www.militaar.net

Kriku kirjutas:Esiteks, soemüüri küljes on kolle, pliit või kamin. See annab tuppa kohe sooja pliidiraua või kolde klaasukse vms. kaudu. Teiseks, särtsuma kütmine tähendab igal juhul juba ülekütmist.

Lihtsalt kogemuse põhja väidan, et paljas metallahi toob tuppa ikkagi lisa sooja kiiremini. Ekstreemne näide on siin Rootsi telgiahi, mis on õhukesest roostevaba plekist ja mille saab maasikaks kütta mõne minutiga ja mille kogu pind on avatud köetavale õhule.

Mul on "baasküte" praegu elektriga (12-15 kraadi) ja kohale tulles kütan bullerjan-ahju, sellel on õhuga kokkupuutuvat pinda (arvestamata konvenktsiooni torusid) paar ruutmeetrit ja selle saab tulikuumaks 10 minutiga.

Kui mul oleks selline graafik, et tulen iga õhtu ja lähen hommikul tööle, siis ma ilmselt oleks soojasalvestusega ahju teinud. Siis ma elektriradikat vist ei kasutakski. Investeeringute mõttes - ahi ise maksis ca 800 eurot, paigaldasin ise, elektriradikas mõnikümmend. Korstent ei arvesta, seda on ka soojussalvestiga ahjul vaja.

Kapten Trumm kirjutas:... Mul üks tuttav kirjeldas oma elu rutiini seal - hommikul vead vastumeelselt end sooja teki alt välja - ahju kütma. Õhtul töölt tulles astud külma tuppa - ahju kütma. Ainult ökohipsterid suudavad seda...

Kui peab 2x päevas ahju kütma, siis on kas väga s.tt ahi või elatakse "puukuuris".
Oma elu jooksul olen üle 20 aasta elanud ahjuküttega pinnal ja ainult ühes neis oli paaril korral Ida-Virus (~ -30C) vaja kütta kaks korda, kuid siis ka korraga pool sületäit. Põhjuseks vana, 60-ndate "soome maja", kus seinte ülemisest otsast oli täidis hakanud ära vajuma.

Kaminad.
Neid on põhimõtteliselt kolme tüüpi - kivist laotud soojamüüriga, soojussalvestusega moodulkaminad ja tavalised malm/teras valmiskaminad. Viimased ei salvesta rohkem kui seinad ja kolde vooder (~ 1 tund peale kütmise lõppu).

wolfgang kirjutas:Cabslock, mõtlen lahendusi nagu https://www.flaktgroup.com/api/v1/Documents/8c05a4ac-b83d-40f2-89b3-949dc42b8508?analytics=0 3. leheküljel toodud. Ma jälle pole kohanud ühtki ventkone, millel soojustagastuse asemel soojuspump kasutusel.

Selline seade, kus ventseadmes kasutatakse soojuspumpa soojustagastina olen paaris kortermaja projektis kasutanud. Olid ka vist IV produkti omad, aga need olid tellija enda soov, nii et ei süvenenud nendesse. Siiski need olid 5 aasta jooksul kaks kortermaja ainult, kui õigesti mäletan.
Rootor siiski mõistlikum lahendus mu arvates. Soodsam ja saab ka talvel natuke niiskust tagastada.

Seal on rootor ka. Samas, tänapäevased plaadid on rootoritele juba päris lähedale jõudnud. Ka mingi 80 ja isegi rohkem % lubatakse. Niiet ma juba kahtlen, kas panna omale plaat- või rootorsoojustagastusega kone. Hakkab kergelt plaadi poole kalduma isegi.

Kapten Trumm kirjutas:

Kriku kirjutas:Esiteks, soemüüri küljes on kolle, pliit või kamin. See annab tuppa kohe sooja pliidiraua või kolde klaasukse vms. kaudu. Teiseks, särtsuma kütmine tähendab igal juhul juba ülekütmist.

Lihtsalt kogemuse põhja väidan, et paljas metallahi toob tuppa ikkagi lisa sooja kiiremini. Ekstreemne näide on siin Rootsi telgiahi, mis on õhukesest roostevaba plekist ja mille saab maasikaks kütta mõne minutiga ja mille kogu pind on avatud köetavale õhule.

