To õpetaja:
Balti piirivalveringkond (Прибалтийский пограничный округ). Milles see ebatäpsus küll seisneb??? 31.üksikul kohalikul laskurpataljonil ei peaks aga piirivalvega pistmist olema??? See oli mereväebaasi kaitse üksuste koosseisus ja allus Balti laevastikule???
Püüaks kuidagi ühest asjast korraga rääkida, aga mitte igast midagi. Muidu me ei jõua vist kuigi kaugele. Kui midagi oli piirivalve üksuste nimetustes, asukohas või koosseisu suuruses valesti, siis võiks konkreetselt öelda, kus oli viga. Arutame ja otsime siis viiteid edasi...
Punaarmee väeosad Eestis 1939-1941
NKVD vägedest
Nüüd NKVD vägedest.
Koos 8.armee vägedega taganes sõjategevus kandumisel Eestisse ka 22.NKVD motolaskurdiviis (komandör kuni 13.07.1941 polkovnik A. S. Golovko, seejärel polkovnik Stepan Bunkov).
Huvitav üksus kahtlemata. Aga tegelikult ei olnud see diviis sugugi koosseisus, millisena ta tegutses enne sõda vaid suuresti improviseeritud üksustest koosnev.
Diviis koosnes algselt 1.; 3. ja 5.motolaskurpolgust. Kuna 1. ja 3.polk oli sõja alguses Leedus, sattusid nad seal lahingutesse ja nendega ei olnud enam võimalik ühendust luua. 5.motolaskurpolk (komandör kapten Ilja Koptev – langes 13.07.41) oli samal ajal rännakul Baranovitšist Riiga, pöördudes tagasi operatiivkomandeeringult. Mida viimane termin tähendab, raske öelda, aga nii on kirjas võitlustee päevikus. 5.polk koondus Riiga ja sai saksa õhurünnakus juba teel räsida.
Riia kaitselahingute lülitati diviisi koosseisu veel:
- 83. NKVD raudteepolk
- 155. NKVD kovoipataljon
- nn punase kaardiväe e töölispolk, mis koosnes tegelikult hävituspataljonide võitlejatest.
Sellises koosseisus taandus diviis ka Eestisse.
Olen ka ise pikalt püüdnud 1. ja 3. polgu jälgi ajada. Paar aastat tagasi oli nende üle pikk arutelu kahel erineval vene sõjaajaloo foorumil. Selgeks sai vaid see, et 1.polk formeeriti 1939 Belostokis ja 3.polk oli 22.-23.06.1941 Vilniuses. 3.polk täitis küüditamistega seotud ülesandeid. Ta ilmub veel välja 1942-1944 karatšaide, kalmõkkide ja balkaaride küüditamise läbiviimisel.
Foorumis osalenud vene sõjaarhiivide töötajad suutsid välja tuhnida, et 5.polk tuli Lätisse veidi enne küüditamist ja ülesandeks oli valvata ja kaitsta valitsusasutusi ja eriti tähtsaid tööstusettevõtteid. Kas kardeti küüditamisega seotud rahutusi või valmistuti sõjaks??? Aga 1. ja 3.polgu kohta pole andmeid. Võibolla siis tuli nemad küüditamist julgestama Eestisse ja Leedusse? Aga miks polk Eestist ära Leetu läks? Ja miks 5.polk sõja alguses Baranovitšist Valgevenest tagasi marssis?
Seega küsimusi on rohkem kui vastuseid.
Aga kui õpetajal on selle 3.polgu kohta andmeid, oleks küll huvitav kuulda. Millal ja kust see Eestisse saabus, millega tegeles?
Koos 8.armee vägedega taganes sõjategevus kandumisel Eestisse ka 22.NKVD motolaskurdiviis (komandör kuni 13.07.1941 polkovnik A. S. Golovko, seejärel polkovnik Stepan Bunkov).
Huvitav üksus kahtlemata. Aga tegelikult ei olnud see diviis sugugi koosseisus, millisena ta tegutses enne sõda vaid suuresti improviseeritud üksustest koosnev.
Diviis koosnes algselt 1.; 3. ja 5.motolaskurpolgust. Kuna 1. ja 3.polk oli sõja alguses Leedus, sattusid nad seal lahingutesse ja nendega ei olnud enam võimalik ühendust luua. 5.motolaskurpolk (komandör kapten Ilja Koptev – langes 13.07.41) oli samal ajal rännakul Baranovitšist Riiga, pöördudes tagasi operatiivkomandeeringult. Mida viimane termin tähendab, raske öelda, aga nii on kirjas võitlustee päevikus. 5.polk koondus Riiga ja sai saksa õhurünnakus juba teel räsida.
Riia kaitselahingute lülitati diviisi koosseisu veel:
- 83. NKVD raudteepolk
- 155. NKVD kovoipataljon
- nn punase kaardiväe e töölispolk, mis koosnes tegelikult hävituspataljonide võitlejatest.
Sellises koosseisus taandus diviis ka Eestisse.
Olen ka ise pikalt püüdnud 1. ja 3. polgu jälgi ajada. Paar aastat tagasi oli nende üle pikk arutelu kahel erineval vene sõjaajaloo foorumil. Selgeks sai vaid see, et 1.polk formeeriti 1939 Belostokis ja 3.polk oli 22.-23.06.1941 Vilniuses. 3.polk täitis küüditamistega seotud ülesandeid. Ta ilmub veel välja 1942-1944 karatšaide, kalmõkkide ja balkaaride küüditamise läbiviimisel.
Foorumis osalenud vene sõjaarhiivide töötajad suutsid välja tuhnida, et 5.polk tuli Lätisse veidi enne küüditamist ja ülesandeks oli valvata ja kaitsta valitsusasutusi ja eriti tähtsaid tööstusettevõtteid. Kas kardeti küüditamisega seotud rahutusi või valmistuti sõjaks??? Aga 1. ja 3.polgu kohta pole andmeid. Võibolla siis tuli nemad küüditamist julgestama Eestisse ja Leedusse? Aga miks polk Eestist ära Leetu läks? Ja miks 5.polk sõja alguses Baranovitšist Valgevenest tagasi marssis?
Seega küsimusi on rohkem kui vastuseid.
Aga kui õpetajal on selle 3.polgu kohta andmeid, oleks küll huvitav kuulda. Millal ja kust see Eestisse saabus, millega tegeles?
-
Õpetaja
To Tminoff:
Kahtlen ainult, kas muidu paljusid asju võimaldav internett eelloetletud toiminguid teeb ? Kahtlen.
Seega: ma ei näe ühtegi probleemi huvitavate teemade uurimiseks ja arutamiseks.
Teemast:
olen leidnud viiteid sellest, et juuni lõpul - juuli algul koondusid NKVD 3. MLP üksused Valga ümbrusse, kuid see vajab veel kontrollimist.
Mis puudutab 5.motolaskurpolgu ülema kapten Ilja Koptevi langemist, siis on mul muud andmed: sai surma soomusrongile lahingülesannet püstitades - jäi suurtükitule alla.
Nii et jätkame ?
Õpetaja
Peale tükeldamise on valida näiteks hispaania saabaste, venituspingi, keetmise ja kui ma ei eksi siis loendamatu arvu erinevate võimaluste vahel.Loodan, et õpetaja halastab ja neljaks rebimine lükkub edasi...
Kahtlen ainult, kas muidu paljusid asju võimaldav internett eelloetletud toiminguid teeb ? Kahtlen.
Seega: ma ei näe ühtegi probleemi huvitavate teemade uurimiseks ja arutamiseks.
Teemast:
olen leidnud viiteid sellest, et juuni lõpul - juuli algul koondusid NKVD 3. MLP üksused Valga ümbrusse, kuid see vajab veel kontrollimist.
Mis puudutab 5.motolaskurpolgu ülema kapten Ilja Koptevi langemist, siis on mul muud andmed: sai surma soomusrongile lahingülesannet püstitades - jäi suurtükitule alla.
