www.militaar.net

sturman kirjutas:.ühte asja tahaks tõesti teada-kes ta reetis,sest arvilas seal majas käisid nad ikka kümneid kordi.

Tule taevas appi, kas see on siis tänini mingi saladus? 1949. aasta novembri algul värbas Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõhvi osakond agendiks Arnold Kärbo (sündinud 1928 Maidla vallas Unikülas). Pargas usaldas teda kui sõpra ja ühes jutuajamises mainis oma võimalikke varjumiskohti taludes. Selle peale tehti operatsioon kõigis neis taludes ning ühes Pargas oli ja kuuli sai.

metssiga kirjutas:Aga kes olid Linda Linde ja Jelena Aleksandrova? Mõlemad töötasid "Küttejõus" ja tapeti 14. augustil 1949. Tapmine pandi Pargase süüks, kuid mõningate temaga seotud inimeste ülekuulamise andmetel olevat Pargas öelnud, et tema seda pole teinud... ??

Keegi midagi ei tea, kahju inimestest. Kui Pargas oli juba maha löödud, siis tema "kuritegude" nimekirja pandi ka need kaks naist. Tegelikult oli asi nii, et nad läksid rabasse marju korjama ja siis leiti nende laibad. Julgeoleku ministeeriumi Jõhvi osakond registreeris ühe oma agendi teate, et rahva kuulujuttude järgi olevat nad tapnud Pargas, kuid märkis selle järel, et "andmed ei ole kontrollitud". Mitte mingeid edasisi andmeid ei tulnud, kui aga Pargase laip oli käes, siis pandi need kaks naist ka tema arvele. Minu arvamuse järgi see ei ole õige.

Ma olen siitsamast Arvila kõrvalkülast ja olen kuulnud külainimestelt, et Pargas sealsamas majas, kus maha lasti, olevat käinud mingit naist põrutamas. Keski kellele ei meeldind mõte, et Pargas seal daamiga tegutseb oli peale kaevanud ja peale mahalaskmist olevat tõesti laip pommikoertele söödaks visatud.

ma olen ise ka sealtkandist pärit-kiiklast või täpsemini eredalt.pargasel oli pea igas külas nn.pruut.sellepärast vaevalt keegi julges tema peale kaebama minna.ja teine asi-pargasest peeti kõvasti lugu ja kui mõni kohalik oleks kaevanud,oleks langenud talle ümberkaudsetete inimeste põlgus ja elu tal sealkandis enam ei oleks olnud.väike näide.meil külas oli üks siberi eestlane,kes oli ka nagu väike partorg kolhoosis.talle meeldis kogu aeg kaebamas käia,oli siis põhjust või ei.külas saadi sellest teada ja nagu mees oma nina toauksest välja pistisnii keretäie sai.lõpuks ei pidanud vastu ja kolis saelt minema.üldiselt oli küla seal sel,ajal väga üksmeelne,ümber kaudu elas üle 20 mehe,kes olid saksa poolel ja keegi ei kaevanud nende peale.tähtis roll selles oli kindlasti metsavendadel.

Kas te Sturman ja Carcass olete kirjaoskamatud või mis? Lugege eelnevaid postitusi, Pargase langemisega on kõik täiesti selge. Muidugi on huvitav jäädvustada ka rahvajutte, aga need on selline plära, ei muud.Palju jõudu plära taastootmisel!

Hea lugu Heino Lipp - Pargas kohta (ainult tema langemise asjaolud on siin mingi rahvajutt)


http://paber.maaleht.ee/?page=Kultuur&g ... kkel=18464

mortus kirjutas:Ma ei väidaks siin kellegi asemel nii resuluutset et üks teooria õige teine vale.

On olemas ENSV RJM aruande vastav lõik, on olemas operatsiooni akt, on olemas langenud Pargase foto, on olemas Karl Lippu mälestused, on olemas Valentina Nõlvaku mälestused - mida veel vaja, et mortus uskuma hakkaks? Kas Jumalikku ilmutust?

On kaks erinevat mängu "peitus" ja "luurekas". Kuigi neil on sarnaseid elemente on kaks erineva ülesehitusega asja, esimene on metsavendluse sarnane asi ja teine sissinduse sarnane asi. Esimese eesmärk on lihtsustatult olla lõpmatult hästi peitunud, teise eesmärgiks on dünaamilises kohas kasutada maskeeringut ja relvi vastase kahjustamiseks.

Metsavendlus ei ole seega sissindus, kuigi kasutusel on paljuski sarnased vahendid jpm.

Ajaloolise ERNA-ga liitunud metsavennad tegutsesid isegi mitte sissidena vaid sellises vormis kui VG-d liikmed.

