Eesti Relvaomanike Liit

[vtl]

Eesti Relvaomanike Liit käis 9.05.2022 Riigikogu õiguskomisjonis, kus arutati Relvaseaduse muutmise eelnõud 557SE (EKRE) ja 558SE (Isamaa).
Põhipunktid olid vaenulike riikide kodanike relvalubade peatamine, relvaeksami sooritamine ainult eesti keeles ning tsiviilisikutele lubatud padrunikoguste suurendamine.

Lisaks õiguskomisjoni liikmetele võtsid istungist osa siseminister Kristian Jaani, asekantsler Veiko Kommussaar ja PPA esindaja Riita Proosa, kes tutvustasid oma seisukohti ja seni rakendatud meetmeid.
Huvirühmade liikmetena olid peale Eesti Relvaomanike Liidu esindajate kohal veel Eesti Praktikal-laskmise ühingu juhatuse liige Armin Meesit ja Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse esimees Enn Tupp. Õhkkond oli konstruktiivne ja huvigrupid said võimaluse oma ettepanekuid ja argumente tutvustada.

Õiguskomisjon otsustas saata mõlemad eelnõud nö. suurde saali esimesele lugemisele ning võtta arvesse ka meie ettepanekuid.
Lisaks on Siseministeerium tulnud välja omapoolsete Relvaseaduse muudatusettepanekutega ning oodata on, et kolmest eelnõust sulandub lõpuks kokku üks.

Hoiame oma toetajaid ka edaspidi kursis asjade arenguga.

[vtl]

Eesti Relvaomanike Liit pöördus 15.11.2023 siseministri poole seoses probleemidega relvasoetamislubade väljastamisel. Pöördumise täistekst on alla laetav failina kodulehel.

https://relvaomanikud.ee/tegevus/poordu ... slubadega/

Toon siin foorumis eraldi välja ühe olulise lõigu:

Füüsilisele isikule relvasoetamisloa andmist välistavad asjaolud on sätestatud Relvaseaduse §-s 36. Selle paragrahvi lg 1 näeb ette otsesed alused soetamisloa andmisest keeldumiseks (näiteks raske psüühikahäire) ning lg 4 loetleb olukorad, kus loa andmine või keeldumine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel (näiteks inimese eluviis või käitumine on enda või teiste turvalisust ohustav või võib olla ohuks riigi julgeolekule).

Haldusmenetluse seadus paneb küll paika menetluse uurimispõhimõtted ja korra, kuid ei kirjelda konkreetseid detaile ja asjaolusid, mille järgi võiks ametnik oma suva järgi tõendite sobivust hinnata. Need nõuded ja õiguslikud eeldused on kirjas eriseaduses, nagu antud juhul Relvaseadus §-s 36.

Praegune PPA ametnike omavoli on vastuolus Põhiseaduse §-ga 3, mille kohaselt peab avaliku võimu tegevus rajanema seadustel. Õigusriigi aluspõhimõtetest tuleneb üldine nõue, et riik ei tohi võimu teostada meelevaldselt. Praegusel juhul on PPA lubadegrupi ametnikud ületanud Relvaseaduses kirjapandud nõudeid ning asunud oma suva järgi otsustama, mitu relva võib inimesel olla ning millistel põhjendustel ja eesmärgil võib ta järgmist relva soetada.

Seaduskuuleka kodaniku õigus soetada ja omada relva on kaitstud Põhiseaduse §-ga 19 ehk õigusega vabale eneseteostusele. Kui taotleja on arusaadavalt selgitanud, millisel eesmärgil ta relva soetada soovib ning tema puhul ei esine Relvaseaduse §-s 36 sätestatud välistavaid asjaolusid, siis ei ole PPA-l seaduslikku alust relvasoetamisloa väljastamisest keelduda. Relvaseadus ega ka ükski teine seadus sätesta nõuet relva vajadust tõestada ega ei anna ametnikule õigust otsustada, mitu relva (nuga, kirvest või saapapaari) tohib inimene korraga omada ning kui palju on tema arvates „piisav“. Just seetõttu on ametnike selline tegevus õigusvastane ja demokraatliku õigusriigi täitevvõimule lubamatu ja tuleb sellisel kujul koheselt lõpetada. Kui seaduses on ammendavalt ja selgelt ära toodud relvalubade väljastamisest keeldumise alused, siis ei saa ega ei tohi ametnikud ise hakata välja mõtlema ja rakendama täiendavaid põhjuseid.

[vtl]

Ei läinud ühte päevagi, kui meie pöördumine leidis juba kajastamist ERR-is.

Huvitav on muide see, et Relvaomanike Liit ise ei olegi veel jõudnud teemat ajakirjandusele ette sööta (see oli plaanis järgmisel nädalal), vaid ajakirjanikud leidsid täiesti ise selle pöördumise ülesse. Iseenesest on SiM kirjavahetus avalikult internetis olemas ja kättesaadav, eks ajakirjandus hoiab sellel hoolikalt silma peal.

https://www.err.ee/1609166446/liit-ppa- ... -selgitusi

[slider]

Artiklis mindi ka vastustega sujuvalt selle õnnetu kahe kuu perioodi peale, mitte ei kommenteeritud reaalset omavoli. Aga hoiame tähelepanu valukohal.. ja edasi.