Kui ma ei eksi, paiknes 3. MLP staap ja mõningad polgu üksused kogu aeg Tallinnas, kust ka jäänused hiljem meritsi evakueerusid. Näiteks polgu lipp ujus koos mingi pasunamehega mõnda aega Soome lahes ja läbi Leningradi jõudis koos mehega üksusesse. Selle kohta on kusagil täpne info, pean otsima. Mees sai isegi mingi autasu ...Kuna 1. ja 3.polk oli sõja alguses Leedus, sattusid nad seal lahingutesse ja nendega ei olnud enam võimalik ühendust luua.
Nii et jätkame ?
Õpetaja
Jätkaks ka hea meelega
Otsisin vahepeal infi õhukaitse organisatsiooni ning üksuste kohta Eestis. militera.lib.ru sai läbi puistatud. Loetud PVO üldist ajalugu ning Leningradi õhukaitse ajalugu. Aga nagu kiuste on seal üldises ajaloos Eesti kohal auk (seoses sõja algusega räägitakse Balti Erisõjaväeringkonnas vaid Lätis ja Leedus asunud üksustest) ning Leningradi ringkonnast me lihtsalt jäime välja.
Seni ainus viide õhukaitse suurtükiväe kohta oli Tallinna kaitsmise ajast. Seda kaitsnud väeüksuste hulgas mainitakse ka Punalipulise Baltimere Laevastiku 1. ja 2. õhukaitse suurtükiväe polku, lisaks üksikuid õhukaitse patareisid, mis samuti laevastikule allusid. Võimalik, et laevastiku peabaasi õhukaitse oligi täielikult laevastikule antud ning PVO osi siin polnud.
Kuid lugedes PVO ajalugu 1940-41 Lätis Leedus, siis vähemasti mujal Eestis pidi ikka mingeid muid õhukaitse üksusi asuma. Kellelgi on mingit infi nende struktuuri ning paiknemise osas?
Saaremaa kohta mul näiteks nii palju infi, et seal asus üldse ainult kaks 76 mm õhukaitse suurtükkide patareid. Augusti algul 1941 toodi üks neist Kogula lennuvälja kaitsele, peale 10. augustit kui valmis ka Aste lennuväli, viidi teine sinna. Seal nad ka hävisid. Kas kellelgi on infi, kus need varem paiknesid?
Otsisin vahepeal infi õhukaitse organisatsiooni ning üksuste kohta Eestis. militera.lib.ru sai läbi puistatud. Loetud PVO üldist ajalugu ning Leningradi õhukaitse ajalugu. Aga nagu kiuste on seal üldises ajaloos Eesti kohal auk (seoses sõja algusega räägitakse Balti Erisõjaväeringkonnas vaid Lätis ja Leedus asunud üksustest) ning Leningradi ringkonnast me lihtsalt jäime välja.
Seni ainus viide õhukaitse suurtükiväe kohta oli Tallinna kaitsmise ajast. Seda kaitsnud väeüksuste hulgas mainitakse ka Punalipulise Baltimere Laevastiku 1. ja 2. õhukaitse suurtükiväe polku, lisaks üksikuid õhukaitse patareisid, mis samuti laevastikule allusid. Võimalik, et laevastiku peabaasi õhukaitse oligi täielikult laevastikule antud ning PVO osi siin polnud.
Kuid lugedes PVO ajalugu 1940-41 Lätis Leedus, siis vähemasti mujal Eestis pidi ikka mingeid muid õhukaitse üksusi asuma. Kellelgi on mingit infi nende struktuuri ning paiknemise osas?
Saaremaa kohta mul näiteks nii palju infi, et seal asus üldse ainult kaks 76 mm õhukaitse suurtükkide patareid. Augusti algul 1941 toodi üks neist Kogula lennuvälja kaitsele, peale 10. augustit kui valmis ka Aste lennuväli, viidi teine sinna. Seal nad ka hävisid. Kas kellelgi on infi, kus need varem paiknesid?
-
Õpetaja
Õhutõrje
Vastuseks nublule:
6. üksik seniitsuurtükiväe polk
Polgu komandöriks määrati sõja esimestel päevadel D. Osiptšuk, komissariks pataljonikomissar S. Bogdanov, staabiülemaks kapten D. Timtišin.
Polk oli PBL-i õhutõrje koosseisus.
20. juulil 41 oli 6. üksik seniitsuurtükiväe polk lahinguvalmis. Polgu koosseisus oli 4 üksikut seniitsuurtükiväe divisjoni, 3 üksikut seniitsuurtüki patareid, üksik seniit-prožektori pataljon ja üksik seniit-kuulipilduja pataljon.
Polk kaitses laevastiku objekte, mis paiknesid Soome lahe lõunakaldal. (Kui Peterhofi – Oranienbaumi piirkonnas tekkis pingeline olukord, paigutati 6. polk sellesse rajooni.)
Narva piirkonnas paiknes 9. divisjon (ülem – vanemleitnant B. Jemeljanov, komissar – vanempolitruk N. Platonov).
Torpeedokaatrite baasi ja lennuvälja kaitses 13. divisjon (divisjoni komandör vanemleitnant A. Ronin, sõjakomissar vanempolitruk S. Kilin).
59. divisjon (komandör kapten I. Poljakov, sõjakomissarvanempolitruk S. Kolobov) kaitses mereväebaasi Ручьи.
Õpetaja
Narva suundKuid lugedes PVO ajalugu 1940-41 Lätis Leedus, siis vähemasti mujal Eestis pidi ikka mingeid muid õhukaitse üksusi asuma. Kellelgi on mingit infi nende struktuuri ning paiknemise osas?
6. üksik seniitsuurtükiväe polk
Polgu komandöriks määrati sõja esimestel päevadel D. Osiptšuk, komissariks pataljonikomissar S. Bogdanov, staabiülemaks kapten D. Timtišin.
Polk oli PBL-i õhutõrje koosseisus.
20. juulil 41 oli 6. üksik seniitsuurtükiväe polk lahinguvalmis. Polgu koosseisus oli 4 üksikut seniitsuurtükiväe divisjoni, 3 üksikut seniitsuurtüki patareid, üksik seniit-prožektori pataljon ja üksik seniit-kuulipilduja pataljon.
Polk kaitses laevastiku objekte, mis paiknesid Soome lahe lõunakaldal. (Kui Peterhofi – Oranienbaumi piirkonnas tekkis pingeline olukord, paigutati 6. polk sellesse rajooni.)
Narva piirkonnas paiknes 9. divisjon (ülem – vanemleitnant B. Jemeljanov, komissar – vanempolitruk N. Platonov).
Torpeedokaatrite baasi ja lennuvälja kaitses 13. divisjon (divisjoni komandör vanemleitnant A. Ronin, sõjakomissar vanempolitruk S. Kilin).
59. divisjon (komandör kapten I. Poljakov, sõjakomissarvanempolitruk S. Kolobov) kaitses mereväebaasi Ручьи.
Õpetaja
-
Õpetaja
To Tminoff:
Esitasid mulle eespool pealtnäha lihtsa küsimuse:
Lihtne: tegemist on nõukogude perioodist pärit ajupesu tunnusega. Muuseas, seda ajupesu tehti kogu massimeedia ja kirjanduse kaudu, mistõttu päris rikkumata jäid teisitimõtlejad, teistsuguseid fakte teadvad jne jne inimesed. Noored, keda vanemad ei teadnud - saanud - osanud hoida, said selle külge. Ka tänapäeval kasutatakse nõukogude ajast pärit kirjandust (mis pole iseenesest ju paha), kuid ajupesu ju toimib edasi! Valefaktide, pooliku unformatsiooni jne kaudu. Ka ülaltoodud ebatäpsus on üks selliseid - tõenäoliselt ei saanud Sa tõepoolest aru, milles viga seisneb! Oli nii ?
Õige nimetus oli "NKVD Balti Piirivalveringkond".
Kuna eestlaste hulgas ei olnud see organ sugugi hea mainega, varjati eesti keeles ka hävituspataljonide ametlikku nimetust "NKVD hävituspataljon ..."
