www.militaar.net

TALUPOEG TALUJA kirjutas:

Satakas kirjutas:

TALUPOEG TALUJA kirjutas: No sa sõber ikke jõuad....
T.

Nojah, ja ära pahaks pane, et ma suvakaid lambiväiteid kohe tõe pähe ei võta.

Ei pane. Aga tee püha tõe juurde tuleb ikka igalühel endal leida....

Kriku kirjutas:Kui keegi tahab hommikul varem tõusta ja valget aega paremini ära kasutada, ei keela tal keegi seda ka vööndiajas elades teha.

Satakas kirjutas:
Ei, suvel keerame tund aega seepärast, et kasutada optimaalsemalt õhtust valget aega. Ja palun jällegi tähelepanu pöörata, et sugugi mitte kogu suveaja vältel ei ole meil jaanipäevaümbruse valged ööd!

PS! Millele sa viidet soovid? Mutisuurustele elevantidele?

Satakas kirjutas:Kurb aga, et sa suudad vaid konkreetses hetkes arvestada, sest poole aasta pärast on talv ja pimedat aega oluliselt rohkem. Kellakeeramine mõeldigi teatavasti justnimelt TALVEL valge aja optimaalsemaks kasutamiseks aga sina räägid siin suvest.... Päris huvitav...

Kellakeeramine suvel ja talvel ei anna märgatavat majanduslikku efekti.

Eesti peab kuu aja jooksul otsustama, kas pooldada kellakeeramise lõpetamist Euroopas, kampaania algatasid põhjanaabrid soomlased.

Kriku kirjutas:Igatahes soovitan kõikidel seda teemat lugevatel akf-idel oma seisukohast ka EL-ile teada anda - olgu seisukoht milline tahes!

Link on teema esimeses postituses.

In a study of mining injuries across the U.S., we found a spike in workplace injuries of nearly 6 percent on the Monday following the shift to daylight saving time. An even greater cause for concern is that the severity of these injuries, as measured by days of work lost because of the injuries, increased by a whopping 67 percent, representing 2,600 more workdays lost, simply because of injuries experienced on that one day.

So the time change is bad for miners (and mining companies), but what about for the rest of us? In a follow-up study we found that workers tend to “cyberloaf” – that is, they use their computers and internet access to engage in activities that are not related to work – at a substantially higher rate on the Monday following the shift to daylight saving time than on other Mondays. What’s more, we found that for every hour of interrupted sleep the previous night, participants in our lab cyberloafed for 20 percent of their assigned task. When extrapolated to a full day’s work, that would mean daylight saving time and lost sleep can result in substantial productivity losses. In fact, a recent estimate of this effect put the cost to the American economy at over $434 million annually, simply from a subtle shift of the clocks. Unfortunately, we don’t regain that productivity when the fall change adds an hour to our schedules.

2. POSSIBLE ENERGY SAVINGS

Franklin theorized that going to bed at sunset and waking at sunrise could save Paris money on candles, which might be why many people believe time change is an effective trick to save on energy costs today. In 2008, the U.S. Department of Energy presented findings that confirm this theory.

Energy Department experts determined that extending daylight saving time by four weeks under the Energy Policy Act of 2005 saved 5 percent more electricity per day for a total of 1.3 billion kilowatt-hours, a hefty amount. Most of these savings, experts said, could be traced to three to five evening hours.

3. POSSIBLE ENERGY INCREASES

A study authored by professors Matthew J. Kotchen and Laura E. Grant rebuts the Energy Department's findings. In their study, Kotchen and Grant looked at energy use in Indiana, a state that began observing daylight saving time in 2006. They compared the demand for electricity before and after the change and found that time change actually increased demand from 1 to 4 percent a year.

Air conditioning usage increased in the summer, while the need for heat increased in the winter. Indiana residents began running their AC about an hour more a day — presumably that extra hour of daylight provided for by the time change. Savings on lighting were minimal at best, according to the study. (The Energy Department study did not address the need for additional air conditioning.)

Satakas kirjutas:

Borja kirjutas:Kõik kindlasti ei tea seda "geniaalse kellaväänamise" ajalugu
Taust: 1.maailmasõda siis ja briti taibud mõtlevad, et sõaaeg/sütt vähe, petrooli ka - väänaks järsku kella, hoiaks kokku

Uuri seda ajalugu veel veidi. Tegelikult mõtles selle välja Benjamin Franklin. Hoopis muudel põhjustel kui raske sõjaaeg.

Kriku kirjutas:Kellakeeramise saatus selgub augustis.

Kellakeeramine suvel ja talvel ei anna märgatavat majanduslikku efekti.

Eesti peab kuu aja jooksul otsustama, kas pooldada kellakeeramise lõpetamist Euroopas, kampaania algatasid põhjanaabrid soomlased.

Kas kellelgi on täismahus?

