Hoovad ju võivad isegi olla... mingid algelised on kirjas ka seal selles natuke tobedas seaduses, midama eelmisel lehel siin lahkasin, aga IMHO pole neil "Eri"koolidel "Eri"pedagooge.
See ERI on selline hästi laialivalguv ja selle alla mahub tegelikult kõik mis tahad, et sinna mahuks.
Ma mõtlen siin Eripedagoogide all eriväljaõppega kasvatusasutuse töötajaid, kes on võimelised ennast kehtestama ja saavutama autoriteetsuse nagamannide silmis.
Selleks ei kõlba "sotsiaalpedagoogid" ega muud sorti "sotsiaaltöötajad" kuniks nad ei anna välja vähemalt "drillseersantide" mõõtu
Ja siin on olnud meil nn erikoolides varemalt erinevad praktikad.
Mõni eripedagoog oli saavutanud autoriteetsuse ja kuulekuse võibolla mingit sorti vägivallaga, mõni oma erilise karismaga, mõni oma autoriteetse minevikuga.
Siinkohal jah, me võime siis vaielda, kas üks või teine enesekehtestamise meetod on/oli parem või halvem, kuid põhiolemus ja põhitingimused jäävad samaks - kasvataja/õpetaja/misiganesnimega ametiisik ei saa sellises koolis töötada ilma, et ta ennast ei kehtestaks mõjusalt.
Sama kehtib ka tavalises koolis. Mõned õpetajad lastakse teatud õpilasvanusegruppide poolt lihtsalt üle, mõnede tundides istutakse hiirvaikselt suud ammuli.
Murdeeas pubekatega tuleb igal juhul käituda teisiti kui esimese või neljanda klassi õpilastega. Samas on see iga suht võtmetähtsusega - selles eas tehtud kasvatusvead maksavad ennast kõige valusamalt kätte. Kes on ise oma lapsi selles eas kasvatanud, need teavad kõik mis toimub.
Terves normaalses peres peab perekonnas keegi olema seesama autoriteetne isik, kes suudab ennast kehtestada. Kui ei ole, siis tulebki otsida neid autoriteete erikoolidest ja oma laps sinna panna. Sest neli kuni kuus aastat pubeka elus ilma korrata kasvatabki meile neid "peavalusid" mida pärast enam ravida keegi ei suuda.
Ma olen siin jauranud erinevate teemades riigikaitsetundide vajalikkusest koolis. Vot üheks distsipliini õpetajaks pubekatele ongi ka seesama riigikaitsetund, kui see on vastavalt läbi viidud ja seda õpetab autoriteetne isik. Teiseks selliseks tunniks on kehaline kasvatus, mis võimaldaks pubekatele õpetada distsipliini ja korda, ning samas annaks võimaluse neil ennast vähemalt tunni raames füüsiliselt tühjaks rabeleda. Ja seda pidevalt ning süsteemselt.
Jah, ka bioloogia ja matemaatika tunnis peab olema kord majas, aga seal on raske pubekat suunata kehalisele tegevusele, kus ta ennast tühjaks rapsib ja maha rahuneb.
Sestap ei saa kunagi matemaatika tunnid hakata asendama pädevaid kehalise kasvatuse ja riigikaitse tunde.
See kõik on üks suur kompott mis koosneb nii paljudest pisiasjadest ja nüanssidest, mis igaüks eraldi võetuna ei tundu jah alguses mingi imerelva ega vahendina ja on seetõttu jube head vaidlemise teemad, kas nii või naa ja miks nii või naa.
Seda kõike tuleks vaadelda terviklikult ja ühe süsteemse lähenemise osana noorte kasvatusse. Kui neid kasvatusliku metoodika ja praktika erinevaid nüansse on võrrandis kümme, siis ühe-kahe äralangemine ei mõjuta veel tulemit nii, et seda võiks läbikukkumiseks nimetada. Kui sellesse võrrandisse aga jääbki ainult üks kaks nüanssi ja need ära langevad, siis on asi peppus ja kogu lugu.
Ja siis me jõuamegi jälle sinnamaani, et palehigis üritatakse võidelda tagajärgedega (vormida essast saia kaasates analüüside tegemiseks teadureid ja uuringuid ja mida kõike veel, kes analüüsivad sulle milline meetod on kõige parem, et essast saia teha), aga mitte põhjustega (kus analüüsitakse, miks me sinnani üldse jõudsime, et nüüd on vaja essast saia hakata tegema), mis mitte kunagi ei anna soovitud tulemusi.
P.S.
Pole aega endal tuhnida, aga äkki keegi teab - kas on olemas kusagil pädevaid uuringuid sellest, kui palju oli meil probleemseid noori ütleme 80-ndatel ja palju on nüüd, ning kui palju saavutati nende ümberkasvatamisel 80-ndatel vs nüüd vms daatumid? Tervise üldise koha pealt ma kunagi siin ühes teises teemas otsisin välja uuringute näited mis kinnitasid, et noorte üldine tervis (s.h. vaimne) on läinud üha rohkem ja rohkem allamäge. Ma kujutan ette, et sellel on oma negatiivne mõju olnud ka nn probleemsete noorte hulgale tänapäeval vs minevikus.