Õpetaja
Esitasid mulle eespool pealtnäha lihtsa küsimuse:
Samas on vastus olemas ühes Sinu järgmises kirjas:Balti piirivalveringkond (Прибалтийский пограничный округ). Milles see ebatäpsus küll seisneb???
Miks Sa kirjutad ühel juhul NKVD välja, teisel juhul unustad ära ?Koos 8.armee vägedega taganes sõjategevus kandumisel Eestisse ka 22.NKVD motolaskurdiviis …
Lihtne: tegemist on nõukogude perioodist pärit ajupesu tunnusega. Muuseas, seda ajupesu tehti kogu massimeedia ja kirjanduse kaudu, mistõttu päris rikkumata jäid teisitimõtlejad, teistsuguseid fakte teadvad jne jne inimesed. Noored, keda vanemad ei teadnud - saanud - osanud hoida, said selle külge. Ka tänapäeval kasutatakse nõukogude ajast pärit kirjandust (mis pole iseenesest ju paha), kuid ajupesu ju toimib edasi! Valefaktide, pooliku unformatsiooni jne kaudu. Ka ülaltoodud ebatäpsus on üks selliseid - tõenäoliselt ei saanud Sa tõepoolest aru, milles viga seisneb! Oli nii ?
Õige nimetus oli "NKVD Balti Piirivalveringkond".
Kuna eestlaste hulgas ei olnud see organ sugugi hea mainega, varjati eesti keeles ka hävituspataljonide ametlikku nimetust "NKVD hävituspataljon ..."
Õpetaja
Tänud Õpetajale veel ühe laevastiku polgu kohta, mis otsapidi Eestisse ulatus!
Aga siiski puudub inf õhukaitse süsteemi kohta Eestis.
Praktiliselt kogu N Liidu territoorium oli kaetud õhukaitse võrguga. Eriti loomulikult selle lääneosa. Iga sõjaväeringkond oli üks õhukaitse tsoon, tsoonid ise olid jagatud rajoonideks. Õhukaitse põhiüksuseks oli õhukaitse punkt (punkt PVO). See oli siis organisatsiooniline struktuur territooriumi katteks.
Õhukaitseks toodi (enamasti ühe rajooni või punkti kaitseks) vastavad üksused. Õhutõrje suurtükiväe, eelhoiatuse, tõkkeballoonide jne üksused koondati enamasti rajooni piirides brigaadidesse. Bakuu, Leningradi ja Moskva õhukaitseks (ja kusagil ilmselt veel) koguni õhukaitse korpusteks.
Näiteks Leedus loodi kaks õhukaitse brigaadi (12. ja 14. keskused vastavalt Vilnius ja Kaunas), Lätis üks (10. keskus Riias). Ilmselt olid ka rajoonid siis vastavalt jaotatud...
Eesti kohta pole mingit infi siin asunud õhukaitse rajoonidest ning loodud brigaadidest. Kuid need pidid olema. Igasugu suvesõja raamatuis mainitakse aegajalt, et rünnakuobjektiks oli õhukaitse õhuvaatluspunkt (VNOS). Kellelegi need ju pidid alluma...
Ei oska isegi enam kuskilt otsida...
Aga siiski puudub inf õhukaitse süsteemi kohta Eestis.
Praktiliselt kogu N Liidu territoorium oli kaetud õhukaitse võrguga. Eriti loomulikult selle lääneosa. Iga sõjaväeringkond oli üks õhukaitse tsoon, tsoonid ise olid jagatud rajoonideks. Õhukaitse põhiüksuseks oli õhukaitse punkt (punkt PVO). See oli siis organisatsiooniline struktuur territooriumi katteks.
Õhukaitseks toodi (enamasti ühe rajooni või punkti kaitseks) vastavad üksused. Õhutõrje suurtükiväe, eelhoiatuse, tõkkeballoonide jne üksused koondati enamasti rajooni piirides brigaadidesse. Bakuu, Leningradi ja Moskva õhukaitseks (ja kusagil ilmselt veel) koguni õhukaitse korpusteks.
Näiteks Leedus loodi kaks õhukaitse brigaadi (12. ja 14. keskused vastavalt Vilnius ja Kaunas), Lätis üks (10. keskus Riias). Ilmselt olid ka rajoonid siis vastavalt jaotatud...
Eesti kohta pole mingit infi siin asunud õhukaitse rajoonidest ning loodud brigaadidest. Kuid need pidid olema. Igasugu suvesõja raamatuis mainitakse aegajalt, et rünnakuobjektiks oli õhukaitse õhuvaatluspunkt (VNOS). Kellelegi need ju pidid alluma...
Ei oska isegi enam kuskilt otsida...
-
Õpetaja
Pea-nd pea!
Inf on täiesti olemas, lihtsalt selle leidmine võtab pisut aega.
Vene õhuvaatlussüsteem Tallinnas 1941
Sõja eel ja algul ei olnud venelastel töökindlaid raadiotehnilisi õhuvaenlase avastamise vahendeid. Seetõttu oli vaja võimalikult varakult avastada vaenlase lennukid õhutõrjeks valmistumiseks ja kõikide õhukaitse jõudude õigeaegseks teavitamiseks nendest.
Seda ülesannet, täitis Tallinnas paiknenud PBL-i peabaasi õhukaitse õhuvaatlus-, teavitus- ja sideteenistus ehk venekeelse lühendiga ВНОС. Teenistus loodi samaaegselt laevastiku jõudude ja vahendite ümberbaseerumisega 1940. aastal. Teenistust juhtis kuni Tallinna lahingute lõpuni Arkadi Nevdatšin.
Luure ülesannet täideti visuaalsete vaatluspostidega, mis organisatoorselt moodustasid ВНОС kolmeroodulise pataljoni.
Kahe roodu vaatluspostid paiknesid Tallinnast edela, lõuna ja ida suunas kahel liinil (kahe liinina).
Ülejäänud postid paiknesid selle poolringi sees. Õhuvaatlusesse kaasati laevastiku СНИС postid, mis paiknesid Soome lahe rannikul, aga ka piirivalve postid ja kordonid.
Selline ВНОС postide paiknemine maismaasektoris kaugusega Tallinnast 60 km välisel liinil võimaldas avastada lennukid 8-10 minutit enne nende jõudmist linna ja laevastiku kohale. Sellest ajast piisas, et tõsta õhku hävituslennuväe püüdurlennukid, viia valmidusse seniitsuurtükivägi, teavitada laevu ja laevastiku üksusi.
Tunduvalt raskem oli organiseerida õhuvaatlust meresektoris. Õhuvaatluseks Tallinna lähistel mere poolt moodustati ВНОС - i flotill. See koosnes kümnest abilaevast, mis komplekteeriti raadiojaama ja kahe spetsialisti-luurajaga (peale laevaekipaaži – täienduseks). Õhuvaatlusteenistuses oli korraga kolm laeva Aegna sektoris ja Naissaare lõunaosas. ВНОС flotilli juhtis vanemleitnant Akim Strižak, kes oli ka ВНОС – i ülema asetäitja.
Ettekannete vastuvõtmiseks olukorrast õhus vaatluspostidelt ja teavituseks oli õhukaitse juhtimispunktis Tallinnas, sisse seatud ВНОС pataljoni punkt, sidekeskus ja ka hävituslennuväe suunamise post. ВНОС – i pataljoni sideülem oli vanemleitnant Kiseljov.
Vaenlase jõudmisel vahetult Tallinna lähistele tuli õhukaitse komandopunkt üle viia spetsiaalselt ettevalmistatud ehitisse Kose piirkonda. Kõik sideühendused viidi üle.
Augustis paiknes õhukaitse komandopunkti ka Tallinn kaitse staap.
Tallinna kaitsmise viimastel päevadel läksid vaenlase suurtükitule ja diversioonide tõttu sageli rivist välja traatside liinid. Seetõttu otsustati teavitada laevu õhuhäiretest lipu “õhk” tõstmisega. Signaalide andmiseks valiti koht “Russalka” mälestussamba juures, kust oli Tallinna lahes olev laevastik hästi näha.