[vtl]

Artiklis mindi ka vastustega sujuvalt selle õnnetu kahe kuu perioodi peale, mitte ei kommenteeritud reaalset omavoli. Aga hoiame tähelepanu valukohal.. ja edasi.

The Empire Strikes Back ehk Anneli Annisti sorav kommentaar (a'la "me mõistame, et võib-olla need relvaomanikud ei ole harjunud nende küsimustega...".) ilmus artikli lõppu alles pärastlõunal. Igatahes peab ütlema, et tavapärane retoorika on pool grammi vaiksemaks võetud ja telefoniintervjuus tunnistatakse, et võib-olla on menetlejad tõepoolest olnud "natukene arrogantsed".

3-minutiline audioklipp:
https://www.err.ee/1609167332/politsei- ... -tingimusi

[vtl]

Relvalubade (mitte)väljaandmise teema kütab endiselt kirgi ja Eesti Relvaomanike Liidu antud intervjuu on lõpuks Postimehe-küpseks saanud:

https://www.postimees.ee/8057610/relvao ... e-keeranud

Tähelepanuväärne on infokilluke, et siseministeerium plaanib jälle relvaseadust muutma hakata - soovides seadusesse kirja panna relvade piirarv, mida inimene omada võib.

[mongol]

Mitte et see kaudselt praegugi kirjas pole - 8. Üle selle on küll lubatud, aga no pole paljudel seda tahet relvakapist kangemat hoiupaika koju ehitada..

[vtl]

Mitte et see kaudselt praegugi kirjas pole - 8. Üle selle on küll lubatud, aga no pole paljudel seda tahet relvakapist kangemat hoiupaika koju ehitada..

Jutt õige, aga kehtib "rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva omamise korral"
Kui Sul on relvadel ka sport ja/või jahiotstarve, siis on vaja lihtsalt relvakappi 9 või enamale relvale.

Aga eelneva teema jätkuks avaldas Postimees ka minu avaliku vastulause PPA-le:

https://arvamus.postimees.ee/8058024/re ... on-eksitav

Kuna tegu on minu enda arvamusartikliga, siis oletatavasti võin seda siin täies mahus tsiteerida:

- - - 8< - - -
12. juulil 2024 avaldas Postimees pika loo «Relvaomanikud: politsei on vindi üle keeranud!»

Artiklis saab sõna ka politsei- ja piirivalveameti lubadegrupi juht, politseimajor Anneli Annist, kes väidab põhjendamiskohustuse kohta relvaloa taotlemisel, et «tegelikult on need nõuded seaduses olnud kogu aeg» ja kinnitab, et nüüdsel ajal on PPA lihtsalt hakanud hoolikamalt oma tööd tegema.

Miks Anneli Annist eksitab relvaomanikke? Seadused on meil ju Riigi Teatajas avalikult kättesaadavad. Igaüks võib lugeda relvaseadust ja veenduda, et põhjendamiskohustust relva(soetamis)loa taotlemisel seal ei ole ega pole kunagi olnud.

Aastal 2017 algatati küll seadusemuudatus 494 SE, mille järgi sooviti lisada relvaseadusesse nõuded, et «edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud».

Seaduseelnõu teisel lugemisel riigikogus laekus riigikogu liikmetelt ettepanek jätta nimetatud punkt välja, põhjendusega, et «tegemist on väga subjektiivse hindamiskriteeriumiga ja ei ole õigustatud põhjendamiskohustuse lisamine olukorras, kus isikul on kõik muud tingimused relva soetamisloa või relvaloa saamiseks täidetud. Püüdlus piirata kodanike soovi oma turvalisust ise tagada on taunitav ja ohustab riigi julgeolekut. Turvalisuse eesmärgil relva soetamise vajadust oskab hinnata selle relva soetaja ise».

Riigikogu juhtivkomisjon otsustas ettepanekut ARVESTADA TÄIELIKULT ning relvaseadust ei muudetud selles osas karmimaks ning põhjendamiskohustust ei viidud relvaseadusesse sisse.

Seega võib öelda, et seaduseandja on oma hinnangu ja mõtte juba 2018. aastal selgelt välja öelnud – põhjendamiskohustust ega ka selle alusel loa andmisest keeldumist relvaseaduses jätkuvalt ei ole.
- - - 8< - - -

[mongol]

Järelikult on PPA teinud täielikku omavoli oma põhjenduste küsimisel. Viimati küsiti mul ka, miks mul teist 9mm (kusjuures 9x18 läks müüki ja 9x19 oli asemele tulemas) vaja on lisaks .38spl asjale. Ma ei saanud tegelikult küsimusest "miks" aru, aga imiteerisin, et saan. Taust on ka natuke rohkem kui tavakasutaja, st kokkupuude relvadega on 20 aastat natuke erinev olnud, aga jah, küll nö tööasjus.. Eks see ilmselt mängib rolli ka "tsiviilrelvaloa" taotlemise puhul, sest krt teab, riik on küll andnud subjektile erinevas kaliibris asju kasutada ja õpetada (julgen enda pädevuseks lugeda asjad kuni 89 mm), aga ometi ei saa see tähendada, et inimene jagab relvakasutamisest miskit..
Samas süsteemile kiitus ses osas, et pole kunagi teinud seda "tsiviilinimese" relvaeksamit.

