www.militaar.net

Gideonic kirjutas:No metsast 40% on siiski riigimets

Sh. kaitsealad: http://rmk.ee/kuuseke/riigimetsa-kaart

Enda kokkupuuted nendega aastakümnete jooksul (mis tõsi, on kaunis põgusad) On tegu pigem üsnagi soliidsete ja "Eesti eest" väljas olevate meestega, kes on seda ka korduvalt tõestanud.

Üks Eesti ettevõtja ütles tabavalt, et isegi Tesla tehast ei tahaks enda kõrvale keegi. Kuigi rikas olla tahaks ikka.
See on aktivistidel sümptomaatiline, et sõnades tahavad kõik parimat, aga tegudes võiks parimaks vajaminev asuda ikka Lätis või Soomes.
Siin pole palju vahet, kas teemaks on Nursipalu harjutusväli, Reidi tee või tselluloosi tehas

Kapten Trumm kirjutas:

Siin pole palju vahet, kas teemaks on Nursipalu harjutusväli, Reidi tee või tselluloosi tehas

Natuke ikka on. Kui pärast 20-aastast jauramist "teadmistepõhise majanduse" teemal, on meie teraseim äriplaan sisuliselt 200-aasta vana tehnoloogiaga oma metsi tselluloosimassiks (mis tegelt ikkagi vaid tooraine) muuta ja eksportida, siis on natuke häbi.

Süsinikfiiber oleks näiteks teine lugu, sest väärinduse aste ja seega ka tulusus oleks hoopis midagi muud. See EstFor-i supertehas on aga pisut samas sarjas, mis loduheinamaadele küprokikülade rajamine, mida asjaosalised hellitlevalt "arendamiseks" kutsusid.

Seni on seesama "teadmistepõhine majandus" antud teemal olnud enamasti paberipuu (odav) väljamüük riigist, sellega võrreldes on see ju suur samm edasi.

sisuliselt 200-aasta vana tehnoloogiaga oma metsi tselluloosimassiks

Sellised loosungid aga kuluvad selge jama hulka. Sveitsi armeenuga on ju 1000 aastat vana tehnoloogia.
Kui me nii lühikese pingiga oleme, mis teha. Siiski tundub see mulle ikka samm edasi toorpuidu ekspordist ja Rootsi küttegraanulite tootmisest.
Kasvõi seepoolest, kuidas antud tehase reovesi muudetaks Emajõele söödavaks.

Tselluloosist võiks tõesti paberit ja muud taolist ka teha. Aga kui hakata rääkima selle käigus kasutatavast keemiast (ja selle mõjudest), ei kujuta seda puukallistajate kisa ettegi
Selleks kasutatakse nt suures koguses kloori (WWI keemiarelv) ja sellest reovee puhastamine on veel trikk omaette.