Õpetaja
Inf on täiesti olemas, lihtsalt selle leidmine võtab pisut aega.
Vene õhuvaatlussüsteem Tallinnas 1941
Sõja eel ja algul ei olnud venelastel töökindlaid raadiotehnilisi õhuvaenlase avastamise vahendeid. Seetõttu oli vaja võimalikult varakult avastada vaenlase lennukid õhutõrjeks valmistumiseks ja kõikide õhukaitse jõudude õigeaegseks teavitamiseks nendest.
Seda ülesannet, täitis Tallinnas paiknenud PBL-i peabaasi õhukaitse õhuvaatlus-, teavitus- ja sideteenistus ehk venekeelse lühendiga ВНОС. Teenistus loodi samaaegselt laevastiku jõudude ja vahendite ümberbaseerumisega 1940. aastal. Teenistust juhtis kuni Tallinna lahingute lõpuni Arkadi Nevdatšin.
Luure ülesannet täideti visuaalsete vaatluspostidega, mis organisatoorselt moodustasid ВНОС kolmeroodulise pataljoni.
Kahe roodu vaatluspostid paiknesid Tallinnast edela, lõuna ja ida suunas kahel liinil (kahe liinina).
Ülejäänud postid paiknesid selle poolringi sees. Õhuvaatlusesse kaasati laevastiku СНИС postid, mis paiknesid Soome lahe rannikul, aga ka piirivalve postid ja kordonid.
Selline ВНОС postide paiknemine maismaasektoris kaugusega Tallinnast 60 km välisel liinil võimaldas avastada lennukid 8-10 minutit enne nende jõudmist linna ja laevastiku kohale. Sellest ajast piisas, et tõsta õhku hävituslennuväe püüdurlennukid, viia valmidusse seniitsuurtükivägi, teavitada laevu ja laevastiku üksusi.
Tunduvalt raskem oli organiseerida õhuvaatlust meresektoris. Õhuvaatluseks Tallinna lähistel mere poolt moodustati ВНОС - i flotill. See koosnes kümnest abilaevast, mis komplekteeriti raadiojaama ja kahe spetsialisti-luurajaga (peale laevaekipaaži – täienduseks). Õhuvaatlusteenistuses oli korraga kolm laeva Aegna sektoris ja Naissaare lõunaosas. ВНОС flotilli juhtis vanemleitnant Akim Strižak, kes oli ka ВНОС – i ülema asetäitja.
Ettekannete vastuvõtmiseks olukorrast õhus vaatluspostidelt ja teavituseks oli õhukaitse juhtimispunktis Tallinnas, sisse seatud ВНОС pataljoni punkt, sidekeskus ja ka hävituslennuväe suunamise post. ВНОС – i pataljoni sideülem oli vanemleitnant Kiseljov.
Vaenlase jõudmisel vahetult Tallinna lähistele tuli õhukaitse komandopunkt üle viia spetsiaalselt ettevalmistatud ehitisse Kose piirkonda. Kõik sideühendused viidi üle.
Augustis paiknes õhukaitse komandopunkti ka Tallinn kaitse staap.
Tallinna kaitsmise viimastel päevadel läksid vaenlase suurtükitule ja diversioonide tõttu sageli rivist välja traatside liinid. Seetõttu otsustati teavitada laevu õhuhäiretest lipu “õhk” tõstmisega. Signaalide andmiseks valiti koht “Russalka” mälestussamba juures, kust oli Tallinna lahes olev laevastik hästi näha.
Õpetaja
NKVD
Loomulikult ei ole mingit vahet kas Balti piirivalve piirkond või NKVD piirivalve piirkond. Mitte üheski ametlikus tolle aja dokumendis ei kirjutatud nimetust koos eesliitega NKVD. Piirivalve allus NKVD-le ja seda teadsid kõik. Seda peaks teadma ka iga sõjaajaloost huvitatu. Tegemist on pelgalt filoloogilise probleemiga ja seetõttu ei kuulu selle arutelu siia foorumisse.
Hoopis teine asi on NKVD vägedega. Kuna peale NKVD teisi piirivalveid ei olnud, siis tegu üldnimetajaga piirivalve. Vägesid oli ka teisi, peale NKVD vägede (tankiväed, laskurüksused jne, jne), seetõttu kirjutatakse sel puhul NKVD diviis või polk. Lisaks oli ühesuguse numbriga üksusi nii NKVD-l kui teistel Punaarmee üksustel. Lihtne ja selge.
Õpetaja viide mingile nõuk. ajupesule on juba solvamine, aga panen selle inimliku rumaluse arvele.
NKVD 3.motolaskurpolk ei saanud juuni lõpus, juuli alguses mitte kuidagi olla Valga piirkonnas. Lõpetaks selle teema ära. See üksus hävis Leedus pea täielikult ja formeeriti täiesti uuesti juba siit väga kaugel oktoobris 1941.
Kas ta aga võis asuda Tallinnas enne küüditamisoperatsiooni, see oleks küll huvitav! See on võimalik, kuna Lääne-Valgevenes toimus küüditamine kõige hiljem ja järsku komandeeriti see üksus sinna? Versioon võimalik. Staap Tallinnas pärast põhiüksuse lahkumist vähetõenäoline.
Küsisin 3.polgu kohta veel üle paaril sõjaajaloo foorumil, aga mitte ükski asjatundja ei osanud seda seostada Eestiga. Mis muidugi ei tähenda veel midagi.
Õpetaja võiks edaspidi pisut rohkem välistada selliseid "olen kusagilt kuulnud" teateid. Need ainult eksitavad. Kas on siis raske see kuuldu järele vaadata ja alles siis siia kirja panna ning lisada kust kuuldud või loetud.
Aga kordan, 3.polgu vägiteod huvitaksid küll väga. Mind huvitab eriti teemana küüditamise ja NLiidu Saksamaale kallaletungimise plaanide omavaheline seos. NKVD vägedel on selles oma koht ja 3.polk ilmus ka hiljem alati välja seal, kus oli küüditamine. Mainisin seda juba eespool.
Aga spetsiaalselt õpetajale, et 16.laskurdiviisi täielik ja ametlik nimetus oli: 16. Uljanovski V.I. Kikvidze nimeline laskurdiviis. Aga kuna ühtegi teist Kikvidze nim. diviisi ei olnud, siis pole mingi viga kirjutada lihtsalt 16.laskurdiviis. Nii on siis filoloogia ja sõjaajaloo vahekorrad minu poolt klaariks tehtud ja selliste küsimuste arutelu jääb minu poolt ka viimaseks.
Hoopis teine asi on NKVD vägedega. Kuna peale NKVD teisi piirivalveid ei olnud, siis tegu üldnimetajaga piirivalve. Vägesid oli ka teisi, peale NKVD vägede (tankiväed, laskurüksused jne, jne), seetõttu kirjutatakse sel puhul NKVD diviis või polk. Lisaks oli ühesuguse numbriga üksusi nii NKVD-l kui teistel Punaarmee üksustel. Lihtne ja selge.
Õpetaja viide mingile nõuk. ajupesule on juba solvamine, aga panen selle inimliku rumaluse arvele.
NKVD 3.motolaskurpolk ei saanud juuni lõpus, juuli alguses mitte kuidagi olla Valga piirkonnas. Lõpetaks selle teema ära. See üksus hävis Leedus pea täielikult ja formeeriti täiesti uuesti juba siit väga kaugel oktoobris 1941.
Kas ta aga võis asuda Tallinnas enne küüditamisoperatsiooni, see oleks küll huvitav! See on võimalik, kuna Lääne-Valgevenes toimus küüditamine kõige hiljem ja järsku komandeeriti see üksus sinna? Versioon võimalik. Staap Tallinnas pärast põhiüksuse lahkumist vähetõenäoline.
Küsisin 3.polgu kohta veel üle paaril sõjaajaloo foorumil, aga mitte ükski asjatundja ei osanud seda seostada Eestiga. Mis muidugi ei tähenda veel midagi.