Parandus: mu pädevuses on ka mänguasjad 130mm läbimõõduga, lihtsalt rotsade 90mm kahur ei ole, sealt ka see 89mm tuli..

[krijgsvolk]

"...Artiklis saab sõna ka politsei- ja piirivalveameti lubadegrupi juht, politseimajor Anneli Annist, kes väidab põhjendamiskohustuse kohta relvaloa taotlemisel, et «tegelikult on need nõuded seaduses olnud kogu aeg» ja kinnitab, et nüüdsel ajal on PPA lihtsalt hakanud hoolikamalt oma tööd tegema..."
Ei, sm politseimajor ei eksita, tema lihtsalt valetab, st peab inimesi lollideks, arvates, et keegi peale politseiametnike ei oska Relvaseadust lugeda ja ei oma mingit laiemat silmaringi! Paganama, kahju, et need tänapäeva nö kolleegid sellised on. Omal ajal ei tulnud pressis esinedes küll pähegi niimoodi nahhaalselt kelbast ajada! PS Lisaks on võimalik, et tema jt politseis relvalubadega tegelejad juba "põhjenduste" nõudmise osas niivõrd üle "koolitatud" ja neile ajupesu korras sõnu peale loetud, et on hakanud kogu seda jama sisuliselt seadusenõudeks pidama. Lisaks on see politseimajor, ilmselgelt äärmiselt kohusetundlik ja järjekindel käsutäitja. Vahepeal peaaju kasutamata.

[vtl]

Postimees tahtis pikemat arvamusartiklit. Kirjutasin hooga loo valmis ja siis hakkasin veebist uurima - arvamusloo soovitav pikkus 3000-6500 tähemärki (koos tühikutega). Kärpisin seepeale oma lugu poole võrra ja sai selline korralik... sissejuhatus. Aga noh, iga võimalus sõna saada on hea.

https://arvamus.postimees.ee/8059377/vo ... nna-tagaja

[Walter2]

"...Artiklis saab sõna ka politsei- ja piirivalveameti lubadegrupi juht, politseimajor Anneli Annist, kes väidab põhjendamiskohustuse kohta relvaloa taotlemisel, et «tegelikult on need nõuded seaduses olnud kogu aeg» ja kinnitab, et nüüdsel ajal on PPA lihtsalt hakanud hoolikamalt oma tööd tegema..."
Ei, sm politseimajor ei eksita, tema lihtsalt valetab, st peab inimesi lollideks, arvates, et keegi peale politseiametnike ei oska Relvaseadust lugeda ja ei oma mingit laiemat silmaringi! Paganama, kahju, et need tänapäeva nö kolleegid sellised on. Omal ajal ei tulnud pressis esinedes küll pähegi niimoodi nahhaalselt kelbast ajada! PS Lisaks on võimalik, et tema jt politseis relvalubadega tegelejad juba "põhjenduste" nõudmise osas niivõrd üle "koolitatud" ja neile ajupesu korras sõnu peale loetud, et on hakanud kogu seda jama sisuliselt seadusenõudeks pidama. Lisaks on see politseimajor, ilmselgelt äärmiselt kohusetundlik ja järjekindel käsutäitja. Vahepeal peaaju kasutamata.

Vahest ei peeta siin silmas mitte RS-st vaid laiemalt kaalutlusõiguse rakendamisest tingitud põhjendamiskohustust miskise muu seaduse kontekstis? Pole küll jurist aga kas näit. Korrakaitse- või KarSeadus neid teemasid ei käsitle?

[retti]

Nad viitavad Haldusmenetluse seadusele -

§ 38. Tõendid

(1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.

(2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus.

(3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.

[vtl]

Haldusmenetluse seadus sätestab üldise menetluskorra - tähtajad jms. Aga HMS EI sätesta kusagil seda, millised põhjendused relva soetamiseks on pädevad ja milliseid võib ametnik arvestamata jätta. Selleks on eriseadus, antud juhul Relvaseadus, mille § 36 määrab ära relva või soetamisloa andmist välistavad asjaolud.

Samamoodi reguleerib Haldismenetluse seadus näiteks seda, kuidas inimene taotleb juhiluba. Samas ei ole kuulnud, et see annaks ametnikule õiguse juhiloa taotlemisel või auto ostmisel hakata nõudma põhjendusi - milleks teile auto? Äkki saate ilma hakkama! Miks te ühistransporti ei kasuta? Võtke parem takso... Milleks teile veel KAKS autot? Te ei sõida ju korraga kahe autoga! Miks te C-kategooria luba taotlete - teil on juba B-kategooria. Kas sellest ei piisa?

[Kriku]

Just, et kas küsitavad asjaolud on ikka asja lahendamiseks olulised?