Mõned kommentaarid:
- "... Võttis Eestis raiutud tihumeetrid ja võrdles lageraie pindalaga, ning leidis keskmise. Keegi seal ei räägigi ju, et metsaraiet planeeritakse hektarite järgi. Härra räägib, palju hektareid keskmiselt lagedaks raiutakse, et selline kogus tihumeetreid kätte saada..." - tihumeeritest päris palju tuleb ka hooldusraietest ja need ei lähe kuidagi lageraiega kokku. Metsa raiutakse metsaeraldiste järgi - see on mingil kindlal alal olev teatud ühetüübiline mets. Võib olla 0,5ha võib olla ka 10ha. Ühe laheraie lengi pinna ülempiir on kindlalt määratud ja sinna kõrvale uut raiet enne ettenähtud aega teha ei tohi. Suurel eraldisel võib seega olla mitu eri vanuses lanki.
- "... Et siis anno 2018 raieküpseks saavad männid, saared ja tammed on hakanud keskmiselt kasvama ca 1898-1918; kuused 1918-1938; kased ja sanglepad 1938-1948; haavad 1958-1968 ja hall lepp 1968-1978. Oleneb muidugi kasvukohast ja kasvutingimustest, aga nii keskmiselt." tegelikult on natuke teisiti, sest raievanused on toodud entsüklopeediaga võrreldes ~10 aastat ettepoole. Miks? Sest uuringud metsas on näidanud, et puude haigestumine (puidu kvaliteedi langus seenahaiguste ja kahjurite tõttu) algab varem kui vanasti planeeritud raievanus. Mul endal läks 1938.a. langile loodusliku uuendusena tekkinud kase enamusega mets maha, sest võimsatel puudel - kesmiselt 28m kõrgust ja 45cm läbimõõt - tekkis puidumädanik. Ilusast vineeripakust julgelt kolmandik oli muutunud küttepuuks... Samas kõrval kuusikus on naabrimehel 60-aastases metsas juba juurepäss.
- "...Noh, Nõukogude okupatsioon algas meil siin 1940. Sinna kanti jäävad siis tänaseks küpsed kased, sanglepad, haavad. Mitte kogu Eesti puistu." Kui klikid graafiku suuremaks, siis näed, et metsamaa suurenemine algas juba 1920-ndatel, kui metsamaa protsent oli ainult 20,5. 70 aastat peale seda oli metsamaa juba kahekordne. Muuseas, vanemad raieküpseks saavad metsad ongi teede lähedal, kus raie paremini silma torkab, sest need on endised talude põllu-ja karjamaad. Palju viitsib rahvast metsa minna, selleks et otsida seal sügavuses kasvavaid noori 30-60 aastaseid kuusikud ja männikuid (lageraided 50ndatest 90-ndateni)?
- "... Tihumeetrid ja hektarid ei tee vahet puht – ja segapuistutel, looduslikel- ja kultuurpuistutel. Ei tee vahet istutusmetsal, seemnetekkelisel metsal, külvimetsal, võrstekkelisel metsal." No teeb küll - Järvseljal on haavik, kus järkraietena on aja jooksul väljavõetud üle 1000 (!) tihumeetri puitu hektarilt ja suur kõrge mets ikka peal!
- Harvendus-, põimendus- ja lageraiet kasutati eri eesmärkidel. Näiteks meie tegime noores ~20-30 aastases kuusikus harvendusraide paberipuuks. 60-ses läks kase, haava ja kuuskede väljanoppeks ühtlase juurdekasvu parandamiseks (küte, paberipuu ja saematerjal) ning peale 80 ikkagi lagedaks (palk). Talumees majandas metsa talu huvides - omale küte ja ehitusmaterjal, müüdi harvem kehval ajal lisaraha saamiseks. Puidutööstus oli teistsugune ja tootmismahud väiksemad - metsapind väiksem. Mu vanaisal oli päris suur talumets ning 80-ndatel näitas mulle (tulevasele metsamehele) kaarte ja selgitas, kuidas ta talupidajana majandas metsa.

Kui tahame saada vääristatud puidutooteid, siis ei pääse "puufarmidest". Kui eesmärk on looduskeskkond ja mitmekesisus, siis unustage tööstuslik metsakasvatus ja ärge nõudke metsaomanikult igal aasta metsamaa eest maamaksu, sest tulu metsast tuleb ainult raiudes (kui põdrad-kitsed pole noores metsas vahepeal sees laastamist teinud). Seenelised midagi peremehele sisse ei too, ainult toodavad rämpsu, mida see siis peab oma kuludega koristama.

Nagu eespool kirjutasin - puhas filosoofiline valik.
Küsimus on tegelikult selles, kas tahame nende kahe osa tasakaalu ja kuidas seda saavutada. Sest mõlemit on vaja!

PS. Sageli hirmutatakse sellega, et kaitsealused metsad võetakse maha. Soovitan külastada Järvselja ürgmetsakvartalit ning kõndida sealsel laudteel - masendav pilt mädanevast keskkonnast. Jah putukatel ja pisiloomadel on hea põli, kuid isegi üksikute puude raie ja väljavedu oleks üpris keerukas (pea võimatu). Selline looduslik mets Eesti ulatuses ei kõlba kahjuks enam ka looduse nautijale .
Lihtsalt mõtisklus!

Kapten Trumm kirjutas:... Kasvõi seepoolest, kuidas antud tehase reovesi muudetaks Emajõele söödavaks.