Õpetaja võiks edaspidi pisut rohkem välistada selliseid "olen kusagilt kuulnud" teateid. Need ainult eksitavad. Kas on siis raske see kuuldu järele vaadata ja alles siis siia kirja panna ning lisada kust kuuldud või loetud.
Aga kordan, 3.polgu vägiteod huvitaksid küll väga. Mind huvitab eriti teemana küüditamise ja NLiidu Saksamaale kallaletungimise plaanide omavaheline seos. NKVD vägedel on selles oma koht ja 3.polk ilmus ka hiljem alati välja seal, kus oli küüditamine. Mainisin seda juba eespool.
Aga spetsiaalselt õpetajale, et 16.laskurdiviisi täielik ja ametlik nimetus oli: 16. Uljanovski V.I. Kikvidze nimeline laskurdiviis. Aga kuna ühtegi teist Kikvidze nim. diviisi ei olnud, siis pole mingi viga kirjutada lihtsalt 16.laskurdiviis. Nii on siis filoloogia ja sõjaajaloo vahekorrad minu poolt klaariks tehtud ja selliste küsimuste arutelu jääb minu poolt ka viimaseks.
-
Õpetaja
Suur tänu Estoloogile, et ei lasknud mind "oportunismi sohu" vajuda vaid ikka õigele teele tagasi suunas ...
Tänud
Vastuseks Tminoffile:
“Пограничные воиска СССР в Великой Отечественной войне 1941. Сборник документов и материалов.” Москва 1976. Dok. nr. 403:
"Sõja esimestel päevadel, kui sõjategevuse piirkonnaks oli Leedu NSV, asusid tõkestusteenistuses:
…
ž) üks NKVD 3. motolaskurpolgu pataljon.
…
3. motolaskurpolk (ilma ühe pataljoni ja tankirooduta) saabus tagasi operatiivkomandeeringust ja koondus Eesti NSV-s Valga linna."
Seega tegeles üks pataljon tõkestamisega tagalas (näiteks Tallinnas ?), suur osa polgust koondus Valgasse ja puuduolev tankirood taandus Eestisse suure tõenäosusega Pärnu kaudu.
Valgasse jõudnud üksused liikusid suhteliselt kiiresti edasi.
Samas võiksid tutvuda ka :“Внутренние воиска в Великой Отечественной войне 1941-1945 гг.. Документы и материалы.”, Москва 1975.
Sealt leiad, et NKVD 3. MLP sõdis koos 22. LD-ga Porhovi - Dno suunal ja hilisem NL kangelane Meri sooritas oma surematu kangelasteo just Sind huvitava üksuse kõrval. Ka polgu lipu kohta leiad sealt andmeid.
Minu väide kapten Koptevi hukkumisest pärines:
Органы государственной безопасности СССР в Великой Отечественной войне. Сборник документов. Том второй. Книга 1. Начало. 22 июня - 31 августа 1941 года.” Москва 2000, lk. 436:
"Siguldasse tuli soomusrong 5. motolaskurpolgu toetuseks, sellele ülesannet andes sai 5. MLP ülem kapten Koptev surma."
Seega: Tminoff - sa eksisid.
Õpetaja
Tänud
Vastuseks Tminoffile:
Kahjuks ei saa teemat ära lõpetada, kuna Sa ise norisid ...NKVD 3.motolaskurpolk ei saanud juuni lõpus, juuli alguses mitte kuidagi olla Valga piirkonnas. Lõpetaks selle teema ära. See üksus hävis Leedus pea täielikult ja formeeriti täiesti uuesti juba siit väga kaugel oktoobris 1941.
“Пограничные воиска СССР в Великой Отечественной войне 1941. Сборник документов и материалов.” Москва 1976. Dok. nr. 403:
"Sõja esimestel päevadel, kui sõjategevuse piirkonnaks oli Leedu NSV, asusid tõkestusteenistuses:
…
ž) üks NKVD 3. motolaskurpolgu pataljon.
…
3. motolaskurpolk (ilma ühe pataljoni ja tankirooduta) saabus tagasi operatiivkomandeeringust ja koondus Eesti NSV-s Valga linna."
Seega tegeles üks pataljon tõkestamisega tagalas (näiteks Tallinnas ?), suur osa polgust koondus Valgasse ja puuduolev tankirood taandus Eestisse suure tõenäosusega Pärnu kaudu.
Valgasse jõudnud üksused liikusid suhteliselt kiiresti edasi.
Samas võiksid tutvuda ka :“Внутренние воиска в Великой Отечественной войне 1941-1945 гг.. Документы и материалы.”, Москва 1975.
Sealt leiad, et NKVD 3. MLP sõdis koos 22. LD-ga Porhovi - Dno suunal ja hilisem NL kangelane Meri sooritas oma surematu kangelasteo just Sind huvitava üksuse kõrval. Ka polgu lipu kohta leiad sealt andmeid.
Minu väide kapten Koptevi hukkumisest pärines:
Органы государственной безопасности СССР в Великой Отечественной войне. Сборник документов. Том второй. Книга 1. Начало. 22 июня - 31 августа 1941 года.” Москва 2000, lk. 436:
"Siguldasse tuli soomusrong 5. motolaskurpolgu toetuseks, sellele ülesannet andes sai 5. MLP ülem kapten Koptev surma."
Seega: Tminoff - sa eksisid.
Õpetaja
Ikka see NKVD
Eestiga seotud NKVD üksuste teemat 1941 ei saa ega tohigi ära lõpetada. Olen õpetajaga 100% nõus. Kui see teema 4-5 aastat tagasi huvi äratas, selgus üsna pea, et need vähesed killud, mis nõukogudeaegses sõjaajaloo- ja memuaarkirjanduses olid, on täiesti kasutamiskõlbmatud ja teevad tõese pildi loomise ainult raskemaks. Võin oma kogemusest öelda, et seesama 3.NKVD motolaskurpolk eksisteeris selle kirjanduse andmeil vähemalt kolmes erinevas kohas!
Kui õpetaja mainib mingit käskkirja, mille alusel oleks 3.NKVD mlp pidanud koonduma Valga rajooni, siis arvestama kahte asja: sellel perioodil anti Looderinde juhatuse poolt välja hulgaliselt käskkirju, mida ei täidetud ja mida ei saanudki täita, sest üksustega puudus side ja nende asukohast polnud mitte mingit ettekujutust. Teiseks on alati vaja kõrvutada selliseid kahtlaseid fakte elementaarse loogikaga. Teeme seda siis ka 3.NKVD motolaskurpolguga.
Õpetaja tõi viite: “3. motolaskurpolk (ilma ühe pataljoni ja tankirooduta) saabus tagasi operatiivkomandeeringust ja koondus Eesti NSV-s Valga linna."
Millal pidi koonduma (kuupäev?). Üldine olukord oli aga selline: 22.NKVD motolaskurdiviis satub saksa ülevaadetesse esimest korda alles 29.juunil, kus osales Riias Daugava raudteesilla kaitsel. Määrustikujärgsest koosseisust oli sel diviisil tol hetkel ainult 5.polk. 1. ja 3.polk asusid Leedus ja väidetavalt side nendega puudus. Allpool pöördume tagasi ka selle komandeeringu väite juurde.
4.juuli Looderinde juhataja käskkirjaga pidi Lätist taganenud 8.armee 7.juuliks asuma kaitsele Pärnu-Võrtsjärve põhjakallas, Tartu, Emajõe põhjakallas joonele. 22.NKVD diviisi improviseeritud koosseisuga väeosad koondusid Viljandis, aga 1. ja 3.polgust polnud haisugi.
Näiteks Eestis asunud 22.laskurkorpus sai juba 26.juunil käsu koonduda Porhovi alla. Selleks hetkeks olid Looderinde mehaniseeritud jõud mõtetus ja ebaõnnestunud vasturünnakus verest tühjaks jooksmas. Ka seejärel olid kõrgemate instantside käskkirjad üks asi, tegelikkus aga 11. ja 27.armee väeosade stiihiline terveks jäänud üksuste taganemine Pihkva alla.
