www.militaar.net

Sellised majad on muide täiesti olemas Soome kiirteede kohal.
Ma ei tea, kas sõjalistel eesmärkidel või lihtsalt mitte kasutatava silla rakenduseks.

https://fastly.4sqi.net/img/general/200 ... r6mD_E.jpg

Või ekstra ehitatud.

sorts kirjutas: Lihtsalt küsin või siis mõte arutluseks: kas poleks mõttekas rajada ehitatavate teede alla/kõrvale/sisse fugasside/miinide kiiret paigaldamist võimaldavad kohad näit. torude/truupide/kaevude näol?
Iga 5-10 km takka üks selline mõnesaja meetri ulatuses piki teed ja asjad paukuma panna vajalikul ajahetkel.
Mu teada töötab seoke süsteem ja plaan Shveitsis.

Mõtted minuarust õiged - truupide kasutamine kiirendab õhkimist, kuna kaob vajadus laenguid kuskile kaevama hakata. Eriti kui on tegemist kõva, nt paepinnasega. Muidugi lõhkeaine kogused seal on ikkagi tohutud ja miski kergjalaväepataljoni pioneerirühmake seal suurt midagi teha ei suudaks.

Muidugi pinnasesse kraavide laskmisega on see lugu, et neid ületab vastase brigaadi sapöörirood suhteliselt kergesti oma sillatehnikaga, selles mõttes on maapinnast kõrgemad tõkked paremad, et need vajavad konkreetselt minema sahatamist ja seal ei piisa enam sillakese panekust. Kui muidugi see ületus julgestatud on ja miskid Javelini mehed neid pioneeritanke puruks kohe ei lase.

Ülaltoodud pilt on pärit Põhja-Korest, kus on hulgim erinevaid "tank traps"-e ehitatud. Antud juhul on taktikaline lahendus strateegilise eesmärgi nimel - liikumiskoridoride tõkestamine.

Internetis pilte variantidest palju.

mart2 kirjutas:Ülaltoodud pilt on pärit Põhja-Korest, kus on hulgim erinevaid "tank traps"-e ehitatud. Antud juhul on taktikaline lahendus strateegilise eesmärgi nimel - liikumiskoridoride tõkestamine.

..misiganes "tank trap"-id (kassvõi terve põhimaantee "kinnibetoneerimine" näitel) ei ulatu üldiselt kaugemale pataljoni taktikast.. ja igasugused jutud miskist "strateegilisest eesmärgist" sealjuures vaid amatöörlik belletristika ongi - sest kõik "taktikalised lahendused" teatavasti vaid "strateegilise eesmärgi nimel"(-loe: sõja võitmise nimel) ju toimuvadki

Ehk vaid näit ROKi tunneli õhkulaskmine L-Osseetias (juhul kui see oleks toimunud) oleks ehk omandanud "strateegilise liigutuse" tunnused.. samuti oli LACHINi kõrgmäestikutrassi läbilõikamine aserite poolt strat.tähtsusega liigutus.. aga muus osas on kogu see teemaarendus siin ja sellisel kujul ebarelevantne(-loe: Kriku egotripp) - no nagu ma seda ka korduvalt indikeerinud olen

Olgu, nüüd ma saan aru, mida sa silmas pead.

Mina mõtlesin niipidi, et kui metsaraiet või tee-ehitust või midagi muud selletaolist koordineeritaks üle riigi mingite sõjalisi vajadusi arvestavate põhimõtete järgi, siis võiks niisugune suures mahus planeerimine muuta maastikku nii, et uue olukorraga tuleb arvestada ka brigaadide või diviiside liikumist planeerides. Olgugi, et iga muudatus omaette annab võimaluse mingil moel vastast kiusata maksimaalselt pataljoni taktika tasemel.

Borja kirjutas:

mart2 kirjutas:Ülaltoodud pilt on pärit Põhja-Korest, kus on hulgim erinevaid "tank traps"-e ehitatud. Antud juhul on taktikaline lahendus strateegilise eesmärgi nimel - liikumiskoridoride tõkestamine.