Muidugi kiiremini, see sõltub puhtalt metalli pindalast. Aga kui hakata külmas majas pliiti kütma, on köögis tulemus ka peatselt tuntav. Kas ebameeldivalt jahe on kogu elamises 10 minutit vähem või rohkem, ei ole ju niiväga oluline.

wolfgang kirjutas:Seal on rootor ka. Samas, tänapäevased plaadid on rootoritele juba päris lähedale jõudnud. Ka mingi 80 ja isegi rohkem % lubatakse. Niiet ma juba kahtlen, kas panna omale plaat- või rootorsoojustagastusega kone. Hakkab kergelt plaadi poole kalduma isegi.

Plaadil rakendub mõne külmakraadi juures juba külmumisvastane kaitse ja tuleb hakata soojusvahetit läbiva välisõhu osakaalu vähendama ehk kasutegur kukub korralikult. Teatud külmakraadidest allapoole (Fläkti seadmetel oli vist -20°C) tuleb hakata välisõhku juba enne soojustagastit eelkalorifeeriga kütma.

Kaminahi on pmst ahi, millel on suurem klaasist uks tule nautimiseks. Minule ehitati selline 9 aastat tagasi ja olen rahul:
1. Suurest klaasuksest hakkab juba kütmise ajal kiirgama märkimisväärses koguses sooja (nii kõvasti, et mina katan igaks juhuks kuni 1,5m parkettpõrandat ahju sees).
2. Tegemist on soome tüüpi lõõristikuga (kahelt poolt külgedel langevad lõõrid) koorikahjuga - välisvooder on sisust eraldatud õhukese villakihiga. Tulemusena ei lähe ahju välispind põletavalt kuumaks ja samas annab ahi sooja välja ühtlasemalt (24h pole mingi küsimus). Ahju välispind küll soojeneb aeglasemalt (päris külma ahju küttes panen tüüpiliselt siibri enne kinni, kui ahju seinad soojaks lähevad) aga klaasukse kaudu tuleb siiski kohe sooja tuppa.
3. Enne detsembris saadud gaasiarvet oli minu viimane suurim arve pärit ajast enne ahju - 2012 aastast. Ahjust lasen sõltuvalt talvest läbi 1-2 ruumi puid (ehk siis ei küta sugugi iga päev), muu tuleb gaasiga.
4. Pärast kütmist saab ahju panna suurema malmpoti. 2-5 tunni möödudes saab kõikvõimalikku kontidelt pudenevat liha.
5. Leso! Maailma parim koht koht lapse riiete kuivatamiseks või kasvõi niisama istumiseks kui suurema külmaga väljast tulla.
Minu ahi kaalub ca 2,5tonni. Kui nüüd ehitaks uut maja, siis kindlasti näeks ette koha 3+tonnisele ahjule, millel eraldi toiduvalmistamise kamber (hetkel panen poti koldesse) ja võimalusel veel suurem/pikem leso Samas ainult ahjule lootma ei jääks - tõenäoliselt teeks suure osa tööst ikka soojuspump läbi põrandakütte. Lihtsalt sedasi saaks väiksema soojuspumbaga hakkama (suure külmaga oleks ahju kütmine vajalik, muul ajal pigem meeleolu/toidu tegemise tarvis).
Meil osatakse teha väga ilusaid ahjusid (selle meistri ahi minul ongi). Maksab korralikult aga samas saab ka õigusega öelda, et selline ahi on kodu süda.
Suvilasse või jahimajakesse selline lahendus ei sobiks aga päris koju küll.

Jah, mul oli kunagi 28 m2 kütmiseks ka klaasuksega ahi. Enam vähem nii väike kui kandilisest lihtpotist teha andis.

cabslock kirjutas:

wolfgang kirjutas:Sa ei puutunud kordagi kokku ventseadmega, mille väljaviskesse ja sisse puhkesse on soojuspump paigaldatud? Paar aastat tagasi olla IV PRODUKTIDE enamus soojuspumpadega. Ikka üsna levinud tänapäeval.

