www.militaar.net

Mul vanaisa rääkis, kuis peale sõda oli see igapäevane tegevus, et tuli üles, padrunid tulle ja ise kuskile mitte eriti kaugele kartuli vaovahele:P

hehe. me kondasime raadi lennuvälja ümbruses ja avastasime, et koerakoonlased olid kaabikraavi kaevates sattunud mürsusoonele. konkreetselt ühes paarikümne meetri pikkuses lõigus oli poole meetri laiusest ja meetrisügavusest kraavist ühes mullaga välja tõstetud SADU komplekteerimata mürske. kannud, sütikud ja hülsid kõik segamini. kannudes trotüülilaengud ilusasti sees. No põmst rahvas teadis, et tnt'ga pole ilma detokata suurt midagi teha ja keegi ei viicinud neid näppidagi aga ma ikkagi vedasin aja jooksul (mingil põhjusel püsis kraav 4-5 aastat lahtisena) neid korraliku hunniku koju. keetsin trotüüli välja ja veel paar aastat hiljem oli sellest väljaõppes suur kasu. lühidalt siis - ikkagi paugutamine

Ma ei saa aru , mis mõttega nii lollil kombel üldse pauku teha
Pauku saab teha ka hästi turvaliselt ja nii et ei ohusta kõrvalisi isikuid ega ka ennast... kui üldse seda vaja on(paugutamist)
Aga jah.. eks endalgi need paugutegemise etapid läbitud

Kui te sattute metallitöökodades käima, siis jälgige seinu treipinkidest vasakul - selles küljes kustpoolt treitooriku ots padrunivõllist tavaliselt välja paistab. Nimelt on mõned jackassistid teinud selliseid katsetusi: padrun keeratakse treipingi padrunisse, tong väljapoole, tsentripukk keeratakse lahti ja lükatakse mööda juhtsooni hooga tongi pihta.

Oh seda Issanda loomaaeda...

man'd ei mäleta, kas need olid kilid või venelased, kes kasutasid jalaväevastaste miinidena seadeldisi, mis püstolipadruni lahti lasid. pandi padrun torusse, mille küljes löökur ja toru kuulipoolses otsas päästemehhanism. paigaldati see vertikaalselt pinnasesse ja kui siis keegi peale astus sai kuuli jalga. kuna sõdur lahingus ettepoole kumargil, siis võis see kuul veel läbi jalatalla keresse ehk pähegi jõuda. üsna teravmeelne konstruktsioon arvestades, et vägedes on padruneid oluliselt rohkem liikvel, kui jalaväemiine, detokaid ja lõhkeainet. sellele oleks ka oluliselt lihtsam külge mudida seadet, mis ta mingi aja möödudes ohutuks teeb.

minu isa pani padruneid raudtee rööbastele ja kui rong üle sõtis siis pani nagu kuulipildujast.

kõige ohutum: võtad kuuli otsast ära , otsid seda auto sigaretisüütaja traati , ühendad juhtmed külge , paned rohu tagasi ja pigistad otsa kinni.
paar meetrit eemal on aku ja kui juhet ühendad käib pauk.
Mulle tuleb meelde kude me rattapumbaga raketti tegime : pump kõvasti rhtu täis , tagusime otsa maase ja siis viskasime ülevalt vooliku august tiku sisse , oma 10 meeetrit lendas , aga vimmane kord lõime liiga sügavale maase ja pärast enam poldki millegagi kumme pumbata:(

madis22, neid vidinaid kutsuti "toe popper"iteks, tehti ka lihsamini, väike toru mis kinnitatud lauajupile, teiselt poolt lauda toru tsentrist nael läbi, padrun torusse ning padruni peale uuesti lauajupp. astud peale ja korras.

Ei tahaks uskuda et padruni sütik pealeastumisega tööle hakkab. Seal ikka lööki vaja?

Tahtsin küsida kas kuuli padrunist eemaldades peab jälgima ka seda, kas kuul on leekkuul vms

Enamasti on kuuli padrunist eemaldamine ohutu tegevus, kui just ei kasutata selleks väga jõhkrat füüsilist vägivalda...

Muidugi on erandeid.
Kui püstoli/revolvripadrunite puhul on kasutatud eriotstarbelisi kuule minimaalselt, siis püssipadrunite korral on juba lugu tõsisem.

Erilist tähelepanu vääriks vast saksa soomustläbistava süütekuuliga püssipadrunid, milliste kuulis on süüteaineks valge fosfor.
Sellise kuuli dehermetiseerumisel (ja kui ese soojeneb üle 34 kraadi Celsiuse järgi) süttib fosfor ja sellega kaasneb põletushaavade või tulekahju tekke oht.
Samuti tasub olla ettevaatlik vene mõõtlaske süütekuulidega - millised on sisuliselt lõhkekuulid.

Mõlemad mainitud kuulid on padrunileidude puhul küllaltki levinud.

ProPatria

Arvatavasti on see kuul treisser. Aga ma ei ole selles kindel. Kuni ma ei ole kuuli tüübis kindel ei ole mul ka julgust seda padrunist eemaldama hakata.



Huvitav oleks teada kuidas kuuli eemaldada garaažis leiduvate vahenditega. Küsin seda seepärast et ei ole varem seda teinud. Ei tahaks et mu esimene kord jääks ka mu viimaseks.

PANZERGRANADIER kirjutas:Arvatavasti on see kuul treisser. Aga ma ei ole selles kindel. Kuni ma ei ole kuuli tüübis kindel ei ole mul ka julgust seda padrunist eemaldama hakata.



Huvitav oleks teada kuidas kuuli eemaldada garaažis leiduvate vahenditega. Küsin seda seepärast et ei ole varem seda teinud. Ei tahaks et mu esimene kord jääks ka mu viimaseks.

Näpitsatega

PANZERGRANADIER kirjutas:Arvatavasti on see kuul treisser. Aga ma ei ole selles kindel. Kuni ma ei ole kuuli tüübis kindel ei ole mul ka julgust seda padrunist eemaldama hakata.

Huvitav oleks teada kuidas kuuli eemaldada garaažis leiduvate vahenditega. Küsin seda seepärast et ei ole varem seda teinud. Ei tahaks et mu esimene kord jääks ka mu viimaseks.

Alati jääb foorumi kaudu pimesooleoperatsiooni juhendamise korral hinge kripeldama, et see, mida Sa padruniks nimetad võib hoopis olla väiksekaliibriline kahurimürsk või tont teab mis asi...

Kui tegemist on keskmises säilivuses padruniga, siis peaks olema märgatav kuuli esiosle kantud värvusmarkeering.
Kui see aga on mahahõõrdunud, või ese väga halvas seisukorras, siis pealtpoolt naljalt ei saagi aru, mis kuuliga võib tegu olla.
(Trasseeriva kuuli esiosa värvus NSVL toodangul on roheline, teistel riikidel aga lisaks mitmesugused teised värvid - must, punane, oranž jne).

Demonteerimistöödel sõltub töövahendite- ja võtete valik sellest, mida soovime saavutada.
Kui soovime säilitada padrunikesta, siis võib tõepoolest näpitstangidega kuuli seni vägistada, kuni ta kesta otsast kätte saame...
Kui aga on eesmärgiks kuuli säilitamine, siis on targem pista padrun kuulipidi enamvähem kuuli läbimõõdus torusse ja haarates näpitstangidega padrunikestast, seda ettevaatlikult murda külgsuunas, seni kuni kestakaelus sedavõrd venib, et osutub võimalikuks kuuli eraldamine.

ProPatria