Ja nüüd küsimus. Kuidas sai 3.NKVD motolaskurpolk Leedust nende sündmuste taustal koonduda Valga juures??? Pärnu luulub aga täielikult fantastika valdkonda. Mitte üheski ülevaates ega lahingukäsus ei nimetata mitte kusagil 3.NKVD polku. Küll oli seal piirkonnas 8.piirivalve rühm, kes osales ka Märjamaa lahingus. 22.NKVD diviisi jõud jäid pärast Viljandit Türi juures reservi. (Loodearmee kolme armee päevakäsud on laialt kirjanduses avaldatud ja kättesaadavad ka netis).
Tiit Noormetsa koostatud “Metsavennad suvesõjas 1941” on Valga Omakaitse kirjeldus sõja alguspäevadest Valgas olemas. Märgitakse küll miilitsate ebatavalist suurt koondumist Valga juurde (minu hinnangul u 200 meest), kuid ei enamat. Kas tankid oleksid võinud jääda märkamata?
Nüüd sellest väidetavast 1. ja 3.NKVD polgu komandeeringust Leetu. Kui komandeeriti, siis pidid nad alatiselt ju kusagil asuma. Seetõttu võtsin õpetaja teateid tõsiselt, et 3.polk võis enne komandeeringut paikneda Eestis. Aga jällegi, mingeid jälgi selle kohta leidnud ei ole. Ja nagu juba varem ütlesin, olem ma seda 22.NKVD diviisi sidunud küüditamisega Balti riikides ja Lääne-Valgevenes.
Kogu asja teeb raskemaks fakt, et 22.NKVD motolaskurdiviisi lahingukäigu aruanded ja päevakäsud Vene kaitseministeeriumi keskarhiivis on siiani uurijatele kätte saamatud! Miks?
Võtsin veel eile öösel selle NKVD teema ette ja arutasin seda tuttavate vene sõjaajaloolastega. Selgub, et nad on vahepealse aastaga pisut edasi liikunud ja arhiividest on siiski mingeid terasid pudenenud.
Panen need terad siis kirja, et teemat edasi arutada.
1. Sõja eel formeeriti raudteekommunikatsioonide kaitseks (sillad, tunneled jne) piiriäärsetes piirkondades mitu NKVD diviisi. Reeglina kuulus sellisesse diviisi neli polku. Igas polgus oli soomusrong või soomusvagunite rood. Soomusrongi number vastas polgu numbrile. Karjalast kuni Eestini tegutses 2.NKVD ruadteekaitse diviis (komandör kindralmajor Ivanov). Pole aga fakte, et see diviis ka Eestisse ulatus ja siin oleks tegutsenud. Leningradi ümbrus neelas kogu jõu!? Tuletame siinkohal veel meelde, et alates 29.juunist improviseeritult 22.NKVD motolaskurdiviisi hulka arvatud 83.NKVD raudteekaitsepolk. See üksus oligi mõeldud Daugava sildade kaitseks. Aga Riias jõudsid kommunistid pontoon- ja maanteesilla õhku lasta, raudteesilda aga mitte. Läti uurijate andmetel oli 83.NKVD raudteekaitse polgu käsutuses raudteesilla üle peetud lahingus ka soomusrong, mis oli kiirkorras välja toodud endine Läti armee konserveeritud soomusrong! Kas see soomusrong taganes ka Estisse? Ei tea.
2. Meile võibolla väga tähtis arhiivileid! Kuni veebruarini 1941 olid NKVD operatiivüksused piirivalve osaks! Veebruaris 1941 moodustati NKVD peavalitsuses kuus uut osakonda, kelle alluvuses olid ka erinevate ülesannetega väeüksused (raudteevalve- , konvoi-, operatiiv- jt üksused).
22.06.1941 seisuga oli 11 operatiivpolku, mis ei kuulunud piirivalvevägede alluvusse ja tegutsesid teiste ülesannetega:
1. NKVD motolaskurpolk (mlp) – Kaunas
3.mlp – Vilnius
4.mlp – Kiiev
5.mlp – Riia
6.mlp – Lvov
13.mlp – Leningrad
14.mlp – Viiburi
15.mlp – Sortavaala
16.mlp – Brodõ
23.mlp – Belostok
21.ratsapolk – Stanislav
Kõigil neil polkudel olid konkreetsed ülesanded. Näiteks 13. NKVD mlp kaitses Smolnõid jne.
Ja nüüd minu jaoks kõige olulisem, nende operatiivpolkude formeerimise eesmärk ja ülesanded:
- revolutsioonilise korra tagamine riigis
- nõukogude võimuorganite kaitse
- üksikute eriti tähtsate objektide kaitse
- vajadusel piirivalveüksuste toetamine
Kuidas see toetab meie oletust, et 3.NKVD mlp võis enne Leetu komandeerimist asuda Tallinnas. Vist ei toeta üldse! Tundub, et Eesti oli operatiivplaanides kaugem tagala ja siin olid teised üksused kui piiriäärsetes piirkondades. Kaudselt toetab seda arvamust fakt, et meie saartel asunud ebastandartse 3.üksiku laskurbrigaadi koosseisus oli NKVD eriosakond ja NKVD pataljon! Võibolla sellest kommunistide arvates piisas?
3. Jevgeni Drig, kes tegeleb soomusüksuste ajalooga on suutnud arhiividest leida järgmised killud:
1. ja 3.NKVD mlp ei kadunud siiski kuhugi ja Got´i tankigrupp neid ei hävitanud.
Nende andmete põhjal 1.NKVD mlp pärast pikki rännakuid ja pisemaid kokkupõrkeid sakslastega tuleb nähtavale jälle Velikije Luki juures, kus ühendati tegevarmee koosseisu ja alles seal löödi pea täielikult puruks. Mingis osas siin õpetaja andmed kattuvad Arnold Meri kangelastegude naabrusega.
3.NKVD mlp eksisteeris kogu sõja aja. Kirjutasin eelnevalt, et ilmub mitu korda välja seoses erinevate rahvaste küüditamisoperatsioonidega. See üksus eksisteeris isegi pärast soda teise numbri all edasi. Koosseis 1191 meest. Igas operatiivpolgus oli tankirood 14 tanki – BT-7 ja T-28. 1. ja 3.polk faktiliselt mitte kunagi 22.diviisi juurde ei kuulunud, ehkkki arvestati selle koosseisu. See on kahjuks kõik!
4. GKO korraldusega Nr 1099/ss 4.jaanuarist 1942 formeeriti garnisoniteenistuseks vabastatud linnades 10 uut NKVD diviisi. NKVD korralduse Nr 0021 05.01.1942 alusel moodustati 22.NKVD motolaskurdiviisit 4.diviis. Tõsi küll, ümberformeerimisele kuulus vaid diviisi juhatus, sest midagi mud polnud sellest üksusest tolleks hetkeks järele jäänud.
Jätkame harjutusi. Aga nõukogudeaegse sõjaajaloo kirjandusega on küll nii, et vahel on parem seda mitte üldse lugeda, et asjatut segadust vältida
Kui õpetaja mainib mingit käskkirja, mille alusel oleks 3.NKVD mlp pidanud koonduma Valga rajooni, siis arvestama kahte asja: sellel perioodil anti Looderinde juhatuse poolt välja hulgaliselt käskkirju, mida ei täidetud ja mida ei saanudki täita, sest üksustega puudus side ja nende asukohast polnud mitte mingit ettekujutust. Teiseks on alati vaja kõrvutada selliseid kahtlaseid fakte elementaarse loogikaga. Teeme seda siis ka 3.NKVD motolaskurpolguga.
Õpetaja tõi viite: “3. motolaskurpolk (ilma ühe pataljoni ja tankirooduta) saabus tagasi operatiivkomandeeringust ja koondus Eesti NSV-s Valga linna."