Tselluloosist võiks tõesti paberit ja muud taolist ka teha. Aga kui hakata rääkima selle käigus kasutatavast keemiast (ja selle mõjudest), ei kujuta seda puukallistajate kisa ettegi
Selleks kasutatakse nt suures koguses kloori (WWI keemiarelv) ja sellest reovee puhastamine on veel trikk omaette.

Tehnoloogiaid on mitmeid. Olen käinud Soomes paberivabriku tööd vaatamas. Seal saadi küll puhastamisega hakkama, sest kasutatud vee väljavoolu otsas olid forellitiigid, kus kasvatati kala ning samal ajal oleks "kõhud üles"-indikaator olnud signaal misiganes tehnoloogilise tõrke osas.

Nagu ka ülal kirjutasin, siis (aus) keskkonnamõjude hindamine peaks olema konkreetse tehase otsuse alus. Mitte maailmavaateline seisukoht. IMHO

Ühesõnaga, see hala Eesti lageraiest on ikkagi linnainimeste välja mõeldud jama, kelle seos metsaga piirdub Tartu mnt ääres paari hiljutise lageraie langi nägemisega.
Mul oli üksuses üks metsaomanik, kel metsi mitusada hektarit. Tema pigem kirus seda rohelist halamist, sest see ajab igasugu keskkonnaasutused ärevile ja need hakkavad seepeale looma igasugu kunstlikke piiranguid (need ei taha ju loodusevaenlase kuvandit saada). Nagu nt metssigade küttimise mõttetu piiramine, mis tõi kaasa sigade vohamise, metsaomanike noorendike hävitamise (sead tõnkusid üles) ja lõpeks ka seakatku kiire leviku (mis näitab et populatsiooni arvukus ületab looduse taluvuse). Jahimehed rääkisid juba ammu, et sigu on liiga palju, need lõhuvad liigselt ja lasta võiks rohkem kui lubatakse.

mart2 kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:... Kasvõi seepoolest, kuidas antud tehase reovesi muudetaks Emajõele söödavaks.

Tselluloosist võiks tõesti paberit ja muud taolist ka teha. Aga kui hakata rääkima selle käigus kasutatavast keemiast (ja selle mõjudest), ei kujuta seda puukallistajate kisa ettegi
Selleks kasutatakse nt suures koguses kloori (WWI keemiarelv) ja sellest reovee puhastamine on veel trikk omaette.

Tehnoloogiaid on mitmeid. Olen käinud Soomes paberivabriku tööd vaatamas. Seal saadi küll puhastamisega hakkama, sest kasutatud vee väljavoolu otsas olid forellitiigid, kus kasvatati kala ning samal ajal oleks "kõhud üles"-indikaator olnud signaal misiganes tehnoloogilise tõrke osas.

Nagu ka ülal kirjutasin, siis (aus) keskkonnamõjude hindamine peaks olema konkreetse tehase otsuse alus. Mitte maailmavaateline seisukoht. IMHO

No kui on olemas tehnoloogia kus vesi on kalakasvanduseks puhas, miks peaks seda tagasi suunama jõkke? Sel juhul saaks ju teha suletud tsükli ja selles olevat veevaru täiendada vaid tehnoloogiliste kadude kompenseerimiseks. Sel juhul poleks vaja ka suurt vooluveekogu millest tehase töö vajadusteks korjatakse ära ligi 1% vett (kui näiteks mõne teise jõega võrrelda siis on see vajadus ligi 10% Keila jõest)

Siin foorumis võiks vaadata asja ka nii: aastas 100MEUR lisandväärtust loov ettevõte tõstab (kirvega löödult) kaitse-eelarvet 2MEUR. Igal aastal.

Dr.Sci kirjutas: ... No kui on olemas tehnoloogia kus vesi on kalakasvanduseks puhas, miks peaks seda tagasi suunama jõkke? Sel juhul saaks ju teha suletud tsükli ja selles olevat veevaru täiendada vaid tehnoloogiliste kadude kompenseerimiseks. Sel juhul poleks vaja ka suurt vooluveekogu millest tehase töö vajadusteks korjatakse ära ligi 1% vett (kui näiteks mõne teise jõega võrrelda siis on see vajadus ligi 10% Keila jõest)

Probleemiks on suur vee mahuline vajadus - suletud tsükli jaoks peaks rajama väga suured veehoidlad. Täpselt ei tea, sõltub töö mahtudest, kuid ikka sinna mitmete tuhandete kuupmeetrite juurde. Sellises mahus rajada tiike saaks olema looduskaitsjatele veelgi suuremaks õuduseks... Emajõgi voolab kõrval ja mingi osa teeb "aeglustatud kõrvalepõike".
Pole insener ja see tõttu täpselt ei oska hinnata.

