Kirdekorpus või kirdekorpus?

[Kriku]

Kui "eesti" tähendas seal rahvusväeosa, siis väikese tähega, kui territooriumi, siis suure tähega. Selle üle võib omaette lõnga teha, kumb oli

Kui juriidilistes paberites kirjutataks see läbiva suurtähega, siis nii ilmselt ongi siiski õige.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kui juriidilistes paberites kirjutataks see läbiva suurtähega, siis nii ilmselt ongi siiski õige.

..ja kogu lugu - tasus siis niipallu lärmata

Arf ja MilLT - teilt kummaltki a 1 x pdl Saku Tumedat..
Sest ma olen teile mõlemile pakkunud terve pika päeva huvitavat tegevust

[Arf]

Kui juriidilistes paberites kirjutataks see läbiva suurtähega, siis nii ilmselt ongi siiski õige.

Territoriaalne laskurkorpus? Eesti kui piirkond? Või eesti kui eestlastest? Šveitsi juust vs šveitsi juust. Mine võta sa kinni.

Aga juriidilses dokumendis kirutatu ei tähenda veel, et tavakeeles (sh. ajalooteaduslikud tööd) peaks samu keelereegleid järgima ja reeglina ei järgitagi.

[Kriku]

Aga juriidilses dokumendis kirutatu ei tähenda veel, et tavakeeles (sh. ajalooteaduslikud tööd) peaks samu keelereegleid järgima ja reeglina ei järgitagi.

Minu arust seisneb vahetegu peaasjalikult selles, et ühel juhul hinnatakse korrektsust, teisel mitte.

Nii näiteks on ajakirjanduses levinud Tartu Ülikooli kohta nimekuju Tartu ülikool, mis muudab keelendi tähendust. Kirjutavad ikka, kes neid keelata saab, aga see on vale.

Mind huvitab, kuidas on korrektne kirjutada, mitte see, kuidas ka kirjutatakse. Keelereeglid ei olene kontekstist.

[Arf]

Läheb militaariast välja, aga kas siis keskkool ja gümnaasium või kutseõppekeskus (arh kutsekeskkool ) peaks ka suure tähega olema? Ülikool on ikkagi koolile liiginimi.

PS. Kiire otsing näitas, et näiteks rahvusarhiiv (jah, väikese tähega) kasutab 22. korpuse puhul väikseid tähti.

[toomas tyrk]

Pigem on küsimus keelereeglite muutumises ajas. Arhiividokumentides kirjutati ka EW aegsed väeosa nimed läbiva suurtähega. Tänapäevases keelepruugis ei kirjutata ka Esimene Maailmasõda ja Teine Maailmasõda läbiva suurtähega. Minu ajal koolis meile õpetati, et tuleks.

Lihtsalt isiklik kogemus viimase raamatu keeletoimetajaga suhtlusest. 2. lennuväedivisjon ja lennuväerügement jne. maailmasõdadest rääkimata...

[Kriku]

Läheb militaariast välja, aga kas siis keskkool ja gümnaasium või kutseõppekeskus (arh kutsekeskkool ) peaks ka suure tähega olema? Ülikool on ikkagi koolile liiginimi.

Jah, ametlik nimetus peaks olema läbiva suurtähega: Tallinna Prantsuse Lütseum. Sellepärast ma ülal küsisin, et mis on Kirdekorpuse ametlik nimetus eesti keeles.

"Tartu Ülikool" tähendab konkreetselt seda kuue sambaga, "Tartu ülikool" aga Tartus asuvat ülikooli. Teatavasti asub Tartus vähemalt kaks ülikooli.

Tänapäevases keelepruugis ei kirjutata ka Esimene Maailmasõda ja Teine Maailmasõda läbiva suurtähega. Minu ajal koolis meile õpetati, et tuleks.