Millal pidi koonduma (kuupäev?). Üldine olukord oli aga selline: 22.NKVD motolaskurdiviis satub saksa ülevaadetesse esimest korda alles 29.juunil, kus osales Riias Daugava raudteesilla kaitsel. Määrustikujärgsest koosseisust oli sel diviisil tol hetkel ainult 5.polk. 1. ja 3.polk asusid Leedus ja väidetavalt side nendega puudus. Allpool pöördume tagasi ka selle komandeeringu väite juurde.
4.juuli Looderinde juhataja käskkirjaga pidi Lätist taganenud 8.armee 7.juuliks asuma kaitsele Pärnu-Võrtsjärve põhjakallas, Tartu, Emajõe põhjakallas joonele. 22.NKVD diviisi improviseeritud koosseisuga väeosad koondusid Viljandis, aga 1. ja 3.polgust polnud haisugi.
Näiteks Eestis asunud 22.laskurkorpus sai juba 26.juunil käsu koonduda Porhovi alla. Selleks hetkeks olid Looderinde mehaniseeritud jõud mõtetus ja ebaõnnestunud vasturünnakus verest tühjaks jooksmas. Ka seejärel olid kõrgemate instantside käskkirjad üks asi, tegelikkus aga 11. ja 27.armee väeosade stiihiline terveks jäänud üksuste taganemine Pihkva alla.
Ja nüüd küsimus. Kuidas sai 3.NKVD motolaskurpolk Leedust nende sündmuste taustal koonduda Valga juures??? Pärnu luulub aga täielikult fantastika valdkonda. Mitte üheski ülevaates ega lahingukäsus ei nimetata mitte kusagil 3.NKVD polku. Küll oli seal piirkonnas 8.piirivalve rühm, kes osales ka Märjamaa lahingus. 22.NKVD diviisi jõud jäid pärast Viljandit Türi juures reservi. (Loodearmee kolme armee päevakäsud on laialt kirjanduses avaldatud ja kättesaadavad ka netis).
Tiit Noormetsa koostatud “Metsavennad suvesõjas 1941” on Valga Omakaitse kirjeldus sõja alguspäevadest Valgas olemas. Märgitakse küll miilitsate ebatavalist suurt koondumist Valga juurde (minu hinnangul u 200 meest), kuid ei enamat. Kas tankid oleksid võinud jääda märkamata?
Nüüd sellest väidetavast 1. ja 3.NKVD polgu komandeeringust Leetu. Kui komandeeriti, siis pidid nad alatiselt ju kusagil asuma. Seetõttu võtsin õpetaja teateid tõsiselt, et 3.polk võis enne komandeeringut paikneda Eestis. Aga jällegi, mingeid jälgi selle kohta leidnud ei ole. Ja nagu juba varem ütlesin, olem ma seda 22.NKVD diviisi sidunud küüditamisega Balti riikides ja Lääne-Valgevenes.
Kogu asja teeb raskemaks fakt, et 22.NKVD motolaskurdiviisi lahingukäigu aruanded ja päevakäsud Vene kaitseministeeriumi keskarhiivis on siiani uurijatele kätte saamatud! Miks?
Võtsin veel eile öösel selle NKVD teema ette ja arutasin seda tuttavate vene sõjaajaloolastega. Selgub, et nad on vahepealse aastaga pisut edasi liikunud ja arhiividest on siiski mingeid terasid pudenenud.
Panen need terad siis kirja, et teemat edasi arutada.
1. Sõja eel formeeriti raudteekommunikatsioonide kaitseks (sillad, tunneled jne) piiriäärsetes piirkondades mitu NKVD diviisi. Reeglina kuulus sellisesse diviisi neli polku. Igas polgus oli soomusrong või soomusvagunite rood. Soomusrongi number vastas polgu numbrile. Karjalast kuni Eestini tegutses 2.NKVD ruadteekaitse diviis (komandör kindralmajor Ivanov). Pole aga fakte, et see diviis ka Eestisse ulatus ja siin oleks tegutsenud. Leningradi ümbrus neelas kogu jõu!? Tuletame siinkohal veel meelde, et alates 29.juunist improviseeritult 22.NKVD motolaskurdiviisi hulka arvatud 83.NKVD raudteekaitsepolk. See üksus oligi mõeldud Daugava sildade kaitseks. Aga Riias jõudsid kommunistid pontoon- ja maanteesilla õhku lasta, raudteesilda aga mitte. Läti uurijate andmetel oli 83.NKVD raudteekaitse polgu käsutuses raudteesilla üle peetud lahingus ka soomusrong, mis oli kiirkorras välja toodud endine Läti armee konserveeritud soomusrong! Kas see soomusrong taganes ka Estisse? Ei tea.
2. Meile võibolla väga tähtis arhiivileid! Kuni veebruarini 1941 olid NKVD operatiivüksused piirivalve osaks! Veebruaris 1941 moodustati NKVD peavalitsuses kuus uut osakonda, kelle alluvuses olid ka erinevate ülesannetega väeüksused (raudteevalve- , konvoi-, operatiiv- jt üksused).
22.06.1941 seisuga oli 11 operatiivpolku, mis ei kuulunud piirivalvevägede alluvusse ja tegutsesid teiste ülesannetega:
1. NKVD motolaskurpolk (mlp) – Kaunas
3.mlp – Vilnius
4.mlp – Kiiev
5.mlp – Riia
6.mlp – Lvov
13.mlp – Leningrad
14.mlp – Viiburi
15.mlp – Sortavaala
16.mlp – Brodõ
23.mlp – Belostok
21.ratsapolk – Stanislav
Kõigil neil polkudel olid konkreetsed ülesanded. Näiteks 13. NKVD mlp kaitses Smolnõid jne.
Ja nüüd minu jaoks kõige olulisem, nende operatiivpolkude formeerimise eesmärk ja ülesanded:
- revolutsioonilise korra tagamine riigis
- nõukogude võimuorganite kaitse
- üksikute eriti tähtsate objektide kaitse
- vajadusel piirivalveüksuste toetamine
Kuidas see toetab meie oletust, et 3.NKVD mlp võis enne Leetu komandeerimist asuda Tallinnas. Vist ei toeta üldse! Tundub, et Eesti oli operatiivplaanides kaugem tagala ja siin olid teised üksused kui piiriäärsetes piirkondades. Kaudselt toetab seda arvamust fakt, et meie saartel asunud ebastandartse 3.üksiku laskurbrigaadi koosseisus oli NKVD eriosakond ja NKVD pataljon! Võibolla sellest kommunistide arvates piisas?
3. Jevgeni Drig, kes tegeleb soomusüksuste ajalooga on suutnud arhiividest leida järgmised killud:
1. ja 3.NKVD mlp ei kadunud siiski kuhugi ja Got´i tankigrupp neid ei hävitanud.
Nende andmete põhjal 1.NKVD mlp pärast pikki rännakuid ja pisemaid kokkupõrkeid sakslastega tuleb nähtavale jälle Velikije Luki juures, kus ühendati tegevarmee koosseisu ja alles seal löödi pea täielikult puruks. Mingis osas siin õpetaja andmed kattuvad Arnold Meri kangelastegude naabrusega.
3.NKVD mlp eksisteeris kogu sõja aja. Kirjutasin eelnevalt, et ilmub mitu korda välja seoses erinevate rahvaste küüditamisoperatsioonidega. See üksus eksisteeris isegi pärast soda teise numbri all edasi. Koosseis 1191 meest. Igas operatiivpolgus oli tankirood 14 tanki – BT-7 ja T-28. 1. ja 3.polk faktiliselt mitte kunagi 22.diviisi juurde ei kuulunud, ehkkki arvestati selle koosseisu. See on kahjuks kõik!
4. GKO korraldusega Nr 1099/ss 4.jaanuarist 1942 formeeriti garnisoniteenistuseks vabastatud linnades 10 uut NKVD diviisi. NKVD korralduse Nr 0021 05.01.1942 alusel moodustati 22.NKVD motolaskurdiviisit 4.diviis. Tõsi küll, ümberformeerimisele kuulus vaid diviisi juhatus, sest midagi mud polnud sellest üksusest tolleks hetkeks järele jäänud.