..misiganes "tank trap"-id (kassvõi terve põhimaantee "kinnibetoneerimine" näitel) ei ulatu üldiselt kaugemale pataljoni taktikast.. ja igasugused jutud miskist "strateegilisest eesmärgist" sealjuures vaid amatöörlik belletristika ongi - sest kõik "taktikalised lahendused" teatavasti vaid "strateegilise eesmärgi nimel"(-loe: sõja võitmise nimel) ju toimuvadki

Ehk vaid näit ROKi tunneli õhkulaskmine L-Osseetias (juhul kui see oleks toimunud) oleks ehk omandanud "strateegilise liigutuse" tunnused.. samuti oli LACHINi kõrgmäestikutrassi läbilõikamine aserite poolt strat.tähtsusega liigutus.. aga muus osas on kogu see teemaarendus siin ja sellisel kujul ebarelevantne(-loe: Kriku egotripp) - no nagu ma seda ka korduvalt indikeerinud olen

Tundub, et Borja on ainuke proff, ülejäänud on amatöörid...
Miks siis selliste tankilõksude ehitud põhimaanteedel (sic! mitmuses) oli üleriigiline ja süsteemne, kui mitte strateegiline lähenemine? Pataljonide sinna planeerimine ei olnud üksiküritus.
Vastata pole vaja, mõtle ja analüüsi.

Mina näen selles just maastiku kujundamist (asulad muuseas on ka tehismaastikud).

..Borja ei ole siin "ainuke proff" - 2 x suhthead kindralit on veel ka.. aga rohkem(at) siin foorumis tõesti ei ole

Et mõned veel natuke taktikat jagavad ja paarid merivägilased progevad meriväge aga see on ka kõik - ülejäänud on(gi) amatöörid...

Küsiksin juudi moodi:
Kuidas on see kasulik Iisraelile,
ehk paafraseerides- tore oleks mingit ilmekat maastiku enda kasuks pööramise näidet lugeda

von Kaerahelves kirjutas: ...- tore oleks mingit ilmekat maastiku enda kasuks pööramise näidet lugeda

Ei saanud täpselt aru mida silmas pead - kas maastiku kasutamist (sellega kohandumist) või konkreetseid tehtavaid töid maastiku kujundamisel?
Ka siin on oluline teha vahet strateegilistel töödel, mis on riiklikult tsentraliseeritud ja juhitud ning taktikalistel, mis on mõeldud lühiajaliste ning väikesemahuliste operatsioonide/lahingute mõjutamiseks.

Iisraeli puhul on näiteks Golani kõrgendike valdamine (kust otsast paistab Iisrael mereni) ja sinna püsikindlustuste rajamine. Omal ajal ka Siinai poolsaade valdamine ja püsikindlustuste rajamine Suessi kanali ääre (nn Bar-Levi kaitseliin).

Maastiku kujundamiset strateegilises tähenduses on mõtet rääkida näiteks liikumisteede/-koridoride rajamine ja tõkestussüsteemide loomine.
Teiseks võib tuua ehitusnormatiivide kehtestamine, mis võimaldab teha tõkkeid (eelmineerimise pesad), rajada takistusi (tankilõksud) ja hoonete konstruktsioonid, mis võimaldavad mingites kohtades neid kasutada tugipunktidena.
Siia võiks kuuluda näiteks raie-eeskirjad, mis soodustavad ühelt poolt kaitsetegevust ja teiseks mingites piirkondades jätavad võimaluse kasutada maanteed näit. lennuväljana.
Eks variante oleks veel.

Maastiku kasutamine - praktiliselt kõik kunagised suured kaitseliinid toetusid loomuliku reljeefi kasutusele.

Ründava poole kohta: hästi dokumenteeritud venelaste strateegia Tšetšeenia esmakordsel alistamisel 19. sajandil oli metsade süstemaatiline langetamine. Väeosa marssis kindlusest välja ning päev otsa raius ja põletas tüvesid.

Ma olen ise seda meelt, et see 2+2 maanteede ehituskihu meil toidab peamiselt vastase huve - taolise ümberkujundatud maastiku kaitsmine on palju keerukam ja ressursimahukam kui 6 m laiuse metsavahelise tee kaitsmine, kus mets algab teepeenrast ning kus enamiku aastast on vesi põlvini. Need mõned, õhkimiseks ette valmistamata sillad-viaduktid sellise asja umbe tõkestamiseks ei piisa ning sellistes kohtades on alati tehtud ka mingi kuiv lage maastik, mis võimaldab tõkkest mööda sõita. Vaadake selle pilguga suvalist 2+2 tee viadukti koos nende mahapöörde kohtadega.

