid? On vaid omakasupüüdmatu valmidus Eesti pärast Venemaaga sõdides kaotada sadu miljardeid eurosid ja kümneid tuhandeid inimelusid.

piirivalvur kirjutas:Et siis suurriikidel pole mingeid huvisid? On vaid omakasupüüdmatu valmidus Eesti pärast Venemaaga sõdides kaotada sadu miljardeid eurosid ja kümneid tuhandeid inimelusid.

Mismõttes sa kahtled veel või? See teeb sinust automaatselt koletu mõtteroimari ning sa kuulud mahatampimisele, äärmisel juhul ainult naeruvääristamisele

Vähemalt minul on Piirivalvuri mõistmisega probleeme. Juba mitmes kord.
Kas sa Piirivalvur selgitaksid veidi oma seisukohta?

Ja Sa Trumm tõepoolest toodad ... provokatsiooni. Tuleb au anda su osavusele aga milleks sul seda vaja on ma aru ei saa.
Kord on NATO tulek kahtlane, ei suudagi. Kord on see abi "pataljonikene" kord "kokkuklopsitud pataljonid".
Siis tuleb välja, et suured lääneriigid väikeriikide kaitsevõimet sõltuvaks disainivadki. Erinevalt Trummist peavad need riigid mõistma suurte liitlaste abi vajadust ja tõenäosust.
Siis võiks tegelikult paari tunniga neid pataljonikesi toetada mingi õhuväega, kuid tegelikkuses suudetakse reageerida vaid kergejalaväega ... ja seda tõestavad aastad mis kulunud õppuste ettevalmistamise peale!
Ütle miks sa sellist soga ajama pead? No ausalt noh!?

ja seda tõestavad aastad mis kulunud õppuste ettevalmistamise peale!

Alles paar aastat tagasi hakati Balti riikide kaitseplaani ju looma, enne seda polnud väidetavalt mingit Balti riikide kaitseplaani olemaski...

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/wikil ... d=51288037

Lihtne tõde on, et elu ei ole mustvalge. Igas riigis on nii pragmaatikuid kui idealiste. Pole põhjust täielikuks pessimismiks ega ka täielikuks optimismiks. Siiski on meil põhjust olla julgem kui kunagi varem oma iseseisva riigi ajaloos. Jääb üle vaid edasi töötada.

Shiim kirjutas:Lihtne tõde on, et elu ei ole mustvalge. Igas riigis on nii pragmaatikuid kui idealiste. Pole põhjust täielikuks pessimismiks ega ka täielikuks optimismiks. Siiski on meil põhjust olla julgem kui kunagi varem oma iseseisva riigi ajaloos. Jääb üle vaid edasi töötada.

Pessimiste või optimiste leidub muidugi igal pool.
Kes usub, kes mitte.(misiganes teemas)
Õigemini, kes tahab uskuda, kes mitte.
Kuid, kui sa üritad valede, pooltõdede ja kuulujuttudega kallutada reaalsust,(ükskõik kummale poole) levitada isiklikku fantaasiat reaalsuse pähe, jne....siis pole sa ei optimist ega pessimist.
Vaid lihtlabane provokaator.

Kuid, kui sa üritad valede, pooltõdede ja kuulujuttudega kallutada reaalsust,(ükskõik kummale poole) levitada isiklikku fantaasiat reaalsuse pähe, jne....siis pole sa ei optimist ega pessimist.

Ja paraku ongi konkreetselt selles väitluses võimalik levitada vaid omaenda isiklikke fantaasiaid ja usku reaalsuse pähe. Mõlemal poolel. Ja meenutada ajaloost, et kunagi pole olnud valikuid hea ja halva vahel, vaid halva ja veel s...ma vahel. Aga ajaloo ainus õppetund ollagi ju selles, et temast õppust ei võeta. Ja usutakse sinisilmselt. Nagu sellesama Nato kaitseplaaniga ju oli. Kus osa seltskonda kinnitas, et plaan on ja teine vastupidi, et seda pole. Mõlemad kinnitavad pooled olid ju tegelikult ühtviisi autoriteetsed.

Ja kes elab illusoorses memomaailmas (termini autor Kunnas) ja/või kes on NATO-fanaatik (termini autor Ligi).
Tegelikult on see wikileaksi jutt lihtsalt kinnitus sellele, mis ma ülalpool huvide kohta kirjutasin.
Enamat polegi ju vaja tõestada. Kui Balti riigid poleks peale käinud, poleks täna ka midagi siin lauale lüüa, sest nn vana-Euroopa huvide hulgas olid suhted Venemaaga prioriteetsemad kui mingid Balti kaitseplaanid.