Kui mõtled ventseadet, kus soojustagastina kasutatakse soojuspumpa, siis neid ise sai paarile kortermajale projekteeritud ja mõni töökaaslane ikka kasutas neid rohkem.
Aga kui rääkida soojuspumbast, mis pannakse ainult väljatõmbe peale, siis neid pole ise projekteerinud ühtegi. Samas tegelesin ka väga vähe eramajadega. Suurematel hoonetel ventseade ikka enamasti üritatakse rootoriga teha.

Mina nt ei ole veel kohanud ühtegi ventseadet kus soojustagastuseks kasutatakse soojuspumpa. Soojustagastus on ju süsteem kus väljatõmmatava õhuga soojendatakse sissetõmmatavat õhku. On selleks siis rootor, plaat või vahesoojuskandja.
Lisaks soojustagasutsele on sissepuhutavale õhule veel anda ka lisa soojust (või jahutus kui tahetakse jahutada). Seda lisasoojust saab anda kas soojus mis on võetud mujalt (küttesüsteemist) või kasutada tõest eraldi soojuspumpa selleks. Kas selliseid asju tehakse ei teagi.
Mina kirjeldasin süsteemi kus ventilatsiooni väljapuhke õhk juhitakse kütte soojuspumba välisosale.

Halupuudega töötavad ahjud sobivad IMHO rohkem siis, kui keegi on kodus. Kas maainimesele (tuleb lõunat nagunii tuppa tegema) või põllukülas siis, kui naine on nt kodune. Kütad ise kuidas tundub, ühtlane temperatuur mõjub hästi nii ahjule kui hoonele endale. Kus aga vahepeal ära käiakse, seal on ikka elekter teemaks ja kui hinnad langevad, pannakse vanaviisi edasi.

Kes tahab toitu teha, võiks pigem mõelda pottsepa laotud puupliidi peale, millele teha ka soemüür (tänapäeval on majas nagunii kööktuba).

Justnimelt ahjus pärast kütmist toidu tegemine on kunstiliik omaette

Justnimelt ahjus pärast kütmist toidu tegemine on kunstiliik omaette

Just - pange oma direktor kodus fakti ette et el. pliidiga / -ahjuga on nüüd kõik ja tuleb puidupliidiga/-ahjus edaspidi süüa tegema hakata ja andke teada, kui kiiresti teid välja kolitakse .

Walter2 kirjutas:

Justnimelt ahjus pärast kütmist toidu tegemine on kunstiliik omaette

Just - pange oma direktor kodus fakti ette et el. pliidiga / -ahjuga on nüüd kõik ja tuleb puidupliidiga/-ahjus edaspidi süüa tegema hakata ja andke teada, kui kiiresti teid välja kolitakse .

Puupliidiga hakkab nurin kindlasti kiirelt.
Aga kui puu ahi olemas siis õhtul peale kütmist üks korralik pajaroog sinna hommikuni laagerdama panna on super.

Minu naise raudne nõudmine ehitatavale (elu)majale oli/on, et sinna tuleks sisse puupliit soemüüriga.
Lahendusena soovitan - võtke vähem virisev naine.

Meil maal lahendati taoline probleem, et ei peaks puupliiti kütma (nt suvel toas niigi palav), et oli ka üks väike elektripliit, millega tehti siis, kui söögi kogus oli väike, et ei õigustanud kütmist või millega tehti suvel, kui majas niigi palav on.

Puupliidi peal süüa teha ei ole üldse keeruline, äind et jube suitsemine, kui midagi pannilt maha pritsib ja ikka pritsib. A muidu on superluks. Iga, jahedama aastaja hommik, veekann keeb ja pannitäis praemuna suitsupõsega vms. mul sellel valmib. Ma ei tea mida Kriku silmas pidas, aga nt. ahjupotiga liha valmistada, on ka väga lihtne mu meelest. Ma panen poti tavaliselt õhtul sisse ja võtan järgmisel välja(mingi 3,5 t leivaahjuga kaminahi). On saand rahuldavate tulemustega ka pitsat teha, aga seda on elektriahjus, pizza režiimil, lihtsam ja kiirem ja heam teha. Leiba pole proovinud, a ilmselt saaks hästi.