Tiike pole vaja, võib ju ka mahutid ehitada.
1000 m³ jaoks ju piisab 10 m läbimõõduga ja 13 m kõrgusest mahutist.
Edasi võib igaüks ise arvutada.

Tehase puhastist väljuv heitvesi pole siiski sama, mis jõevesi. Ükskõik kui puhtaks tehakse. Arvan, et korduvkasutust sama asi piirabki.
Suur vooluveekogu on vajalik seepärast, et heitvee kogus on suur ja et see jõele minimaalselt mõju avaldaks, peab jõgi ka suur olema.
Seepärast asuvadki need (suurte) veekogude ääres tavaliselt. Kehra paberivabrik asub Jägala jõe ääres. Tallinna tselluloosi vesi võeti Ülemistest ja heitvesi läks linna puhastisse.
Kõik tööstuslikud reoveed omavad mingit "jalajälge", tasemest sõltuvalt üsna erinevat. Päris mõjuta pole ükski.

Tungivalt soovitatav on lugeda: http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_t ... loogia.pdf

Tehase nimes peene sõna "puidurafineerimine" kasutamine on tegelikult PR eesmärgiga, sest sõnaga "tselluloos" seostuvad meil eelkõige ENSV aegsete tehaste hais ja reostatud veekogud.

See, et biotiikides forellid ujusid, lihtsalt näitab, et seda vett on saadud piisavalt puhtaks, sest lõhilased on ülitundlikud vee hapnikusisalduse suhtes. Näiteks Pärnu mnt ääres Keila jõel lõhe kasvatav ettevõtja on kurtnud Keila jõe madalat hapnikusisaldust ja minuteada aereerib oma tiike. Kuna Keila jõe ääres tselluloosi ei tehta, tasub eelkõige küsivalt vaadata põllumajanduse ka elamute peale, kellest lähtuv reostus sama töö ära teeb (ja ükski roheline ei haugu).

Tiike pole vaja, võib ju ka mahutid ehitada.

Ei või. Lahtistes tiikides toimub vee rikastumine hapnikuga paremini ja aeroobsed bakterid, mis õgivad reostust (orgaanilist ainet) saavad soodsama keskkonna, mille tulemusena vees mudana hõljuv orgaanika mineraliseerub ning settib tiigi põhja. Eriti hea on, kui seda vett segatakse või tekitatakse midagi purskkaevu laadset. Lisaks soodustab päike igasugu eluvormide teket, mis jällegi toituvad tiigis olevast orgaanikarikkast veest.

Ei või.

Võib küll. Kõiki neid tingimusi on võimalik ka mahutis tekitada. Lihtsalt lahtises tiigis toimub see paremini.

Taaniel Tina kirjutas:

Ei või.

Võib küll. Kõiki neid tingimusi on võimalik ka mahutis tekitada. Lihtsalt lahtises tiigis toimub see paremini.

Tegelikult on sellist suletud süsteemi kus vee saaks absoluutselt puhtaks (või tootmiskõlblikult puhtaks) võimalik ehitada küll. See et seda välja ei pakuta tähendab lihtsalt seda et süsteem tuleks sedavõrd kallis ja energiakulukas et odavam on solk jõkke lasta ja maksta keskkonnatasusid ja trahve.

Eestis kanalisatsioon toimibki "solgi laskmisega" lõpetuseks, sest solgi puhastamine loodusliku veega samapuhtaks on ülejõu käiv ja teiseks selleks puudub vajadus, loodus teeb ülejäänu ise.
Tallinnas näiteks lastakse "solk" Tallinna lahte. Tartu linna "solk" Emajõkke. Pärnu linna oma Pärnu jõkke. Puhastatakse sama puhtaks kui on mõistlik. Normatiivide ületamisel on tasu mitmekordne - ei ole kuigi tark seda teha.