Kellakeeramine suvel ja talvel ei anna märgatavat majanduslikku efekti.
Eesti peab kuu aja jooksul otsustama, kas pooldada kellakeeramise lõpetamist Euroopas, kampaania algatasid põhjanaabrid soomlased.

Veel 2014. aasta varakevadel valitses mõneti kurioosne olukord, kus Narvast Venemaale, kõrvalasuvasse Jaanilinna minnes avastas inimene end äkitselt kaks tundi ajas edasi rännanuna, olgugi et päike siras taevas ikka sama kõrgel kui enne piiriületust.

See tuli sellest, et 2011. aasta märtsis oli president Dmitri Medvedevi dekreediga kehtestatud alaline suveaeg – nii tekkiski olukord, kus talvisel ajal erines Ida-Euroopa aeg (UTC +2) Moskva suveajast (UTC +4) kahe tunni jagu.

Valitsuste tasandil on suurimad kellakeeramise vastased praegu Soome, Poola ja Leedu.

Selline elukorraldus osutus venelaste seas nii ebapopulaarseks, et 2014. aasta juulis otsustas Venemaa riigitüüri juurde naasnud president Vladimir Putin seda muuta. Kellakeeramist ta Venemaale siiski tagasi ei toonud, vaid kehtestas hoopis alalise talveaja. Nii ongi näiteks praegu suvel kellaaeg piirilinnas Narvas sama, mis suuremas osas Uuralitest läänes asuval Venemaal.

Üks riik ei saa midagi teha
Euroopa Liidus käib praegu sama arutelu. Veebruari algul kutsus Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni üles uurima kellakeeramist ning vajadusel teha ettepanek seda muuta. Nüüd küsibki komisjon 4. juulist kuni 16. augustini kodanikelt, huvirühmadelt, aga ka liikmesriikidelt, mida nemad kellakeeramise vajalikkusest arvavad.

Valitsuste tasandil on suurimad kellakeeramise vastased praegu Soome, Poola ja Leedu. Ka Austria on sõnanud, et see teema tuleks üle vaadata. Europarlamendis on sarnaseid hääli kuulda veel näiteks Saksa ja Tšehhi saadikutelt. Eesti aga alles kujundab oma seisukohta.

Millal keeratakse kella?

Euroopa Liidu tasandil hakati suveajale üleminekut reguleerima alates 1980ndatest ning praegune suveaja kord on kehtestatud direktiivis 2000/84/EÜ. Sellega nähakse ette liikmesriikide kohustus minna suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval, kui kella keeratakse tund edasi.
Tagasi talveajale läheb liit oktoobri viimasel pühapäeval, kui kella keeratakse tund tagasi.

Aega on täpselt üks kuu ja kõik Eesti inimesed saavad oma hääle anda näiteks elektroonilises gallupis netiaadressil https://ec.europa.eu/info/consultations ... gements_et.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Meelis Kivinurm ütles, et Euroopa peaks küsimuse lahendama ühiselt, sest üksikutel riikidel ei ole mõtet sellist käiku ette võtta.

«Kui iga liikmesriik ise otsustaks, kas minna üle suveajale või mitte, oleks praegusest märksa keerulisem saada paika näiteks piiriüleseid transpordigraafikuid, kuid see puudutaks ka teisi valdkondi, näiteks kaubandust ja turismi,» lausus ta.

Näiteks teatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson märtsis ERRile, et tema pooldab kellakeeramise lõpetamist. «See, kas kellakeeramine lõpetada, on vaid esimene küsimus,» ütles ministeeriumi nõunik Kivinurm. Kui Euroopa riigid soovivadki kellakeeramise lõpetada, tuleb kohe otsustada, kas jääda suve- või talveajale.

Euroopa Parlamendi saadiku Indrek Tarandi arvates peaks Eesti valitsus olema otsusekindlam ning avalikult välja ütlema, et soovime kellakeeramise lõpetamist.

«See, kas rahvas hääletab, kas see on suve- või talveaeg, see on juba maitseküsimus ja tehniline küsimus, aga see, et see kruttimine ära lõpetada, see oleks väga mõistlik,» lausus ta.

Märtsi alguses algatasid 23 riigikogu liiget, kes kuuluvad kõigisse parlamendis esindatud erakondadesse, eelnõu kellakeeramise lõpetamiseks Eestis. Selle üks algatajaid Heljo Pikhof (SDE) ütles, et kaugele sellega siiski ei jõutud.

Kuna see ei vastanud riigikogu protseduurireeglitele, siis eelnõu saadeti tagasi. «Et suveajast loobumine ei ole üksnes Eesti siseasi, vaid puudutab kõiki Euroopa Liidu riike, siis otsustasid algatajad oodata ära Euroopa Komisjoni seisukohad, et siis teha edasised otsused,» ütles Pikhof.

