lohistan edasi...
suitsud otsas ja plaan paigas, ajaaken ka pressib peale, pulgad lähevad poole ühest lõunale linna tööliste bussiga ja selleks ajaks mul vaja auto kätte saada et edasi toimetada. ründasin siis tagaväravat, seal tihe liiklus poodi-tagasi ja lipsan läbi. väravast juba läbi ja tuleb starlei vasta, kulpi muidugi ei visanud sest meil polnud kombeks alla kapteni au anda, ja kapteneid oli meil väeosas ainult neli; ja neistki ainult kahele pidid au andma, pealik ise ja staabiülem, ülejäänutest oli üks nn "igavene kapten" teise roodu komandör, kes ootas ainult erru minekut, vanustki oli tal juba 40+, majoriks saamise lootus juba ammu mahamaetud, ja teine oli san-tsasti doktor Aiboliit, talle oli see armee värk ka vastukarva, ootas ka erru saatmist. seega starleid nähes olid frantzusi käed sügaval taskus, aga too sunnik pöördus ise minu poole suht viisakalt, et kuhu ma tõttan ja miks ma kubu poole ei liigu? rääkisin siis ausalt et lähen poodi suitsu ostma, garnisoni kubus hetkel vabu kohti ei ole, alles nädala pärast võetakse mind seal toidule. leppis selle seletusega ja astus edasi. krt, mulle ei meeldi paska ajada, aga elu oli selline, seda olin aastaga juba õppinud, kedagi ei huvitanud sinu tegelikud mured. ja paska said ka ajada nii palju kui su hetke positsioon võimaldas, üle võlli ei tohtinud ka minna. hetkel tundsin et mu seljatagune on veits kaetud, nii-ja-naa, et sain endale lubada veits ülbitsemist mitteoluliste pulkade suhtes. võtsin siis asimuudi üle liivaluidete autolao poole, karauuli mehed sinna kena raja sisse tallanud, aga kargasin ikka poest ka läbi, suitsud ju otsas; poemüüja-daame oli ka huvitaval juba kombel kursis minu jamadega, ja üllatus kui ma filtriga suitsu asemal ostsin paki "Astra" suitsu, et kas minu elu tõeste läheb NII allamäge, ütlesin et jah, ja lausa helikiirusega. loivasin siis üle barhaanide, juba kaugelt näen et autolao värav on kinni aga lukus ei ole, järelikult prappor kohal, autolao perimeetri valve oli 24h, kohe värava kõrval võschka kus peaks tunnimees olema, või siis all värava juures kooserdama omas piirkonnas. näen juba kaugelt et üle võschka serva tääk helgib päikese käes, järelikult mingi eriti lühike pamp valves või lihtsalt pikali visanud tukkumiseks, aga relv igaks juhuks püsti et vaenlane näeks. astusin ikka otse värava juurde seda lahti kangutama, see kuradi baschmats ärkas selle kriuksumise peale ja tahtis mind kohe uzbeki keeles maha lasta, eks tal läksid unise peaga käed ka sassi ja AK lukku lõgistama ei hakanud, saatsin ta kõigepealt uzbeki keeles sinna kuhu vaja, seda ma oskasin juba piisavalt, peale seda veel rahvaste keeles veel kaugemale selliste terminitega mida tema ka mõistis ; ema juurde jne
. noh selle lärmi peale ärkas ka prappor oma kubrikus üles ja tuli uksele vaatama et mis toimub! nägi mind ja rahustas selle tsjulbani maha, et mina ei ole diversant. krt, see nimetus jäi mulle ka külge, see vist prappori teene
. prappor õnneks teemaga kursis, näitab mulle et 7 willist reas ja vali välja. tegin tuuri ümber autode, visuaalse, listi jäi ainult kaks nendest; asi selles et neid autosid transporditi raudteeplatvormidel, ja kinnitati katanka-traadiga, ja kriibiti ikka korralikult nii kinnitades kui maha laadides, metslased rsk! ,ainult kaks pääsesid finaali, aga eestlane ju põrsast kotis ei osta, seega ütlesin prapporile et nüüd võtmed minu kätte, hakkan loomkatseid tegema. ta ei saanud algul aru et mis loomkatsed, aga selgitasin et kimama ei lähe aga paneme asjad käima, vaatame õlisurveid külmast peast, sidur-pidur, tuled-viled jms.; jagas biiti, et frantzus jagab ka biiti ja tõi võtmed, Kalevi sokolaadi assortii jäin talle võlgu, aga see sai ausalt klaaritud hiljem! panin autod lõksuma, tegin prapporiga paar suitsu ja arutasime omavahel Gorbatscovi uut alkoholi poliitikat, jõudsime järeldusele et see ikka suur jama, võschka-pamp oma automaadiga ronis ka ligi tarkade meeste juttu kuulama aga see sai suht kiirelt saadetud perimeetrit valvama et salakõrv meie poliitökonoomia juttu ei kuuleks. ca 15 minutit autod lõksunud, ühel õlisurve alla ühe ati ja teisel poolteist+, valik suht lihtne ju. tglt kurat on peidus pisiasjades, üks willis oli sõjaväe variant, kõrgemate sildadega(külgreduktorid) ja maastiku rehvidega, teine oli tsiviilvariant, madalam ja autobahni rehvidega. võtsin räige riski omale, tsiviilvariandi auto tehnilised parameetrid(õlirõhk) olid paremad, sõiduomadused polkovniku jaoks veel paremad, hea vaikne ja pehme auto, sõjaväe variant ikka palju kipakam vedrustuse poolest ja rehvimüra takkapihta(õudne). seega läks loosi tsiviilvariant, värv on sama ja vahet teeb ainult teadja mees, mootori eelsoojendust ka ei olnud, aga kellel seda kõrbes vaja on, rääkimata ekraniseeritud süütesüsteemist mis on ka saatanast! kuna Kalevi assortii oli juba loosi läinud siis julgesin küsida et ega Kamazi magamiskohaga kabiini kardinaid ripakil ole, need sain kauba peale ilma pikema jututa
, udukaid tal kahjuks ei olnud, arvatavasti kõik juba maha müüdud
puhkan.., aga jätkub..
. tunnen paljusid kes seal käinud, mingist vabatahtlikusest pole keegi sõnakestki poetanud, asi oli hoopis vastupidine et kui oleks antud valida ennem 
; mida kõvem mees seda kaugemale venitab, ja kaugus muutub jutu käigus, oleneb kui kõvad traksitõmbajad teised on...