Sa Trumm tõepoolest toodad ... provokatsiooni. Tuleb au anda su osavusele aga milleks sul seda vaja on ma aru ei saa.
Kord on NATO tulek kahtlane, ei suudagi. Kord on see abi "pataljonikene" kord "kokkuklopsitud pataljonid".

NRF ongi ju "kokkuklopsitud pataljonid". Neist osa tuleb kindlasti kiirelt ja osa mitte nii kiirelt - kuidas liikmesriik otsustab parasjagu.
Kui ma end segaselt või utreeritult väljendasin, siis täpsustan - ma ei kahtle armeede võimes siia sekkuda ja siin sõdida, vaid poliitilise otsustusmehhanismi võimes ja kiiruses.
Ka kahtlen selles dogmaatilises viies päevas.
Kui aga kiirabi on paar-kolm pataljoni Ämarisse, siis tekib küsimus, miks me ise neid pataljone välja ei pane, me teeks seda kiiremini ja paremini.

Soesilmale kõigepealt niipalju et ma ei arva nagu oleks Eesti mahamüümine kellegi eesmärk omaette. Aga Venemaa oli meie NATO ga liitumise aegadel hoopis teine:väga nõrk, NSVL lagunemisest veel toibumata. Eesti kaitsmine tähendas tollal seda et mingi Vene asjapulk kutsuti vaibale ja tehti peapesu. Kulu pooleks mõned valgekraede töötunnid. Eesti kasu NATOs ...
Praegu on Eesti kasu täpselt samasugune aga Venemaa tõusu tõttu on NATO jaoks risk õõvastavalt suur, pealegi on Venemaast vahepeal saanud strateegiline partner. Kuidas NATO seda suppi sööks ? Nii söökski et mingeid ettevalmistusi Eesti kaitsmiseks tehakse vaid siis kui kisa läheb väga suureks, meid nõustatakse raha raiskama miinijahtijatele jms tulejõuga mitte seotud asjadele,soovitatakse üle minna palgaarmeele, relvastust pakutakse sama hinnaga mis ex paariariikidele jne. Eesti kiire langemine päästaks piinlikust olukorrast ja mis peamine - potentsiaalsest sõjast Venemaaga. Poliitilisel( retoorika ) tasandil seistakse meie eest muidugi lõpuni.
Selline oli väike hüpotees seletamaks NATO väga kummalist käitumist.
Soome on palju paremas olukorras sest PfP formaadis seotuse tõttu on NATO poliitiliselt vaba: Soomet võib toetada nii mokaotsast avaldustega kui ka reageerida kogu rauaga mis on. Selle tõttu puudub NATOl vajadus Soome nõrkuse eest hoolitsemiseks.
Ja ega ta praegu seda saakski teha.

Aga Venemaa oli meie NATO ga liitumise aegadel hoopis teine:väga nõrk, NSVL lagunemisest veel toibumata. Eesti kaitsmine tähendas tollal seda et mingi Vene asjapulk kutsuti vaibale ja tehti peapesu........

Võiks ju arvata, et seda Putini PR-meistrite "põlvedelt tõusmise" loba saab edukalt müüa ainult Vene ühiskonna rumalamale osale.
Aga uskujaid on tegelt nii meil kui mujalgi.

Kui Lääne kurikaval eesmärk on meid tegelikult mitte mingil juhul Venemaa vastu kaitsta, vaid kergendada meie järjekordset „mahamüümist“, siis mis kuradi pärast nad meid (nagu ka teisei Venemaa piiririike) üldse NATO’sse vastu võtsid? Tuleks aru saada, et kogu NATO efektiivsus ja tõsiseltvõetavus seisnebki selles, et mitte ükski NATO liikmesriik ei ole organisatsiooni enam kui 60-aastase ajaloo jooksul sisuliselt langenud sellise agressiooni ohvrik, mis oleks reaalseks ohuks selle riigi iseseisvusele (Kreeka-Türgi nagistamised ja Falklandi sõda ei lähe eelpool mainitud põhjusel arvesse). Piisab sellest, kui „maha müüa“ kasvõi üks väikene NATO liikmesriik, kui variseb kokku kogu NATO ja sellega ka senine Euroopa julgeolekuarhitektuur ja turvatunne. Seetõttu ongi NATO’sse saamine Eesti jaoks mitmes mõttes olukord, kus kaotada pole enam võimalik – lihtsalt sel põhjusel, et tagajärjed oleksid kogu ülejäänud Euroopa (ja ka üliriik USA) jaoks sedavõrd tõsised, et sel ei lasta juhtuda. Kui NATO oleks soovinud ära kasutada uute liikmesriikide ressursse ja meid sobival hetkel ikka „maha müüa“, siis oleks igas mõttes mugavam olnud lasta meil lõpmatuseni mingi PfP riigina NATO ukse taga sitsida ja lasta meil liikmelisuse nimel veri ninast väljas missioonidele üksusi saata – nii nagu Gruusia Iraagis ja Afganistanis.

