Kellakeeramine suvel ja talvel ei anna märgatavat majanduslikku efekti.
Eesti peab kuu aja jooksul otsustama, kas pooldada kellakeeramise lõpetamist Euroopas, kampaania algatasid põhjanaabrid soomlased.
Veel 2014. aasta varakevadel valitses mõneti kurioosne olukord, kus Narvast Venemaale, kõrvalasuvasse Jaanilinna minnes avastas inimene end äkitselt kaks tundi ajas edasi rännanuna, olgugi et päike siras taevas ikka sama kõrgel kui enne piiriületust.
See tuli sellest, et 2011. aasta märtsis oli president Dmitri Medvedevi dekreediga kehtestatud alaline suveaeg – nii tekkiski olukord, kus talvisel ajal erines Ida-Euroopa aeg (UTC +2) Moskva suveajast (UTC +4) kahe tunni jagu.
Valitsuste tasandil on suurimad kellakeeramise vastased praegu Soome, Poola ja Leedu.
Selline elukorraldus osutus venelaste seas nii ebapopulaarseks, et 2014. aasta juulis otsustas Venemaa riigitüüri juurde naasnud president Vladimir Putin seda muuta. Kellakeeramist ta Venemaale siiski tagasi ei toonud, vaid kehtestas hoopis alalise talveaja. Nii ongi näiteks praegu suvel kellaaeg piirilinnas Narvas sama, mis suuremas osas Uuralitest läänes asuval Venemaal.
Üks riik ei saa midagi teha
Euroopa Liidus käib praegu sama arutelu. Veebruari algul kutsus Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni üles uurima kellakeeramist ning vajadusel teha ettepanek seda muuta. Nüüd küsibki komisjon 4. juulist kuni 16. augustini kodanikelt, huvirühmadelt, aga ka liikmesriikidelt, mida nemad kellakeeramise vajalikkusest arvavad.
Valitsuste tasandil on suurimad kellakeeramise vastased praegu Soome, Poola ja Leedu. Ka Austria on sõnanud, et see teema tuleks üle vaadata. Europarlamendis on sarnaseid hääli kuulda veel näiteks Saksa ja Tšehhi saadikutelt. Eesti aga alles kujundab oma seisukohta.
Millal keeratakse kella?
Euroopa Liidu tasandil hakati suveajale üleminekut reguleerima alates 1980ndatest ning praegune suveaja kord on kehtestatud direktiivis 2000/84/EÜ. Sellega nähakse ette liikmesriikide kohustus minna suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval, kui kella keeratakse tund edasi.
Tagasi talveajale läheb liit oktoobri viimasel pühapäeval, kui kella keeratakse tund tagasi.
Aega on täpselt üks kuu ja kõik Eesti inimesed saavad oma hääle anda näiteks elektroonilises gallupis netiaadressil
https://ec.europa.eu/info/consultations ... gements_et.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Meelis Kivinurm ütles, et Euroopa peaks küsimuse lahendama ühiselt, sest üksikutel riikidel ei ole mõtet sellist käiku ette võtta.
«Kui iga liikmesriik ise otsustaks, kas minna üle suveajale või mitte, oleks praegusest märksa keerulisem saada paika näiteks piiriüleseid transpordigraafikuid, kuid see puudutaks ka teisi valdkondi, näiteks kaubandust ja turismi,» lausus ta.
Näiteks teatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson märtsis ERRile, et tema pooldab kellakeeramise lõpetamist. «See, kas kellakeeramine lõpetada, on vaid esimene küsimus,» ütles ministeeriumi nõunik Kivinurm. Kui Euroopa riigid soovivadki kellakeeramise lõpetada, tuleb kohe otsustada, kas jääda suve- või talveajale.
Euroopa Parlamendi saadiku Indrek Tarandi arvates peaks Eesti valitsus olema otsusekindlam ning avalikult välja ütlema, et soovime kellakeeramise lõpetamist.
«See, kas rahvas hääletab, kas see on suve- või talveaeg, see on juba maitseküsimus ja tehniline küsimus, aga see, et see kruttimine ära lõpetada, see oleks väga mõistlik,» lausus ta.
Märtsi alguses algatasid 23 riigikogu liiget, kes kuuluvad kõigisse parlamendis esindatud erakondadesse, eelnõu kellakeeramise lõpetamiseks Eestis. Selle üks algatajaid Heljo Pikhof (SDE) ütles, et kaugele sellega siiski ei jõutud.
Kuna see ei vastanud riigikogu protseduurireeglitele, siis eelnõu saadeti tagasi. «Et suveajast loobumine ei ole üksnes Eesti siseasi, vaid puudutab kõiki Euroopa Liidu riike, siis otsustasid algatajad oodata ära Euroopa Komisjoni seisukohad, et siis teha edasised otsused,» ütles Pikhof.