Sellise 6 m metsavahetee suudab päris korralikult umbe tõkestada ja mineerida juba üks jalaväekompanii oma tabelijärgse nänniga. Ning seda kohta ka mõnda aega mahavõtmise eest kaitsta.

Ja üks tehismaastiku oht varitseb veel - need tänapäevaselt puhtaks raiutud suurte kõrgepingeliinide sihid.

Kapten Trumm kirjutas:Ma olen ise seda meelt, et see 2+2 maanteede ehituskihu meil toidab peamiselt vastase huve - taolise ümberkujundatud maastiku kaitsmine on palju keerukam ja ressursimahukam kui 6 m laiuse metsavahelise tee kaitsmine, kus mets algab teepeenrast ning kus enamiku aastast on vesi põlvini. Need mõned, õhkimiseks ette valmistamata sillad-viaduktid sellise asja umbe tõkestamiseks ei piisa ning sellistes kohtades on alati tehtud ka mingi kuiv lage maastik, mis võimaldab tõkkest mööda sõita. Vaadake selle pilguga suvalist 2+2 tee viadukti koos nende mahapöörde kohtadega.

Sellise 6 m metsavahetee suudab päris korralikult umbe tõkestada ja mineerida juba üks jalaväekompanii oma tabelijärgse nänniga. Ning seda kohta ka mõnda aega mahavõtmise eest kaitsta.

Ja üks tehismaastiku oht varitseb veel - need tänapäevaselt puhtaks raiutud suurte kõrgepingeliinide sihid.

See on nüüd küll see koht, kus tahaks iniseda, et "hakake harjuma"! Kui 2+2 maanteed muudavad riigi kaitsmise mõttetuks, siis milleks SELLIST riiki üldse kaitsta? Jah, muidugi, oleks maru hea ja lihtne kaitsta soosaarel keset lirtsumist olevat metsavennapunkrit, aga ühiskond ei ole selline punker ja selliseks isoleerida seda ei saa. Päris tõsiselt - tänapäevane ühiskond vajab infrastruktuuri, sh. maanteed ja elektriliinid. Ja 2+2 maanteede ehituskihu toidab MEIE INIMESTE ja MEIE RIIGI huve, et kõikjal elaks keegi (ning muu hulgas jälgiks, ega spetsnaz pole oma maa-aluse tunneli suudmega tema kartulimaale üles tulnud)! Igasugune kaitsetegevus tuleb üles ehitada lähtudes EELDUSEST, et needsamad maanteed ja elektriliinid on (pikemas perspektiivis) samuti kaitsmist vajavad objektid, ning lõpetada ära üritada "ette" oma ülesannet lihtsustada kampaaniaga "ärme parem ehita 2+2 maanteid, sest Putini tankidel on seal hea vaateväli otse Tallinna peale logistada".

Mina jälle mõtlen, et vaata, kui tore, et need neljarealised teed on. Luurel lihtsam vastast avastda ja NATO õhuväel ka hea lihtne laial maanteel olevat vastase kolonni pommitada. Ei pea väga lähedale ronima ega midagi.

Mingi tohutu dogma on see, et oi tulevad ja vallutavad. Kapten Trumm, Sa oled kaitseliitlane, aga ikka pole aru saanud, et vastane valdab ainult seda ala, kus ta ise asub. Maakaitse käib vastast kogu aeg sutsamas, mitte ei istu kusagil künka otsas passiivses kaitses. Ei õnnestu teepeal varitsust panna, siis rihid nõrgemaid kolonne ja võimalusel laagripaiku. On üsna ebatõenäoline, et KL suudaks nüüd mõnele soomuskolonnile täiesti ära panna. Vahet pole, millisel teel ta asub. Loomulikult on kitsamal teel parem, aga sõdid sellega, mis on.
Samas laiadest teedest ja hooldatud sihtidest saadud kaud ja otsetuluga saab osta paremat varustust ning selle malakaga virutada.

Kui siin räägitakse, et KL on väga loov, siis võib ju loov olla Soome moodi, kus pannakse asfaldile kiht kruusa ja tankimiinid sinna sisse. Kruusa meil ju on. Paar sellist kruusast kohta ja vastasel kohe mõtlemisainet. Õpime M14tega 300m pealt tabama ka ja jälle vastasel mõtlemisainet juures.