Selles mõttes on Soome olukord risti vastupidine piirivalvuri poolt väidetule – kui PfP riik Soome peaks homme langema Vene agressiooni ohvriks, siis on diplomaatilist kisa ja kära taevani, kuid NATO sõjalist sekkumist see automaatselt kaasa ei tooks – lepinguline kohustus Soomet (nagu ka Gruusiat 2008. aastal) aiadata puudub ning ise olid lollid, et NATOsse astuda ei soovinud.

Kui NATO meid tegelikult aiadata ei soovi, siis milleks küll valmistavad nad ette kaitseplaane Balti riikide kaitseks, harjutavad neid õppustel läbi, saadavad meie õhuruumi patrullima oma hävitajaid (iseenesest väga „tuleohtlik“ tegevus, sest liitlasriigi hävituslennuki ründamine võrdub ju sõjalise kallaletungiga sellele samale riigile), annavad rahalist tuge nt Ämari lennubaasi väljaehitamiseks (kuidas on selline asi seotud millegi muu kui konventsionaalse sõjaga?), annavad meile sümboolse hinna eest sõidukeid, käsitulirelvi, TT-süsteeme, soomukeid jpm. Kui me ise tahaksime, siis annaksid nad kahtlemata sümboolse hinna eest ka tanke, hävitajaid, allveelaevu jpm, kuid õnneks või kahjuks paneb sellele piiri ette meie enda rahaline ja sisuline võimekus selliseid süsteeme reaalselt käigus hoida ilma ülejäänud kaitseväge välja suretamata.

Mis puudutab NATO poliitilist reageerimiskiirust, siis kipun arvama, et kui oleks oht mõnele NATO liikmesriigi territooriumile (ja Somaalia ei käi kuidagi selle alla), siis käib otsustamine vägagi kiiresti. Iga terve mõistusega inimene saab aru, et kõige efektiivsem ja odavam viis on konflikti ennetada sel teel, et siirdada ohustatava liikmesriigi territooriumile või piirkonda kasvõi sümboolse suurusega liitlaste üksused, mis automaatselt viib reaalse sõjategevuse alustamise piiri vastase jaoks talumatult kõrgele – tekib lihtsalt reaalne oht sattuda konflikti mitte üheainsa, vaid kõikide liikmesriikidega. NRF-i siirdamiseks mõne liikmesriigi kaitsmiseks ei ole vaja kõikide liikmesriikide parlamentide heakskiitu või diskussioone, sest need samad parlamendid on NRF-is osalemiseks mandaadi andes selle rohelise tule juba andnud – vaja on vaid liikmesriigi valitsuse kiirnõupidamist ning sealt rohelise tule andmist Brüsselisse antud riigi suursaadikule Põhja-Atlandi Nõukogus. Näiteks külma sõja ajal, kui vahetu ohunivoo oli praegusega võrreldes kordades kõrgem, istusid Brüsselis NATO peakorteris ööpäevaringselt spetsiaalsed telefonioperaatorid, kelle asi oli kriisi puhkedes saada telefoni teel suursaadikutelt otsused kätte ilma, et viimased oleksid selleks pidanud eraldi Brüsselisse või NATO peakorterissegi sõitma. Pole mingit põhjust, miks ohutaseme tõusu korral ei saaks samasugust mudelit rakendada ka täna – ainult et praegu pole ohutase parimagi tahtmise juures võrreldav külma sõja süngemate aastatega.

Poliitilisel retoorilisel tasandil seisti ka 1940ndate lõpul koos brittidega , tra, rsk, lõpuni...koos meiega Aga lepitakse vahepeal kokku.

Aga ega kui vastupanu ei väsi, siis muidugi meid toetatakse, moraalselt ja muud moodi.

Afgaanidel jälle aegade parim oopiumisaak. Tänu jänkidele. Kes muusika tellib, see ka saaki saab.

piirivalvur kirjutas:Praegu on Eesti kasu täpselt samasugune aga Venemaa tõusu tõttu on NATO jaoks risk õõvastavalt suur, pealegi on Venemaast vahepeal saanud strateegiline partner. Kuidas NATO seda suppi sööks ? Nii söökski et mingeid ettevalmistusi Eesti kaitsmiseks tehakse vaid siis kui kisa läheb väga suureks, meid nõustatakse raha raiskama miinijahtijatele jms tulejõuga mitte seotud asjadele,soovitatakse üle minna palgaarmeele, relvastust pakutakse sama hinnaga mis ex paariariikidele jne.

See on äraspidine jutt, sest palgaarmee jutud käisid just siis kui Venemaa oli nõrgem - pea kümmekond aastat tagasi. Gruusia sõda ja Venemaa tugevnemine on muutnud NATO suhtumist.