Elurütm lüüakse sassi
Eurosaadik Tarandi sõnul peab kellakeeramise ära lõpetama eeskätt seetõttu, et vanad argumendid enam ei päde. «Euroopa ei asu sõjaolukorras ja kellakeeramine on leiutatud Esimese ja Teise maailmasõja aegadel selleks, et väidetavalt hoida kokku energeetilist ressurssi, mis siis Hitleri ja Stalini ja (tsaar) Nikolai ja kõigi nende sõjamajandusel oli kasulik, aga praeguseks on see energeetiline argument ära langenud,» ütles ta.

Tarandi sõnul lööb see sassi eelkõige laste elurütmi ning samamoodi kannatavad farmiloomad. Unearst Erve Sõõru sõnas, et mõne uuringu põhjal on just vahetult suvisele ajale ülemineku järel täheldatud enam südamelihase infarkti haigestumist ning liiklus- ja tööõnnetusi.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi kommunikatsioonijuhi Kati Varblase sõnul on kellakeeramise mõju liiklusõnnetustele siiski ilmselt väike. Pigem mõjutavad tema sõnul liiklusõnnetuste sagedust muud tegurid, nagu näiteks majanduskasv (see tõukab tagant liiklustihedust), ilm ja nädalapäev (kella keeratakse ööl vastu pühapäeva, kui inimesed väga palju ei sõida).

Seda, et liiklusõnnetusi oleks kellakeeramise päevale järgneval nädalal tavapärasest enam, ei näita ka kindlustusjuhtumite statistika.

Eestis oli viimati paus suveaja kasutamises aastatel 2000–2002. Ministeeriumiametnik Meelis Kivinurm ütles, et mõningate aspektide puhul võis neil aastatel märgata majanduslikku positiivset efekti suveajast (näiteks elektrienergia kasutamises või liiklusõnnetuste puhul), kuid neid asju ei saa kindlat siiski seostada.

«Õhtune lisatund valget aega annab küll inimestele võimaluse seda paremini kasutada, kuid andmed viitavad sellele, et suur osa sellest jääb kasutamata,» sõnas Kivinurm.

Pole mõistlik moonutada bioloogilist kella


Eesti Unemeditsiini Seltsi presidendi Heisl Vaheri sõnul tuleks jääda talveaja juurde. Milline on kellakeeramise mõju tervisele?
Kõige suurem mõju on aga just suveajalt talveajale minekul. Põhjus on selles, et ühtäkki tuleb oma kohustused varasemaks tõsta ja vähem magada ning enim mõjutab see noorte unerütmi. Täisväärtuslik uni loob aga aluse tervisele ja õppimisvõimele.
Puudulik uni on kui ahelreaktsioon, mis rikub immuunsüsteemi ja psüühikat ja lõpuks kogu tervist. Oleme ikka kuulnud-lugenud neist, kes valjuhäälselt ütlevad, et nende heaolu kellakeeramine küll ei mõjuta.
Teaduslikult on tõestatud, et veerand kuni kolmandik inimestest kannatab kellakeeramise tagajärgede all. Kui need muutused arenevad haigusteks, maksavad ju need kangelased, keda kellakeeramine ei mõjuta, oma maksudega kinni ka kellakeeramisest mõjutatute – haigete – ravi. Kui kellakeeramine tõesti lõpetada, siis millisele ajale jääda – kas talveajale või suveajale?
Talveajale. See vastab meie välja kujunenud ja geenidesse kirjutatud ööpäevase rütmi olemusele. Selles osas on rahvahääletuse korraldamine, nagu Euroopa Liit seda soovib, sama arusaamatu, nagu hakata arutama selle üle, kas raskuskiirendus Maal võiks olla 9,80665 m/s2 või sellest suurem või väiksem.
Me teame, et bioloogiline kell on evolutsiooni vältel geneetiliselt kodeeritud protsess ja selle väänamine asjaolu tõttu, et me saame muuta inimestevaheliste kokkulepete alguse ja lõpu aegu, ei ole lihtsalt arukas. Millest tuleb vastuseis kellakeeramisele?
Peamine vastuseis tuleb asjaolust, et kord sisseviidud kellakeeramine ehk siis vööndiaja suhtes asjade alguse ja lõpuaegade nihutamine on ka omamoodi süsteem ja see on kirjutatud ühiskonna memeetilisse koodi. Selle järele valvatakse ja see on ka omalaadne n-ö ebaloomulik rütm ja selle rütmi ärajätmine on paljude jaoks häiriv – töö tuleb ümber korraldada.
Unemeditsiini selts pole antud osas mitte huvirühm, vaid mehhanism, mis saab aidata teadusliku teadmise inimesteni viia ja see teadmine on lihtne: elades vööndiajas on teie ööpäevane rütm häirimatult toimiv ja te ei pea end sundima tervist kahjustavaid kokkuleppeid täitma. See, rõhutan veelkord, ei ole küsimus, mille üle saaks hääletada.