3. leht 3-st
Postitatud: 20 Dets, 2006 23:48
Postitas vipu
alex kirjutas:küsimus hakkab kujunema pigem filosoofiliseks. pole minagi pätsi laidoneri suur austaja aga teisalt jah vabadussõda ja riigi ülesehitamine. küsimus on põhimõtteline kas oleks pidanud vastu hakkama või ei. Soome hakkas ja kaotas üle 20 tuhande sõduri, Eesti ei hakanud ja kaotas ehk 200000 pigem parimat inimest( küüditamised, tapmised ja pagulus). Kujutage mehed ennast selles valguses ette aastasse 1939 seisma tee äärde, kaitseliitlasena valvesse, kui nliidu väed sisse tulid. mis tunne see võis küll olla? Aga nagu öeldud et see on täna pigem filosoofiline küsimus.
noh, võiks olla mingi uhke kompuuter ja tarkvara kuhu sisestad kõik võimalused, nagu males ja siis lased arvutil prognoosida:)
mina ise arvan et hitleril oli vene kallale minek juba ammu plaanis, sellest ka MRP, nagunii ta ju saab kõik endale ja saigi. alguses eestlased hoidsid saksapoole, kuid mingi hetk hakati flirtima ka venega ja mõneti vist mängiti siis kaardid käest. nagu tänapäevalgi, päts vs savisaar näiteks
Postitatud: 05 Jaan, 2007 17:55
Postitas krizz
Kui mõelda aastatele 1918-1920, kisub nägu vägisi rõõmule, kuid kui hakkavad tulema aastad 1934 ja edasi, seda mõrudamaks tuju läheb. Umbes nii, et kui viia lilli Laidoneri auambale, teeks pai Vabadussõja eest, kuid 39-4o a otsuste eest annaks, pehmelt õeldes, kenakese kõrvakiilu küll
Postitatud: 05 Jaan, 2007 18:58
Postitas hugo1
vipu
mina ise arvan et hitleril oli vene kallale minek juba ammu plaanis, sellest ka MRP, nagunii ta ju saab kõik endale ja saigi.
Mis ta sai
Mina olen kuulnud, et Hitler ikka kaotas sõja
See, et ta oleks MRP. sõlmimise ajal tahtnud rünnata N-Liitu, sellele ei viita miski.
Rünnaku raudreegel on läbi aegade olnud kolmekordne ülekaal ründajal.
Kui Barbarossa plaani käivitamisel jõudude vahekorda võrrelda, siis minule tundub küll Hitleri rünnak meeleheitliku sammuna, mitte kavala ründeplaanina.
alguses eestlased hoidsid saksapoole, kuid mingi hetk hakati flirtima ka venega ja mõneti vist mängiti siis kaardid käest. nagu tänapäevalgi, päts vs savisaar näiteks
Millal see Venega flirtimine veel toimus?
Kui pead silmas 1939a alistumist. N-Liidu nõudmistele järele andmist? Mina nimetaksin küll seda ennemini vägistamiseks kui flirdiks.
Postitatud: 17 Juul, 2007 9:28
Postitas Igor
tuleme tagasi põhiteema juurde: nimelt jutt on kraenurkadest.
OveT. kirjutas:suurpomm kirjutas:kraenurkade kohta ei oska keegi midagi õelda?
On küll sidepataljon.
Huvitav see, et teises kohas (
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=5341 ) foorumlane Ove T. väidab, et kraenurkade peal olev "S" täht on Sidepataljoni oma . Kumb variant on siis õige, kas „S“ täht või „välk“?
Postitatud: 17 Juul, 2007 9:53
Postitas OveT.
Miks kumb? Hoopis mõlemad.
Postitatud: 17 Juul, 2007 11:15
Postitas Igor
Mis ajast üks ja mis ajaks/ajani teine?
Postitatud: 17 Juul, 2007 11:52
Postitas OveT.
KÜÕ lehel näeb 1924. aasta vormikirjelduse juures neid ja veel teisigi trafarette.
Postitatud: 17 Juul, 2007 18:23
Postitas Igor
Väga kõva! Suured tänud!
Järelikult "S" tähendab Sidepataljoni kas staap või komando (õppekomando ??). Ostsin turu pealt ühe pildi, kus on üks ajateenija "S" märgiga kraenurga peal.
Postitatud: 17 Juul, 2007 20:06
Postitas OveT.
Lisan jutu jätkuks paar fotot Sidepataljoni noorem-allohvitseridest.
Vasakpoolsel rinnas Sidepat-i rinnamärk (R.Rekkori valmistatud) ja Sidepat-i õppekompanii märk. Parempoolsel rinnas Sidepat-i rinnamärk (R.Tavasti valmistatud) ja foto tagaküljel dateering 15.07.31.
Mõlemal lõkmetrafarett "S".