Elurütm lüüakse sassi
Eurosaadik Tarandi sõnul peab kellakeeramise ära lõpetama eeskätt seetõttu, et vanad argumendid enam ei päde. «Euroopa ei asu sõjaolukorras ja kellakeeramine on leiutatud Esimese ja Teise maailmasõja aegadel selleks, et väidetavalt hoida kokku energeetilist ressurssi, mis siis Hitleri ja Stalini ja (tsaar) Nikolai ja kõigi nende sõjamajandusel oli kasulik, aga praeguseks on see energeetiline argument ära langenud,» ütles ta.
Tarandi sõnul lööb see sassi eelkõige laste elurütmi ning samamoodi kannatavad farmiloomad. Unearst Erve Sõõru sõnas, et mõne uuringu põhjal on just vahetult suvisele ajale ülemineku järel täheldatud enam südamelihase infarkti haigestumist ning liiklus- ja tööõnnetusi.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi kommunikatsioonijuhi Kati Varblase sõnul on kellakeeramise mõju liiklusõnnetustele siiski ilmselt väike. Pigem mõjutavad tema sõnul liiklusõnnetuste sagedust muud tegurid, nagu näiteks majanduskasv (see tõukab tagant liiklustihedust), ilm ja nädalapäev (kella keeratakse ööl vastu pühapäeva, kui inimesed väga palju ei sõida).
Seda, et liiklusõnnetusi oleks kellakeeramise päevale järgneval nädalal tavapärasest enam, ei näita ka kindlustusjuhtumite statistika.
Eestis oli viimati paus suveaja kasutamises aastatel 2000–2002. Ministeeriumiametnik Meelis Kivinurm ütles, et mõningate aspektide puhul võis neil aastatel märgata majanduslikku positiivset efekti suveajast (näiteks elektrienergia kasutamises või liiklusõnnetuste puhul), kuid neid asju ei saa kindlat siiski seostada.
«Õhtune lisatund valget aega annab küll inimestele võimaluse seda paremini kasutada, kuid andmed viitavad sellele, et suur osa sellest jääb kasutamata,» sõnas Kivinurm.
Pole mõistlik moonutada bioloogilist kella
Eesti Unemeditsiini Seltsi presidendi Heisl Vaheri sõnul tuleks jääda talveaja juurde. Milline on kellakeeramise mõju tervisele?
Kõige suurem mõju on aga just suveajalt talveajale minekul. Põhjus on selles, et ühtäkki tuleb oma kohustused varasemaks tõsta ja vähem magada ning enim mõjutab see noorte unerütmi. Täisväärtuslik uni loob aga aluse tervisele ja õppimisvõimele.
Puudulik uni on kui ahelreaktsioon, mis rikub immuunsüsteemi ja psüühikat ja lõpuks kogu tervist. Oleme ikka kuulnud-lugenud neist, kes valjuhäälselt ütlevad, et nende heaolu kellakeeramine küll ei mõjuta.
Teaduslikult on tõestatud, et veerand kuni kolmandik inimestest kannatab kellakeeramise tagajärgede all. Kui need muutused arenevad haigusteks, maksavad ju need kangelased, keda kellakeeramine ei mõjuta, oma maksudega kinni ka kellakeeramisest mõjutatute – haigete – ravi. Kui kellakeeramine tõesti lõpetada, siis millisele ajale jääda – kas talveajale või suveajale?
Talveajale. See vastab meie välja kujunenud ja geenidesse kirjutatud ööpäevase rütmi olemusele. Selles osas on rahvahääletuse korraldamine, nagu Euroopa Liit seda soovib, sama arusaamatu, nagu hakata arutama selle üle, kas raskuskiirendus Maal võiks olla 9,80665 m/s2 või sellest suurem või väiksem.
Me teame, et bioloogiline kell on evolutsiooni vältel geneetiliselt kodeeritud protsess ja selle väänamine asjaolu tõttu, et me saame muuta inimestevaheliste kokkulepete alguse ja lõpu aegu, ei ole lihtsalt arukas. Millest tuleb vastuseis kellakeeramisele?
Peamine vastuseis tuleb asjaolust, et kord sisseviidud kellakeeramine ehk siis vööndiaja suhtes asjade alguse ja lõpuaegade nihutamine on ka omamoodi süsteem ja see on kirjutatud ühiskonna memeetilisse koodi. Selle järele valvatakse ja see on ka omalaadne n-ö ebaloomulik rütm ja selle rütmi ärajätmine on paljude jaoks häiriv – töö tuleb ümber korraldada.
Unemeditsiini selts pole antud osas mitte huvirühm, vaid mehhanism, mis saab aidata teadusliku teadmise inimesteni viia ja see teadmine on lihtne: elades vööndiajas on teie ööpäevane rütm häirimatult toimiv ja te ei pea end sundima tervist kahjustavaid kokkuleppeid täitma. See, rõhutan veelkord, ei ole küsimus, mille üle saaks hääletada.