See, millest räägitakse, on sageli mingi stereotüübi taga. Metsavendlus = sissindus jne. Aeg liigub edasi ja "elus asi" areneb, sissindus pole kunagi olnud metsavendlus ja seda vähem saab ta seda olla tulevikus. See on võitlusviis, sissindus on taktika, metsavendlus aga filosoofia valdkonda kuuluv asi, neid ei saa võrrelda, sest "nad ei võistle ei samal alal, veelvähem samas maadluskategoorias"

Kuna tegelesin uurimusega 2004. aastal ja olin 18 aastane koolipoiss siis võimalik, et minul ei ole kõiki alusmaterjale jms, kuid allikatele tuginedes ja dokumente uurides on kindlasti võimalik asju väita. Leian, et pole põhjust iroonitseda. kindlasti tuleb ka arvestada ajastu konteksti ja seotud inimeste motiive loo jutustamisel. Panen esimesel võimalusel oma kunagise üllitise üles. Huvitav oleks ka endal see uuesti läbilugeda ning mõne uue meterjaliga või hinnanguga seda võrrelda.

Minu mäletamist mööda oli Pargase kambas ka Uusmees Karla vist kes oli minu ema vend- elasime samuti Arvilas, Mäletan ähmaselt et olid mitmel korral joomingud meil aga kas ka pargas seda ei tea.

Väidetavalt osales Pargas, Omakaitse ridades, "partisanide" dessandi hävitamises Varessaares. Üritus olla aset leidnud, mingi soosaare peal. 60-datel olla Maidla kooli lapsed seal suusamatkadel käinud .
Ilmselt satun Jaanuari alguses ise sinna kanti kolama ja käiks kohapeal ära heameelega. Oskab keegi täpsustada ülalnimetatud soosaare asukohta - Muraka raba on suur ja lai.

wolfgang kirjutas:Väidetavalt osales Pargas, Omakaitse ridades, "partisanide" dessandi hävitamises Varessaares. Üritus olla aset leidnud, mingi soosaare peal. 60-datel olla Maidla kooli lapsed seal suusamatkadel käinud .
Ilmselt satun Jaanuari alguses ise sinna kanti kolama ja käiks kohapeal ära heameelega. Oskab keegi täpsustada ülalnimetatud soosaare asukohta - Muraka raba on suur ja lai.

Vaata Juhan Lepasaare raamatuid "Sõjajumala armuke" ja "Sooradadel", seal oli mäletamist mööda sellest täpsemalt juttu ja "Sooradadel" uues trükis 2011. aastal on ka kaardid).

Kui Tarumaa poolt Varessaare poole liikuda, siis näeb metsaraja kõrval selle lahingu mälestuskivi.

Varessaares asub ka RMK metsamaja.

Varessaares asub ka RMK metsamaja.[/quote]

metssiga kirjutas:

wolfgang kirjutas:Väidetavalt osales Pargas, Omakaitse ridades, "partisanide" dessandi hävitamises Varessaares. Üritus olla aset leidnud, mingi soosaare peal. 60-datel olla Maidla kooli lapsed seal suusamatkadel käinud .
Ilmselt satun Jaanuari alguses ise sinna kanti kolama ja käiks kohapeal ära heameelega. Oskab keegi täpsustada ülalnimetatud soosaare asukohta - Muraka raba on suur ja lai.

Vaata Juhan Lepasaare raamatuid "Sõjajumala armuke" ja "Sooradadel", seal oli mäletamist mööda sellest täpsemalt juttu ja "Sooradadel" uues trükis 2011. aastal on ka kaardid).

Sõjasõitu tehti Mäurasaares. Kirjutab sellest siin. Suvel sai seal käidud, aga kuna pimedus tuli peale jäi Tammelehele püstitatud mälestuskivi leidmata. Sügisel sai Varessaares kohatud lõbusaid matkamehi, kes seeneliste lantimise kõrvalt olid jõudnud ka Mäurasaare kivi ülesse pildistada. Tuleb ikka endal ka see tee jalge alla võtta ja ära vaadata.

Shiim kirjutas:Kui Tarumaa poolt Varessaare poole liikuda, siis näeb metsaraja kõrval selle lahingu mälestuskivi.

Äkki täpsustad selle kivi asukohta. Tarumaa suunalt pole Varessaarde liikunud kunagi. Kivi lihtsasti märgatav raja ääres?

speedsta kirjutas: Äkki täpsustad selle kivi asukohta. Tarumaa suunalt pole Varessaarde liikunud kunagi. Kivi lihtsasti märgatav raja ääres?

Vaata Maa-ameti pärandkultuuri rakendust. Kivi peaks olema suhteliselt raja alguses (viimaste hoonete lähedal). Ise lähen ilmselt jaanuaris seda kanti kaema.