Ei usu, ajaloosündmustel kirjutati (ja kirjutatakse viisakas seltskonnas siiamaani) ikka esimene sõna suure tähega, teised väiksega. Läbiva suurtähega kirjutati teadaoleva ajaloo kolm kõige olulisemat sündmust ehk siis Suur Prantsuse Revolutsioon, Verine Pühapäev ja Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon.

Lihtsalt isiklik kogemus viimase raamatu keeletoimetajaga suhtlusest. 2. lennuväedivisjon ja lennuväerügement jne.

Selle vastu ma ei vaidle, ma lihtsalt ei ole kursis ja seepärast küsingi.

[Arf]

Kas mitte õppejõud/professorid ei kirjutanud omal ajal pöördumist, et tuleks säilitada ajalooliste sündmuste esisuurtäht? Maailmasõjad on hea näide. Ma kirjutan need siiani esisuurtähega ja jätkan samas vaimus.

[toomas tyrk]

Tänapäevases keelepruugis ei kirjutata ka Esimene Maailmasõda ja Teine Maailmasõda läbiva suurtähega. Minu ajal koolis meile õpetati, et tuleks.

Ei usu, ajaloosündmustel kirjutati (ja kirjutatakse viisakas seltskonnas siiamaani) ikka esimene sõna suure tähega, teised väiksega. Läbiva suurtähega kirjutati teadaoleva ajaloo kolm kõige olulisemat sündmust ehk siis Suur Prantsuse Revolutsioon, Verine Pühapäev ja Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon.

Hm, aga kuhu jäi Suur Isamaasõda Ok, maailmasõdadega peab vaatama, millal see muutus toimus. Wabariigi ajal kirjutati (vähemasti ajakirjanduses) ikka Esimene Maailmasõda. Läbivalt suure algustähega.

Lihtsalt isiklik kogemus viimase raamatu keeletoimetajaga suhtlusest. 2. lennuväedivisjon ja lennuväerügement jne.

Selle vastu ma ei vaidle, ma lihtsalt ei ole kursis ja seepärast küsingi.

See on trend. Ma ootan esimest artiklit või raamatut, kus on kirjutatud Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon...

[Health]

Wabariigi ajal kirjutati (vähemasti ajakirjanduses) ikka Esimene Maailmasõda. Läbivalt suure algustähega.

Kas siis Wabariigi ajal ei viidatud meil nagu ka mujalgi sellele kui Suur Sõda, Ilmasõda või mis iganes nimed sellele külge poogiti. Mulle on alati jäänud mulje, et esimene lisati hiljem selleks et eristada seda teisest.

[Kriku]

Hm, aga kuhu jäi Suur Isamaasõda

Õige jah, see rsk ka.

Mulle on alati jäänud mulje, et esimene lisati hiljem selleks et eristada seda teisest.

Tõepoolest

[London Bridge]

Mulle meeldib Ilmasõda.

[Kriku]

Mulle meeldiks ilma sõjata.

[nimetu]

Mulle on alati jäänud mulje, et esimene lisati hiljem selleks et eristada seda teisest.

Ei vasta tegelikult tõele. Esimest korda ilmnes see nimetus juba sõja ajal (1918) kui arutleti sõjale nime panemise üle.
https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_% ... _Repington
https://books.google.ee/books?id=on0TaP ... er&f=false
Tõsi, see nimetus muutus tõeliselt levinuks alles siis kui Teine maailmasõda algas.

[Kapten Trumm]

Pigem on küsimus keelereeglite muutumises ajas. Arhiividokumentides kirjutati ka EW aegsed väeosa nimed läbiva suurtähega. Tänapäevases keelepruugis ei kirjutata ka Esimene Maailmasõda ja Teine Maailmasõda läbiva suurtähega. Minu ajal koolis meile õpetati, et tuleks.

Neid ajaloosündmusi, mida ENSV koolide ajal tuli kirjutada läbiva suurtähega, oli rohkem: Suur Isamaasõda, Verine Pühapäev, SSOR. Võibolla veel midagi. Põhiliselt muidugi tärminid punaajaloo kontekstis.