www.militaar.net

Juhan kirjutas:
Mul tekkis seoses nende allveelaevadega siiski üks paha vandenõuteooria...
Mina millegi pärast kipun arvama, et ega see Venemaa meile oma allveelaevastikku ja selget sõjalist ülekaalu Soome lahes väljanäitamata ei jäta. Kindlasti kipuvad nad "eputama" kogu oma selle metallilaadungiga.

Kindal see ja juba praegu peaks meie riigiisad selle peale mõtlema hakkama kuidas meie moodsat mereseire süsteemi vastavas suunas täiendada.Samuti tuleks hakata mõtlema allveetõrjelennukite ja kopterite peale.

paharet kirjutas: Kindal see ja juba praegu peaks meie riigiisad selle peale mõtlema hakkama kuidas meie moodsat mereseire süsteemi vastavas suunas täiendada.Samuti tuleks hakata mõtlema allveetõrjelennukite ja kopterite peale.

On see kade meel?
Las kuradid eputavad! Kuni nad kaldasse ei sõida ei peaks eriti häirima ja kui sõidavad on ka parajalt naljakas. Ja mis neil seal merel teha? Kimbutavad OMA nafta tankereid?!

Kruuda kirjutas:

paharet kirjutas: Kindal see ja juba praegu peaks meie riigiisad selle peale mõtlema hakkama kuidas meie moodsat mereseire süsteemi vastavas suunas täiendada.Samuti tuleks hakata mõtlema allveetõrjelennukite ja kopterite peale.

On see kade meel?
Las kuradid eputavad! Kuni nad kaldasse ei sõida ei peaks eriti häirima ja kui sõidavad on ka parajalt naljakas. Ja mis neil seal merel teha? Kimbutavad OMA nafta tankereid?!

Mine sa tea, ehk näeb ka seda tsirkust.
Pigem pidasin silmas igasugu "manöövreid", kui eestlased peaks jälle millegi venelastele mittesobivaga hakkama saama

Juhan kirjutas: Mine sa tea, ehk näeb ka seda tsirkust.
Pigem pidasin silmas igasugu "manöövreid", kui eestlased peaks jälle millegi venelastele mittesobivaga hakkama saama

Seda juhtus 90-date keskel,et eksisid allveelaevad meie vetesse ja kui piirivalvur periskoopi nägi siis kästi mokk maas pidada.Vahepeal küll pole seda enam vist juhtunud aga polnud Balti laevastikul ka liikumisvõimelisi allveelaevu kõik roostetasid kai ääres.Nüüd on nad ehitanud paar moodsamat laeva.Ohuks on nad ikka kui nad sinu õuele (st.territorjaalvetesse) tulevad kas või tavalisele laevaliiklusele.On ju küll olnud allveelaevade kokkupõrkeid pealveelaevadega.

Allveelaevade (lisaks otseselt mittesõbralike) peremehitsemine meie territoriaalvetes või ülbitsemine nende vahetus läheduses on/oleks igatahes iseseisvale riigile äärmiselt alandav. Võrreldav vastava tegevusega õhuruumis.
Vene mentaliteet on juba kord lisaks selline, et kui jõu kasutamise või ähvardamise viisakalt ära kannatad ja välja ei tee, siis loeb seda juba oma võiduks ning seda kingituseks ta just ootabki.

Meenub ikka veel see "Orzel"-i temaatika ka...

On üsna häbiväärne, et me ei suuda kontrollida ega ilmselt täpselt teagi, mis toimub meie territoriaalvetes allpool veepinda. Puudub nimelt isegi allveelaevade avastamiseks mõeldud tehnika. Kuulu järgi oli olnud mingi primitiivsem vastav sonar peal "Rihtiniemi" tüüpi patrulllaevadel, mis aga ammu maha kantud.
Allveemikrofonide süsteemi me ilmselt niipea üles ehitada ei suuda, kuid paar-kolm kiiret laeva võiks vähemalt mereväe käsutuses olla, mis allveelaevu avastada ja jälitada suudaksid. Paar vastavat lennukit poleks ka paha, kuid need (koos sonarpoidega) on ilmselt natuke kulukamad ning mingi ujuvvahend peab nagunii pärast needsamused poid merest kokku koguma. Vaevalt need kallid asjad vaid ühekordseks kasutamiseks jäetakse.
Sobilikest lennukitest oli juttu. Oskaks kohalikud spetsid välja pakkuda, millised olemasolevad (kasutatud) sõjalaevatüübid sobiksid meie tingimustes näiteks avastatud allveelaevade tegemiste jälgimiseks. Peaks olema ilmselt midagi pisemat.

hummel kirjutas:Allveelaevade (lisaks otseselt mittesõbralike) peremehitsemine meie territoriaalvetes või ülbitsemine nende vahetus läheduses on/oleks igatahes iseseisvale riigile äärmiselt alandav. Võrreldav vastava tegevusega õhuruumis.
Vene mentaliteet on juba kord lisaks selline, et kui jõu kasutamise või ähvardamise viisakalt ära kannatad ja välja ei tee, siis loeb seda juba oma võiduks ning seda kingituseks ta just ootabki.

Meenub ikka veel see "Orzel"-i temaatika ka...

On üsna häbiväärne, et me ei suuda kontrollida ega ilmselt täpselt teagi, mis toimub meie territoriaalvetes allpool veepinda. Puudub nimelt isegi allveelaevade avastamiseks mõeldud tehnika. Kuulu järgi oli olnud mingi primitiivsem vastav sonar peal "Rihtiniemi" tüüpi patrulllaevadel, mis aga ammu maha kantud.
Allveemikrofonide süsteemi me ilmselt niipea üles ehitada ei suuda, kuid paar-kolm kiiret laeva võiks vähemalt mereväe käsutuses olla, mis allveelaevu avastada ja jälitada suudaksid. Paar vastavat lennukit poleks ka paha, kuid need (koos sonarpoidega) on ilmselt natuke kulukamad ning mingi ujuvvahend peab nagunii pärast needsamused poid merest kokku koguma. Vaevalt need kallid asjad vaid ühekordseks kasutamiseks jäetakse.
Sobilikest lennukitest oli juttu. Oskaks kohalikud spetsid välja pakkuda, millised olemasolevad (kasutatud) sõjalaevatüübid sobiksid meie tingimustes näiteks avastatud allveelaevade tegemiste jälgimiseks. Peaks olema ilmselt midagi pisemat.

Alandav on täpselt õige sõna !
Aga kas sulle ei tundu et mida lõuna poole (ehk rohkemast päikesest tingituna) seda enam kiputakse "au" üle tähtsustama. Meenutaks siinkohal, et loomariigist on ainult inimene see tegelane kes kakleb/sõdib millegi muu pärast veel kui lobi ja dna edasi andmise pärast.
Aga teoreetiliselt, mida Eesti riigis me peale hakkaksime kui mõni Kilo877 Pirital randa põrutab? Anname madrustele peksa või paneme piiri ebaseadusliku ületamise eest sitsima või mida? Paadi tagastame nagunii Venemaale. Vaata kui hädas olid Leedukad selle Leetu "maha kantud" SU-ga.

Et mis me nendega teeme, kui nad oma raudtrubaaga õnnetult Pirita randa sõidavad?
Aga mis erilist vahet sel on, mis neist enam edasi saab? Õigus- ja õiguskaitsesüsteemi küsimus. Riigikaitse seisukohast on palju olulisem olukorra ennetamine või vähemalt kontrolli all hoidmine, et taolised asjad ei sünniks ootamatult ega šokeeriks avalikkust ning samuti ei põhjustaks tsiviilkahju.

Küsimus on, mida me saame selle ennetamiseks teha?

hummel kirjutas:Et mis me nendega teeme, kui nad oma raudtrubaaga õnnetult Pirita randa sõidavad?
Aga mis erilist vahet sel on, mis neist enam edasi saab? Õigus- ja õiguskaitsesüsteemi küsimus. Riigikaitse seisukohast on palju olulisem olukorra ennetamine või vähemalt kontrolli all hoidmine, et taolised asjad ei sünniks ootamatult ega šokeeriks avalikkust ning samuti ei põhjustaks tsiviilkahju.

Küsimus on, mida me saame selle ennetamiseks teha?

Ise ka saad aru mida räägid? Või loed mõnda käsiraamatut...
Ja juhtum ei olegi nii absurdne kui näib. Rootsis sõideti nii randa. Rootsi rannavalve olla veel pakkunud et üritavad kaldast lahti tõmmata (nad olid ka asja totaalselt maha maganud) aga kapten olla keeldunud. See viimane seik on kuulduste tasemel nii et ei anna pead kes kellele ja mida ütles.
Ja juriidiliselt on see laev Venemaa oma (välja arvatud sõja puhul) nii tuleb see ka tagastada. Mis ennetamisse puutub siis hakkad neid uputama?
Ja mis kontrolliall hoidmisse puutub siis loomulikult piiratakse ala ümber et uudishimulikud sealt endale suveniire ei näppaks jne. Ja see avalikuse šokeerimise asjaga teeme nii nagu heas seltskonnas

Kui see Kilo877 või mis iganes Pirtale loksuma jääb siis võiks selle peal MAPATS it proovida . Põhja seda kolakat ei viiks aga madrused ehk väga ülbed ka enam ei oleks

Lupus kirjutas:Kui see Kilo877 või mis iganes Pirtale loksuma jääb siis võiks selle peal MAPATS it proovida . Põhja seda kolakat ei viiks aga madrused ehk väga ülbed ka enam ei oleks

Kuidas ta põhja saaks minna kui juba on põhjapidi kinni. Aga augu peaks suvaline TT rakett sinna tegema. Iseasi mis selle mõte oleks. Madrused on nagunii sellise prohmaka järel äärmiselt mitte õnnelikus tujus kui inglaste moodi väljenduda
Aga mida ikkagi arvatakse neist alvelaevadest mida Venkud nüüd pidada ehitama torukaitseks? Nii Kilo 877 kui ka sama seerja 636 on 80 aasta laevukesed ja Akula vaevalt tuleb. On keegi millestki uuest kuulnud?

Kruuda kirjutas: Aga mida ikkagi arvatakse neist alvelaevadest mida Venkud nüüd pidada ehitama torukaitseks? Nii Kilo 877 kui ka sama seerja 636 on 80 aasta laevukesed ja Akula vaevalt tuleb. On keegi millestki uuest kuulnud?

http://www.fas.org/man/dod-101/sys/ship/row/rus/677.htm
Esimene sellest klassist seikles Soome lahes rahvusvahelistes vetes veebruari alguses ja jäi patrulllennuki kaamera vaatevälja.

Kontrolli all hoidmine tähendab seda, et allveelaeva laekumine Pirita rannale ei selgu alles peale seda, kui rannahoones olevad inimesed häirekeskusse helistavad, vaid seda on võimalik prognoosida juba varem, kui ta Naissaare või Aegna juurde on jõudnud ja periskoobiga kellegi piirivalvuri või kaluri vaatevälja jäänud. Seejärel saab näiteks Merevägi (või Piirivalve) anda mingile 1-2 standby patrullkaatrile häire mis kimab 30 sõlmega allveelaeva eeldatavasse avastamispiirkonda, asudes sonariga veealust elu uurima. Kui selgubki, et "tundmatu" allveesõiduk liigub edasi Tallinna lahte, on teda vaja lihtsalt jälgida ja jälitada. Jälgimiseks võib olla tegelikult vaja 2 alust - üks hoiab kontakti ja teine liigub samal ajal allveeelukale järele. Samuti saab teavitada aegsasti EVA tsiviillaevaliikluse juhtijaid, vältimaks ohtlikke olukordi.
Küllap ka veealused aru saavad, et neid jälgitakse ja mõtlevad oma asjade üle järele.

Võib-olla peaks tegelikult sonarid olema just piirivalvekaatrite relvastuses. Need saavad olukorra pingestudes eri paigus merele minna ja piki piirialasid patrullida. Mereväel võiks olla aga näiteks 2-3 patrulllaeva (divisjon), milledel samuti sonarid, kuid võimsamad ja lisaks ka süvaveepommide ja sonarpoide peale võtmise võimalus.
Ehk annaks sonarite kohapealt meie oma tehnoloogiafirmadel isegi üht-teist ära teha.

hummel kirjutas:Kontrolli all hoidmine tähendab seda, et allveelaeva laekumine Pirita rannale ei selgu alles peale seda, kui rannahoones olevad inimesed häirekeskusse helistavad, vaid seda on võimalik prognoosida juba varem, kui ta Naissaare või Aegna juurde on jõudnud ja periskoobiga kellegi piirivalvuri või kaluri vaatevälja jäänud. Seejärel saab näiteks Merevägi (või Piirivalve) anda mingile 1-2 standby patrullkaatrile häire mis kimab 30 sõlmega allveelaeva eeldatavasse avastamispiirkonda, asudes sonariga veealust elu uurima. Kui selgubki, et "tundmatu" allveesõiduk liigub edasi Tallinna lahte, on teda vaja lihtsalt jälgida ja jälitada. Jälgimiseks võib olla tegelikult vaja 2 alust - üks hoiab kontakti ja teine liigub samal ajal allveeelukale järele. Samuti saab teavitada aegsasti EVA tsiviillaevaliikluse juhtijaid, vältimaks ohtlikke olukordi.
Küllap ka veealused aru saavad, et neid jälgitakse ja mõtlevad oma asjade üle järele.