Jätkame harjutusi. Aga nõukogudeaegse sõjaajaloo kirjandusega on küll nii, et vahel on parem seda mitte üldse lugeda, et asjatut segadust vältida
-
Õpetaja
Vastuseks Tminoffile:
1. Ole hea ja loe minu eelmine postitus täpselt ja sõnasõnalt läbi. Asi on nimelt selles, et eesti keel on väga täpne ja ma olen reeglina püüdnud ka oma mõtteid väga täpselt väljendada. Sina aga paned mulle suhu vildakad või pisut muudetud laused. See pole ei iseenda ega teiste suhtes aus.
Sa küsid retooriliselt:
Ausaltöelda ei leidnud ma oma eelmisest postitusest ühtegi sõna tankidest Valga lähistel !
Kirjutasin "puuduolevast tankiroodust" ja tõin välja ühe oletuse. Valesti tegin, kuid ära ka kustutama ei hakka.
Ole siis nüüd nii hea mees, kes sa kõike tead ja seleta mulle üks asi ära:
mis üksusesse kuulus see tehnika, mida kasutati Kilingi-Nõmmel hoonete hävitamiseks ? Mis tankiüksus sellesse piirkonda taandus Lätist ?
Hea küll, jätame need tankid hetkeks sinnapaika.
2.
Mina esitasin oma väidete tõestuseks viited avaldatud allikatele. Mida sina tegid - ladusid veel suurema hunniku lauale ilma eelnevat tõestamata või tagasi võtmata ja raiud muudkui oma.
Mulle tundub, et venekeelsetel internetilehekülgedel leiduvat materjali eesti keelde tõlkides ei leiagi sa oma väidetele kinnitust ...
3.
On mõned võimalused: sa kas ajad täielikku jama või lollitad .
Ainult ajapuudusest ei võta ma siinkohal sinu viimast kirjutist põhjalikult ette, kuid isegi põgusal vaatlusel tuvastasin ma selles ohjeldamatult faktivigu, möödarääkimisi, teemast kõrvalekaldumisi, ebaolulist ballastinfot, ebakorrektsusi ja mõned lauslollused.
õpetaja
1. Ole hea ja loe minu eelmine postitus täpselt ja sõnasõnalt läbi. Asi on nimelt selles, et eesti keel on väga täpne ja ma olen reeglina püüdnud ka oma mõtteid väga täpselt väljendada. Sina aga paned mulle suhu vildakad või pisut muudetud laused. See pole ei iseenda ega teiste suhtes aus.
Sa küsid retooriliselt:
Tiit Noormetsa koostatud “Metsavennad suvesõjas 1941” on Valga Omakaitse kirjeldus sõja alguspäevadest Valgas olemas. Märgitakse küll miilitsate ebatavalist suurt koondumist Valga juurde (minu hinnangul u 200 meest), kuid ei enamat. Kas tankid oleksid võinud jääda märkamata?
Ausaltöelda ei leidnud ma oma eelmisest postitusest ühtegi sõna tankidest Valga lähistel !
Kirjutasin "puuduolevast tankiroodust" ja tõin välja ühe oletuse. Valesti tegin, kuid ära ka kustutama ei hakka.
Ole siis nüüd nii hea mees, kes sa kõike tead ja seleta mulle üks asi ära:
mis üksusesse kuulus see tehnika, mida kasutati Kilingi-Nõmmel hoonete hävitamiseks ? Mis tankiüksus sellesse piirkonda taandus Lätist ?
Hea küll, jätame need tankid hetkeks sinnapaika.
2.
Oleksin nõus väitega, et Viljandisse taandunud üksused haisesid. Tõenäoliselt. Kuid pisut juba ilmet võtma hakkavat väitlust vulgaarsustega vürtsitades ei saa ikka kuidagi argumentide vastu.22.NKVD diviisi improviseeritud koosseisuga väeosad koondusid Viljandis, aga 1. ja 3.polgust polnud haisugi.
Mina esitasin oma väidete tõestuseks viited avaldatud allikatele. Mida sina tegid - ladusid veel suurema hunniku lauale ilma eelnevat tõestamata või tagasi võtmata ja raiud muudkui oma.
Mulle tundub, et venekeelsetel internetilehekülgedel leiduvat materjali eesti keelde tõlkides ei leiagi sa oma väidetele kinnitust ...
3.
No see on tõesti solvav! Ma andsin viite, miks sa ei kontrolli üle! Ise väidad, et oled asja mitu aastat uurinud:Õpetaja tõi viite: “3. motolaskurpolk (ilma ühe pataljoni ja tankirooduta) saabus tagasi operatiivkomandeeringust ja koondus Eesti NSV-s Valga linna."
Millal pidi koonduma (kuupäev?).
Need on sinu enda sõnad eelmisest kirjast! Järelikult on minu poolt kasutatud materjal sul olemas või sa oled seda vähemalt näinud - kasutanud ! Milles asi ?Kui see teema 4-5 aastat tagasi huvi äratas, selgus üsna pea, et need vähesed killud, mis nõukogudeaegses sõjaajaloo- ja memuaarkirjanduses olid ...
On mõned võimalused: sa kas ajad täielikku jama või lollitad .
Ainult ajapuudusest ei võta ma siinkohal sinu viimast kirjutist põhjalikult ette, kuid isegi põgusal vaatlusel tuvastasin ma selles ohjeldamatult faktivigu, möödarääkimisi, teemast kõrvalekaldumisi, ebaolulist ballastinfot, ebakorrektsusi ja mõned lauslollused.
õpetaja
NKVD
Õpetaja poolt vastus seegi...
Aga pole see tase, millega vaielda.
Ühe asja võiks aga õpetaja meelde jätta. Siit-sealt nõuk.aegsetest mälestustest nopitud terad pole see, millega siia lehvitama tulla.
Aga selleks, et selgitada veebruaris 1941 moodustatud 11 NKVD operatiivpolgu numbrid ja asukohad on mitu inimest arhiivides pikalt pingelist tööd teinud...
Kui mängida jonnivat last ja teemakauge demagoogiaga foorum täis pritsida võiks õpetaja minna mujale.
Kutsun veel üles arutama teema üle ja jõudu isklikest kompleksidest üle saamisel. Siiralt selleks head soovides.
Kõigile teistele aga. Üksus, mis mind veel on väga huvitanud, aga mille kohta on samuti väga vähe materjale on 1.merejalaväe brigaad polkovnik Terenti Parafilo juhtimisel. See oli ainuke taoline üksus terves NLiidus selleks ajaks. Miks just Eestis (üks pataljon oli siiski ilmselt Liepaja mereväebaasi kaitsel)?
Ja muidugi peaks jätkama nende kolme NKVD kolme motolaskurpolgu (1, 3 ja 5) jälgede ajamist. Neist on samuti ikka väga vähe teada.
Aga pole see tase, millega vaielda.
Ühe asja võiks aga õpetaja meelde jätta. Siit-sealt nõuk.aegsetest mälestustest nopitud terad pole see, millega siia lehvitama tulla.
Aga selleks, et selgitada veebruaris 1941 moodustatud 11 NKVD operatiivpolgu numbrid ja asukohad on mitu inimest arhiivides pikalt pingelist tööd teinud...
Kui mängida jonnivat last ja teemakauge demagoogiaga foorum täis pritsida võiks õpetaja minna mujale.
Kutsun veel üles arutama teema üle ja jõudu isklikest kompleksidest üle saamisel. Siiralt selleks head soovides.
Kõigile teistele aga. Üksus, mis mind veel on väga huvitanud, aga mille kohta on samuti väga vähe materjale on 1.merejalaväe brigaad polkovnik Terenti Parafilo juhtimisel. See oli ainuke taoline üksus terves NLiidus selleks ajaks. Miks just Eestis (üks pataljon oli siiski ilmselt Liepaja mereväebaasi kaitsel)?
Ja muidugi peaks jätkama nende kolme NKVD kolme motolaskurpolgu (1, 3 ja 5) jälgede ajamist. Neist on samuti ikka väga vähe teada.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline