IFR lendamine

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: IFR lendamine

Postitus Postitas Hydrazine »

See on siin huvitav arutelu ja meenutamine.

Blaniku start slepis oli ka väga äge, alguses ju juhisega tiibade asendit ei hoidnud kuidagi horisontaalis, harktelikut ju pole, üks peamine ratas vaid kõhu all, samas oled paela otsas kinni ja ei tea ju täpselt kuidas vedava lennuki piloot ruleerib, või mis ebatasasuste otsa sõidab. Kui ruleerimiseks läks, siis jooksis alati mingi vend kaasa tiivaotsast horisontaaltasakaalu hoides, et tiivaotsaga maad ei künnaks, kuniks kiirus koguneb, et tiib tööle hakkab üla ja alarõhu erinevusega ja piloot eleronidega asja tasakaalus saab hoida.
Blaniku maandamine oli absoluutselt müstiline protsess, mis võtetega piloot asja tasakaalus hoidis kui oli touch-down kuni STOPP, siis kukkus vaikselt viltu, kolaki, emba-kumba tiiva peale, aga see ei teinud plaanerile mingit häda, öeldi, et nii ongi normaalne.

Samamoodi on see AN-2 täiesti uskumatu aparaat, puuraamid sees ja tiib ka põhimõtteliselt "paberiga" kaetud, et ära kõvasti näpuga torka :) teed augu sisse :) Juba väga vana disain, aeglane kah, aga näed, lendavad siiamaani igalpool, ja päris hea hulga rahvast võtab peale. Lärmakas on küll üksjagu see tähtmootor seal peal, salongis eriti ilma karjumata rääkida ei saanud.

Wilga tankimine tekitas ka korra huvitavaid emotsioone, tal ju bensiinimootor, mitte petrooli, 90 liitrit oli vist kummaski tiivapaagis. Vaatad värki kõrvalt, mingi vene Tolik ronib üles, propka maha ja karjub teisele Tolikule, et prinesi kanistrõ blää, siis võtab taskust rahulikult suitsud ja tikud, pläru ette ja püüab kätteloobitavaid kanistreid ja solistab nendega, ise juba bensiiniaurude keskel oma tikumänguga. Sel momendil tekkis küll tunne, et kuramus, kas niimoodi litakat ära ei pane kogu see operatsioon :)
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: IFR lendamine

Postitus Postitas EOD »

Blaniku kaldtüürid hakkavad juba väikesel kiirusel tööle. Arvesta ka aeda, et start toimub vastutuult. Kaasa joosta pole vaja ja startida saab ka maas tiivaga. Valgete purjekate tiiba peab küll hoidma ja sprinteri kiirusega kaasa jooksma, et pika tiiva ots maha ei puutuks, muidu teeb "sirkli".
Õppimisel on üks harjutus selline, et Blanik pannakse ninaga vastu tuult ja õpilane balansseerib selle ainukese ratta peal, hoides tiibu horisontaalselt ja tugevama tuulega ka saba õhus.
Sabas püsimine pole maa peal probleem. Kui pukseerija peaks hoojooksu katkestama, siis tuleb küll kähku paremale pöörata, et Wilgale mitte tagant sisse põrutada. Siin on see probleem, et Blanik eraldub kiirusel ca 60 km/h, Wilga aga 90 km/h. Seega Wilga on alles maas kui Blanik juba õhus.
Õhus pukseerija sabas püsimine on raskem, tuleb horisont hoida Wilga teliku ja tiibade vahel ning mitte ka kõrvale kalduda. Eriti ohtlik on just liiga üles või alla hoidmine, see veab pukseerija saba ära ja asi võib lõppeda katastroofiga. Pukseerijal on küll võimalus ka oma sabast köis lahti lasta, kuid kui kõrgust vähe ja mets all... Pealegi jääb puksiirköis siis purjeka ninast alla rippuma ja võib kuhugi takerduda kui purjeka piloot seda lahti ei lase.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: IFR lendamine

Postitus Postitas Hydrazine »

Jah, olid küll tõesti sellised aspektid. Mind üllatas ka, et Blanik juba maast lahti ammu, aga Wilga koperdab veel mööda põldu, et kes-keda siis veab? Asi mida ma ei mäleta täpselt enam, et kuidas selle puksiirköie lahtilaskmine käis Blanikust, kas ta ei tahtnud mingit pinget see süsteem, siis kolks ja lahti aga kui niisama tolgendab, et oled puksiirist lahti, kas siis oli mingi teine protseduur, või tuleks see köis ka ilma pingeta lahti Blaniku küljest?

Aga, kõik, kes loevad, L-13 Blanik on uskumatult huvitav lennukogemus olnud minu elus, 2-kohaline purilennuk, kabiinid dubleeritud, piloot vaatas mulle otsa, et utjeba budit tesna, et vaatame, kas lähed ette kohale või taha, kuhu paremini mahud, et piloodil vahet pole, mõlemast kabiinikohast toimetab samatäpselt. Siis küsis minu massi ka, tegi mingid uskumatult nobedad massiarvutused gravitatsioonikeskme ja muu värgi kiireks ringikohandamiseks oma peas ja läks lennuks. Olen nii ees kui ka tagakabiini kohal istunud, aga nagu ma ütlesin, ma pole piloot, on rohkem nagu WOW elemendi otsimine olnud. Ja WOW elementi teeb korralik piloot sulle Blanikuga kohe kindlasti. Seega, soovitan, neid veel peaks siinkandis leiduma, kuhu saab ehk teenuse märgi all peale ronida. Kuigi, oli vist mingi reegel, mis keelas "raha eest lõbusõidul" kõrgpilotaazhi võtted.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: IFR lendamine

Postitus Postitas EOD »

Lahtitõmbamiseks on Blaniku armatuuris kollased käepidemed. Eesmisel piloodil asub see keset armatuurlauda, tagumisel vasakus servas. Kui pukseerija tiibu kõigutab, tuleb käepidemest energiliselt tõmmata ja eraldumisel sellest raadio teel ette kanda. Seepeale pöörab pukseerija kõrvale ja purilennuk jätkab omapead.
Üks lõdva käega purilendur oleks mulle peaaegu saatuslikuks saanud. Andsin märku, tema teatas eraldumisest, pöörasin kõrvale... Mõni sekund hiljem lennuk võpatas, saba rebiti vasakule. Eks ta oli oma vedela käega käepidet tõmmanud ja eraldumises veendumata ette kandnud. Õnneks tegutsesin reeglite kohaselt ja pöörasin kõrvale, kuid kohe laskuma ei hakanud. Muidu oleks ta Wilga saba üles tõmmanud ja 300 meetri kõrguselt pole pikeest väljatulek kindel.
Selliste juhuste puhuks on puksiirköiel purunev element vahel. See purunes enne kui mu käsi puksiirseadme käepidemeni jõudis. Purjekas sai ka lõpuks otsa lahti ja kõik lõppes õnnelikult. Ainult köis jäigi kuhugi metsa.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: IFR lendamine

Postitus Postitas Hydrazine »

Neid Blanikuid on ju igasugu eri moodi ringi ka klopsitud. Kui viimati Kuusikul nägin, siis oli ühele lausa Karlssoni propellermootor kukile pandud, lennumasina numbri vaatamine ununes. Kogu mõtteaur läks selle peale, et MISASJA? Kuidas selline lahendus purjekale külge on ehitatud ja miks? Et kus on kütus siis, palju seda üldse on pardal? Kogu selle värgi ringiehitamine, süüde, pealevool, instrumendid jne... Et kas selline aparaat kehtivate reeglite järgi välja ka lubataks? Aga seal ta seisis...

Ja see Blanik, millega ma päris mitu korda lendasin, DOSAAFi kirjad ikka peal, kuigi EV juba. Üldse, kui mul oli lähemaid kokkupuuteid Kuusikuga, siis seal toimetas põhiliselt mingi väga segane Venekeelne kamp. Langevarjutreening oli seal selle kaldtrossi otsas, instruktor jälle venekeelne, midagi ei saanud aru mida ta mulle kiirelt seletas peale selle, et konks külge ja liugle alla, vaatame... Ma ei tea, mida ma tegin õigesti või valesti aga kui mullas püherdamine oli lõppenud, püsti ja nö rivvi tagasi, siis instruktor ütles ikka ehtsas "ilusas vene keeles", et nihhuijaa sjebe, tõ goden, paidjosh verh. Ma pidin ikka tükk aega mõtlema, et mis mõte mulle nüüd edastati :)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: kobra, Peeter, rockrapdude ja 1 külaline