Võib-olla peaks tegelikult sonarid olema just piirivalvekaatrite relvastuses. Need saavad olukorra pingestudes eri paigus merele minna ja piki piirialasid patrullida. Mereväel võiks olla aga näiteks 2-3 patrulllaeva (divisjon), milledel samuti sonarid, kuid võimsamad ja lisaks ka süvaveepommide ja sonarpoide peale võtmise võimalus.
Ehk annaks sonarite kohapealt meie oma tehnoloogiafirmadel isegi üht-teist ära teha.

Vabandan kui see kõlab norimisena! Aga minu arusaama järgi on sõjaväeline "kontrolliall hoidmine" lisaks vaatlemisele ka võime vajadusel hävitada.
Kuna ei pea ohtu merelt oluliseks (isegi mitte siis kui tekitatakse blokaad) ja see kui mõni eksib ja randa kinni põrutab on rohkem diplomaatiline probleem kui sõjaline siis selles osas rohkem sõna ei võta.
Küsiks sinult (ma olen aru saanud et töötad kaitseväes. SRY kui eksin!) kui maksumaksja "millal siis probleemi lahendad nii nagu välja pakkusid"?

hummel kirjutas:Kontrolli all hoidmine tähendab seda, et allveelaeva laekumine Pirita rannale ei selgu alles peale seda, kui rannahoones olevad inimesed häirekeskusse helistavad, vaid seda on võimalik prognoosida juba varem, kui ta Naissaare või Aegna juurde on jõudnud ja periskoobiga kellegi piirivalvuri või kaluri vaatevälja jäänud.

See eeldaks mere põhja korraliku passivset sonari võrgustiku nagu Soomel on.Mereseiresüsteemil peaks olema sellise süsteemi lisamise võimalus olemas.Mis puutub Piirivalvesse siis seal minnakse tsiviilstruktuuriks ja vaevalt,et hangitakse vastava võimekusega alused pigem mingid multifunktsionaalsed alused mis peaks tegelema nii päästmise reostustõrje kui ka patrullimisega.Aga kas nad ka kõigiks selleks head on kahtlane.Ja mereväel vist ei ole ka plaanis vastava võimekusega aluseid hankida.

Allveetõrjeks on vaja allveelaev avastada, omada võimekust selle hävitamiseks ja otsustada hävitamise vajalikkus.
Esmalt tuleb omada sensorite võrku, mis (allvee)laeva füüsikaliste väljade - akustiline, magnetiline, hüdrodünaamiline - põhjal on võimelised selle avastama. Minimaalsel kiirusel liikuva ja korralikult demagnetiseeritud laeva puhul on väljad nõrgad, seega peavad sensorid olema tasemel. Teatud tingimustes on võimalik kasutada ka muid, näiteks optilisi sensoreid. Põhimõtteliselt peaks Eestis olev teadus- ja tootmispotentsiaal olema piisav ülesande täitmiseks.
Suhteliselt madalas meres laeva hävitamine pole suur kunst. Kaldalt juhitavad kindlusemiinid olid olemas juba 19. sajandil. Põhimõtteliselt on 30-40 meetri sügavusel merepõhjas kastid, mis on täidetud lõhkeainega. Kasti suurus ja vastavalt aine kogus on arvutatavad, arvestades mere sügavust ja seda, milliste laevade vastu miine on mõeldud kasutada. Hermeetiliste kastide puhul sobib isegi kaevandustes kasutatav lõhkeaine, peaasi, et säilib piisavalt kaua. Võimalik on sensoritelt saadud signaali põhjal miin kaldalt õhkida või aktiveerida miini oma sensor. Sellise miini plahvatus merepõhjas, arvestades vee mittekokkusurutavust, kas uputab laeva või tekitab sellele tõsiseid vigastusi. Sügavas meres on ülesanne keerulisem, kuid lahendatav.
Jääb veel välja töötada ja "läbi mängida" protseduurid, vältimaks tsiviillaevaliikluse ohustamist ja tagamaks info ja käskude kiire liikumine.
Teades sellise süsteemi olemasolust, ei kipu keegi naljalt laevadega riskima.